Kohanemine Karpaatide mägedes

Kohanemismeetmed

Kohanemismeetmete eesmärk on kohandada looduslikke või inimsüsteeme vastavalt tegelikele või eeldatavatele kliimastiimulitele või nende mõjule. Tavaliselt käsitletakse neis konkreetset kliimamõju ja/või kliimamuutustega kohanemise sektorit. Kohanemismeetmete kavandamine toimub Karpaatide mägedes, mis on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad.

„Tulevikon ebatäiuslik: Kliimamuutused ja kohanemine Karpaatides“tehakse kokkuvõte peamistest kohanemismeetmetest piirkonna haavatavates sektorites: veevarud, metsad, märgalad, rohumaad, põllumajandus ja turism. Kliimamuutustega kohanemist Karpaatide piirkonnas käsitleva strateegilise tegevuskava vastuvõtmisega kutsub konventsiooniosaliste konverents konventsiooniosalisi, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning muid Karpaatide piirkonna juhtimises ja arendamises osalevaid sidusrühmi üles töötama välja poliitikameetmeid ja strateegiaid kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ja nende kahjuliku mõju leevendamiseks. Tegevuskava eesmärk on aidata Karpaatide konventsiooni liikmesriikidel, Karpaatide piirkonna juhtimises osalevatel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning muudel sidusrühmadel töötada välja lahendused kliimamuutustele, et tagada piirkonna kestlik areng. Tegevuskava on arutatud kohtumistel ja seminaridel Karpaatide konventsiooni riikide esindajate ja vaatlejatega ning teiste huvitatud sidusrühmadega. See kiideti heaks Karpaatide konventsiooni osaliste konverentsi neljandal istungil (COP4) 23.–26. septembril 2014. Strateegiline tegevuskava sisaldab soovitusi poliitika väljatöötamiseks, institutsioonilisteks muutusteks ja ökosüsteemipõhisteks kohanemismeetmeteks. Kokkuvõttes järeldatakse, et looduskaitse, vesikondade majandamise ja säästva põllumajanduse eri poliitikavaldkondade ühendamine võib märkimisväärselt tugevdada Karpaatide piirkonda ja selle vastupanuvõimet kliimamuutustele. Suurenenud riikidevahelise koostöö ja ühistegevuse lisaväärtus on eriti oluline kliimamuutustega kohanemise kavandamisel, kuna paljud kliimamuutuste prognoositavad mõjud, nagu aastaaegadega seotud temperatuurimuutused ja sademed, ilmnevad suurtes geograafilistes piirkondades, mõjutades korraga mitut riiki.

Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine teistes poliitikavaldkondades

Veevarudega seotud kohanemismeetmed

Üks tõhusamaid kohanemismeetmeid põudade ja üleujutuste kombineeritud ohu vastu Karpaatide mägedes on kohalik veehoidla.Ladustamisvõimsust saab suurendada, blokeerides (vanad) kuivenduskanalid, mis on varem kaevatud, kuid mis sageli ei täida enam eesmärki. Maanteevõrkude kaotamine võib samuti soodustada ladustamist, eriti Ida-Karpaatides. Teede kaotamine nõuab aga maakasutuse kohandamist. Sagedast transporti nõudvad tegevused (nt heinatootmine) tuleb asendada transpordivabade kasutusviisidega, nagu karjatamine või looduskaitse. Märgalade ja tiikide (taas)loomine suurendab ladustamisvõimsust ja võimaldab koguda vihmavett. Abiks on ka struktuurimeetmed, nagu tammide, veemahutite ja maa-aluste veehoidlate ehitamine. Tammide ehitamist tuleb siiski hoolikalt kavandada, et mitte kahjustada jõgede ökosüsteeme.Pinnapealset veehoidlat saab parandada looduslike rohumaade kaitsmise ja taastamisega, et rohkem vihmavett saaks tungida sügavamatesse mullakihtidesse. See maakasutusmeede on eriti soovitatav Karpaatide piirkonna karstisüsteemide puhul, kus rohumaad on maa-aluste veevarude peamine veevarustusallikas.

Metsade ja metsandusega seotud kohanemismeetmed

Karpaatide riikidel on piiratud suutlikkus võtta meetmeid, et aidata metsadel ja metsandusel kliimamuutustega kohaneda. Ükski neist ei ole kliimamuutusi oma metsandusalastes õigusaktides veel otseselt käsitlenud (kuigi see küsimus sisaldub tavaliselt riiklikes strateegiates). Kohanemisvõime on Karpaatide piirkonna Rumeenia ja Serbia osas Lääne-Karpaatidega võrreldes oluliselt väiksem. Kohanemine peaks olema suunatud praktilisele metsamajandamisele ja õigusaktidele ning tagama, et metsa planeerimisel ja majandamisel võetakse arvesse riskihindamist. See on muutumas üha olulisemaks ja on vaja muuta traditsioonilist puidutootmisele suunatud majandamist, et minna üle adaptiivsele riskitundlikule juhtimisele. Kohaneva metsamajandamise puhul kasutatakse selliseid kontseptsioone nagu pidev metsamajandamine ja looduslähedane metsandus, et suurendada metsade kohanemisvõimet ja vähendada eeldatavaid riske. See suurendab põuakindlate liikide, peamiselt tammede osakaalu ning vähendab haavatavate vettnõudvate okaspuude ja pöögi osakaalu madalamatel kõrgustel. Edendada tuleb puude liigilise koosseisu muutmist, mis toetab metsade põuataluvust. Samal ajal tuleb oluliselt vähendada ohualdiste kuusemetsade osakaalu. Olemasolevaid puistuid saab muuta vastupidavamaks, suurendades sel viisil liikide arvu puistus, suurendades bioloogilist mitmekesisust ja kasutades kohalikke liike.Teine oluline tegevussuund on metsaseiresüsteemide konsolideerimine ja ühtlustamine, et anda teavet kohanemisvõimelise metsamajandamise toetamiseks. See hõlmab üle riigipiiride levivate invasiivsete kahjurite ja haiguste seiret. Kuna põua suurenemine suurendab metsatulekahjude ohtu, on metsatulekahjude ennetamine oluline kohanemismeede. Maastiku tasandil tuleb suurendada teadlikkust metsade asendamatust rollist integreeritud valgalade majandamisel, eelkõige seoses bioloogilise mitmekesisuse, vee reguleerimise ja erosioonitõrjega. Vaja on maastiku tasandi poliitikat, et vältida metsade killustumist ja säilitada suuremate metsaalade ühendatus, et toetada liikide looduslikku rännet ja geenivooge.

Märgalade kohanemismeetmed

Märgalade kohanemisstrateegiad on tihedalt seotud meetmetega, mille eesmärk on muuta hüdroloogilised süsteemid vastupidavamaks. See hõlmab kõrgema kõrgusega märgalade kasutamist vee säilitamiseks ja tippheitmete vältimiseks, lammide laiendamist, et need saaksid rohkem vett salvestada ja ära juhtida, ning märgalade (taas)loomist põhjavee täiendamiseks. Märgalade kaitse tuleb integreerida üleujutuste ohjamise tavade ja toetusprogrammidega, mille eesmärk on märgalade ja turbaalade taastamine, lammide taastamine ning uute märgalade ja järvede loomine. Kohtades, kus märgalade taastamine on keeruline, on väga soovitatav vähendada välist mittekliimasurvet, nagu maakasutuse muutus ja reostus. Märgalade ja veekogude vahelise ühendatuse parandamine võib aidata liikidel liikuda ning säilitada elupaikade heterogeensust ja elurikkust, mis võib pakkuda geneetilist mitmekesisust edukaks kohanemiseks. Kuna märgalasid käsitlevat teavet on vähe, on esmatähtis jälgida ka vee ja veeökosüsteemide seisundit.

Rohumaade kohanemismeetmed

Mõeldud on mitmesuguseid majandatavaid rohtseid elupaigatüüpe, mida kõiki iseloomustab lühike rohttaimede ja maitsetaimede taimkate. Rohumaade ökoloogiline väärtus sõltub vähese sisendiga põllumajandusest, nagu heinatootmine ja karjatamine, ning seejärel põhinevad kohanemismeetmed põllumajandustootjate toetamisel sellise vähese sisendiga põllumajandustegevuse säilitamiseks. Kliimamuutused põhjustavad muutusi vee kättesaadavuses ning kasvuperioodi pikenemine või lühenemine toob kaasa muutused taimestiku struktuuris ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Üldiselt võib kindlaks määrata järgmised kohanemismeetmed: (Neid meetmeid tuleb vaadelda koos põllumajanduse jaoks kavandatud meetmetega)

• rakendada põllumajanduse keskkonnameetmeid ja Natura 2000 kaitsekorralduskavasid;
• mitmekesistada majanduslikke võimalusi, tootes kohalikke loodussõbralikke tooteid;
• Kohandada majandamist karjatamise ja niitmise kaudu ning vältida hülgamist, multšimist ja väetamist.

Rohumaade majandamise kohandamiseks võib näiteks lükata edasi niitmise kuupäevi või vähendada karjatamise intensiivsust. Kuna need muudatused mõjutavad põllumajandustootjate sissetulekut, tuleb põllumajandustootjat kompenseerida põllumajanduse keskkonnameetmetega. Seda on võimalik saavutada, määrates rohumaa elupaigatüübid ELi elupaikade direktiivi alusel kaitsealaks või toetades põllumajandustootjaid põllumajanduse keskkonnaprogrammide kaudu. Kohanemismeetmed, mille eesmärk on vältida Karpaatide poollooduslike rohumaade maastiku ja elurikkuse kadumist, on lahutamatud põllumajanduse jaoks kavandatud kohanemismeetmetest, kuna nende olemasolu sõltub traditsioonilistest põllumajandustavadest. Nende rohumaade kaitsealaks määramine on veel üks kohanemismeede, kuna see võib aidata tagada majandamist. Liikide leviku seire ja invasiivsete võõrliikide vastu võitlemine on samuti olulised kohanemismeetmed.

Kohanemismeetmed põllumajanduses

Väikepõllumajandustootjate jaoks võivad kohanemisvõimalused hõlmata külviaegade ja põllukultuuride sortide muutmist, paremaid veemajandus- ja niisutussüsteeme, kohandatud taimede toitumist, kaitse- ja maaharimistavasid. Kestliku põllumajanduse ja maaelu arengu laiema eesmärgi saavutamiseks muutuvas kliimas tuleks poliitikameetmetega toetada põllumajandustootjaid, kes soovivad kohaneda. Praegune majanduslik turumudel jätab Karpaatide piirkonnale tüüpilised väikesed traditsioonilised põllumajandusettevõtted ebasoodsasse olukorda. Põllumajandustegevus, näiteks karjatamine suurtel kõrgustel asuvatel rohumaadel, ei ole enam majanduslikult teostatav. Põllumajandustootjad vajavad tehnilist ja rahalist toetust, näiteks põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu, et säilitada oma tegevus ja vältida rohumaade muutumist metsadeks.Arvestades Karpaatide piirkonna arengut (sealhulgas maa kasutamata jätmine, ülekarjatamine, vananev elanikkond ja valitsuse tegevuse piiratud eelarve), on vaja edendada maapiirkondi kui atraktiivset kohta elamiseks, töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. Konkreetsemalt võivad järgmised meetmed aidata põllumajandustootjatel ja põllumajandusel kohaneda kliimamuutuste mõjuga; põllumajanduse keskkonnameetmete kehtestamine (vt ka rohumaade kohta); täiendavad hõlbustavad meetmed, oskuste ja ettevõtluse parandamine, töötlemine ja turustamine põllumajandusettevõtte või kohalikul tasandil (konkreetsete kohalike toodete puhul) ning parem juurdepääs turgudele. Kohanemismeetmed peavad olema suunatud nii kliima- kui ka muudele teguritele, kuna mõlemal on rohumaadele oluline omavahel seotud mõju. Kohanemismeetmed saavad olla edukad ainult siis, kui tugevdatakse ka riigi poolel elavate kogukondade sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet ja püütakse saavutada majanduslikult elujõulist maapiirkonda.

Kohanemismeetmed turismi valdkonnas

Paljudes kohtades on turismisektori arengupotentsiaal alakasutatud ja puudub vastupanuvõime, et tulla toime muutustega või kasutada olemasolevaid võimalusi. Kliimamuutustega kohanemise valguses on soovitatav rajada turismi areng Karpaatide erilisele looduslikule ilule ja kultuurile, piirates samal ajal massiturismi arengut. See tähendab, et turismi arendamine tuleks integreerida laiemasse planeerimisse, et jätkata kuurortide ja turgude mitmekesistamist ning edendada säästvat arengut. Konkreetsed meetmed hõlmavad aastaringsete, vastupidavate ja hea majutusega sihtkohtade edendamist (nt tervise- ja konverentsihotellid), kliimasõbralike talispordiprojektide toetamist (nt suusanõlvade alternatiivne projekteerimine) ning ökoturismi, terviseturismi ja aktiivse turismi (nt jalgrattasõit ja matkamine) arendamist. Lisaks tehakse ettepanek võtta meetmeid, et toetada majutusettevõtteid, tarnijaid ja turismiorganisatsioone hõlmavate turismiteabevõrgustike arendamist piirkonnas. Need võrgustikud annaksid ajakohast teavet ja hoiatusi turismi seisukohast oluliste tingimuste kohta (ilm, lume sügavus, ohud, tee- ja liiklusolud jne).

	Euroopa Komisjon	Euroopa Keskkonnaamet