Üldnõuded

Läänemere piirkond hõlmab kaheksat ELi liikmesriiki (kaardil tumesinine), naaberriike Norrat ja Valgevenet ning Venemaa loodepiirkondi. ELi liikmesriigid – Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa – ning Venemaa piirnevad kõik vahetult Läänemerega. Osa Norrast ja Valgevenest, mis mõlemad ei ole kaldariigid, asuvad Läänemere valgalas.

Läänemere piirkonna riikidel on palju erinevaid koostöösuhteid, näiteks säästva arengu ja keskkonnakaitse, kaubanduse, hariduse, kultuuri ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Tihedate sidemete loomisel on oluline roll geograafilisel ja poliitilisel ühtsusel ning teataval ühisel kultuuritaustal. See on hõlbustanud Läänemere piirkonnas mitmesuguseid integreerimisprotsesse. Erinevad ametlikud ja mitteametlikud piiriülesed organisatsioonid näitavad suhtluse mitmemõõtmelist ulatust ja kujutavad endast piirkondlikku tugevust.

Läänemere piirkonna keskkonnaohud

Läänemere ja selle vesikondade geograafilised, hüdroloogilised ja bioloogilised omadused muudavad need väga tundlikuks selliste ohtude suhtes nagu reostus ja loodusvarade jätkusuutmatu kasutamine. Minevikus on inimtegevus üha enam mõjutanud Läänemerd ja selle ökoloogiat, eriti viimase kahe sajandi jooksul, mil elanikkond on suurenenud ning põllumajandus- ja tööstustegevus intensiivistunud. Kliimamuutuste mõju suurendab neid ohte ja ohustab prognooside kohaselt ökosüsteemi terviklikkust ning suurendab loodusõnnetustest tulenevaid riske. Läänemere piirkonna riigid peavad toime tulema kliimamuutustest ning nende piirkondlikust ja kohalikust mõjust tulenevate probleemidega. Seetõttu on kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega toimetulekuks vaja piirkondlikke ja kohalikke kohanemisstrateegiaid. (Teave kliimamuutuste kohaliku mõju ja riiklike kohanemisprotsesside kohta on esitatud ka riike käsitlevatel lehekülgedel.)

Kliimamuutustega kohanemine Läänemere piirkonnas

EL töötas Euroopas välja esimese makropiirkondliku strateegia: ELi Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR). Üks ELi Läänemere piirkonna strateegia peamisi meetmeid on kliimamuutustega kohanemine.

Horisontaalse meetme „Säästev areng“ ja selle strateegilise meetme „Kliimamuutustega kohanemine“ raames kutsub ELi Läänemere piirkonna strateegia üles koostamakutsub ELi Läänemere piirkonna strateegia üles koostamakogu Läänemere piirkonda hõlmavat kliimamuutustega kohanemise strateegiat ja tegevuskava, milles keskendutakse merele endale ja selle rannikule. ELi rahastatud projekti Baltadapt, Läänemeremaade Nõukogu– Baltic 21 majakaprojekti ja ELi Läänemere piirkonna strateegia juhtprojekti raames töötati välja ettepanek kogu Läänemere piirkonda hõlmava kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevuskava kohta. Mõlemas dokumendis käsitletakse kliimamuutustega kohanemist integreerival viisil kogu piirkonnas. Keskendutakse mere- ja rannikukeskkonnale.

Baltadapti projekti raames on välja töötatud ka selle riikidevahelise piirkonna alajagu Climate-ADAPT. See toimib teabeportaalina, mis koondab kättesaadavat teavet kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise kohta Läänemere piirkonnas. See on suunatud piirkonna otsustajatele.