Kohanemine Karpaatide mägedes

Karpaatide mäed on teine pikim mäestik Euroopas, mille pindala on umbes 210 000 ruutkilomeetrit. Karpaatide piirkonna territooriumi jagavad seitse riiki (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovaki Vabariik ja Ukraina), millest viis on ELi liikmed.

Karpaatide mägipiirkond on üks tähtsamaid ja rikkamaid looduspaiku Euroopa mandril. Karpaatides elab ligikaudu 30 % Euroopa taimestikust ning Euroopa suurimad pruunkarude, huntide, ilveste, piisonite ja haruldaste linnuliikide populatsioonid, sealhulgas ülemaailmselt ohustatud Imperial Eagle. Lisaks looduslikule mitmekesisusele on poollooduslikud elupaigad, nagu mägikarjamaad ja heinamaad, mis on sajanditepikkuse traditsioonilise maakorralduse tulemus, suure ökoloogilise ja kultuurilise tähtsusega. Maailma Looduse Fond lisas Karpaatide piirkonna ülemaailmsesse „Global 200“ nimekirja ökopiirkondadest, kus on täheldatud erakordset bioloogilise mitmekesisuse taset. Karpaatide mägipiirkond pakub olulisi ökosüsteemi kaupu ja teenuseid, nagu toit, magevesi, metsasaadused ja turism, ning on osa kolmest peamisest vesikonnast: Doonau, Dnester (Musta mereni) ja Vistula (Läänemereni).

Karpaadid on sillaks Euroopa põhja- ja edelaosa kultuuride vahel, mille tulemuseks on suur kultuuriline mitmekesisus.

Karpaatide mägede keskkonda ähvardavad ohud

Maa kasutamata jätmine, elupaikade muutmine ja killustumine, raadamine, jätkusuutmatud metsandus- ja põllumajandustavad ning reostus põhjustavad Karpaatide maastiku ja elurikkuse vähenemist. Selle peamised põhjused on sotsiaal-majanduslikud arengud ja kliimamuutused. Maa kasutamata jätmine ja elupaikade kadumine on kõige olulisemad kaugemates piirkondades, mis asuvad kõrgematel kõrgustel, kus traditsiooniline põllumajandus ei suuda konkureerida kaasaegse põllumajandusega. Elupaikade muutmine ja killustumine on peamiselt seotud jätkusuutmatu turismi ja taristu arendamisega, samal ajal kui põllumajandus on peamine pinna- ja põhjavee reostuse allikas. Kliimamuutused, mis põhjustavad sademete hulga, lumekatte ja temperatuuri muutusi, intensiivistavad eespool kirjeldatud protsesse.

Kliimamuutused ja kohanemine Karpaatide mägedes

Kliimamuutuste praeguse ja prognoositava mõju tõttu on algatatud mitu ELi rahastatud projekti, sealhulgas:

• CARPATCLIMi eesmärk oli ühtlustada aastate 1961–2010 kliimaandmeid ja teha need kättesaadavaks ruudustikuga andmebaasis;
• CarpathCC, kus viidi läbi mitu haavatavuse uuringut ja hinnati kohanemismeetmeid;
• CARPIVIA, mille käigus hinnati Karpaatide piirkonna peamiste ökosüsteemide ja ökosüsteemipõhiste tootmissüsteemide haavatavust ning pakuti välja kohanemisvõimalused.

Euroopa Komisjon

Euroopa Keskkonnaamet

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse