Kesk-Euroopa

Piirkonna riigid

Kesk-Euroopa koostööpiirkond hõlmab suurt territooriumi lõunapiirkonnast, mis piirneb Aadria merega ja põhjapiirkonnaga, mis piirneb Läänemerega. 2021.–2027. aasta koostöövaldkond langeb olulisel määral kokku eelmise Interregi programmi kogu pikendamisega, hõlmates kogu seitsme ELi liikmesriigi (Austria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Slovakkia ja Sloveenia), Saksamaa kesk- ja idapiirkonna (nüüd ka Braunschweigi piirkond) ning Itaalia põhjapiirkonnad. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

INTERREG V B eesmärk on edendada piiriülest koostööd, et muuta Kesk-Euroopa linnad ja piirkonnad paremaks elu- ja töökohaks.

2021.–2027. aasta programmis tunnistatakse, et Kesk-Euroopa on üleminekuajal. Piirkonnad ja linnad seisavad silmitsi arvukate probleemidega (sealhulgas kliimamuutused), mis ei tunne riigipiire ja mida ei saa lahendada üksi. Programmi visioon on ühendatud Kesk-Euroopa, mis teeb koostööd, et saada arukamaks, keskkonnahoidlikumaks ja paremini ühendatud. Sellest rahastatakse riikidevahelisi projekte, millega töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse lahendusi, mida on kiiresti vaja, et muuta Kesk-Euroopa vastupidavamaks ja atraktiivsemaks.

Programmiga loodetakse saavutada:

• parem poliitika väljatöötamine, õppimine ja muutmine;
• teadmiste ja suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadmussiire ja -vahetus;
• paremini koordineeritud koostöö ja tõhusam juhtimine eri tasanditel;
• vähendatud tõkked;
• uued või paremad teenused;
• käitumisharjumuste muutmine;
• Avaliku ja erasektori vahendite võimendamine, sealhulgas järelinvesteeringute ettevalmistamine.

Programm keskendub neljale prioriteedile:

• Koostöö arukama Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö keskkonnasäästlikuma Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö paremini ühendatud Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö juhtimise parandamine Kesk-Euroopas.

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eelkõige 2. prioriteedis erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine“ raames: „Kliimamuutustega kohanemise, katastroofiohu ennetamise ja katastroofidele vastupanu võime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Selle eesmärgi raames võetavate riikidevahelise koostöö meetmetega loodetakse saavutada suurem suutlikkus parandada vastupanuvõimet ja võidelda õigeaegselt kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga Kesk-Euroopas. Samuti parandavad need kohanemismeetmete koordineerimist ja soodustavad katsemeetmetes katsetatud ja demonstreeritud uudsete lahenduste kasutuselevõttu. Kliimamuutustega kohanemine toob kasu ka meetmetele, mis on välja töötatud vastavalt 1. prioriteedile, mille eesmärk on parandada ja ajakohastada inimeste oskusi kohalikul tasandil, ning 4. prioriteedile, mille eesmärk on parandada mitut sektorit hõlmavaid juhtimisprotsesse kõigil territoriaalsetel tasanditel. Mõlema eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed parandavad tingimusi, mis võimaldavad tulla toime piirkondade ühiste probleemidega, nagu kliimamuutused.

Perioodil 2014–2020 käsitleti kliimamuutustega kohanemist ühena mitmest keskkonnaga seotud alateemast programmi 3. prioriteedi (loodus- ja kultuuriressursid piirkonna jätkusuutlikuks majanduskasvuks) raames. See oli konkreetsemalt hõlmatud eesmärgiga parandada integreeritud keskkonnajuhtimise suutlikkust looduspärandi ja ressursside kaitseks ja säästvaks kasutamiseks. Lisaks määratleti linnapiirkondade haavatavus kliimamuutuste suhtes lisaeesmärgi „funktsionaalsete linnapiirkondade keskkonnajuhtimise parandamine, et muuta need elamisväärsemateks kohtadeks“ raames probleemina. Kohanemine oli osa programmi horisontaalsetest põhimõtetest, eelkõige kestlikust arengust, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on võtta arvesse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskide ennetamist ja juhtimist.

2.     Makropiirkondade strateegiad

Interreg Kesk-Euroopa täidab olulist ühendavat funktsiooni nelja ELi makropiirkondliku strateegia, nimelt ELi Doonau piirkonna strateegia, ELi Alpi piirkonna strateegia, ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning ELi Läänemere piirkonna strateegia vahel. Kesk-Euroopa piirkond jagab osa oma koostööpiirkonnast kõigiga, kes tegelevad kliimamuutustega kohanemisega oma riikidevahelistes koostöökavades erineval viisil (vt Climate-ADAPTi lehekülgi Doonau, Alpide piirkonna, Aadria ja Joonia mere ning Läänemere piirkonna kohta).

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kesk-Euroopa piirkond kattub osaliselt Karpaatide konventsiooni ja Doonau jõe kaitse konventsiooni aladega, mis on peaaegu täielikult hõlmatud Doonau riikidevahelise piirkonnaga.

Karpaatide konventsioon on allpiirkondlik leping, mille eesmärk on edendada kestlikku arengut ja Karpaatide piirkonna kaitset. Selle allkirjastasid 2003. aasta mais seitse Karpaatide riiki (neist neli kuuluvad Kesk-Euroopa riikidevahelisse piirkonda). Karpaatide konventsiooni osaliste konverentsi viiendal istungil (COP5, 2017) võeti vastu Karpaatide konventsiooni muudatus, et lisada uus artikkel 12a kliimamuutuste kohta. Selles nõutakse, et osalised järgiksid poliitikat, mille eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine kõigis konventsiooniga seotud sektorites. Sellest tulenevalt loodi Karpaatide piirkonna pikaajaline visioon aastani 2030, et „tugevdada ühiseid jõupingutusi kliimaneutraalse tee suunas, mis tagab Karpaatides kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja kestliku arengu“.

Doonau jõe kaitse konventsioon on üldine õiguslik vahend piiriülese veemajanduse alaseks koostööks Doonau vesikonnas. Neliteist riiki (millest seitse kuuluvad samuti Kesk-Euroopa riikidevahelisse piirkonda) ja Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse seda konventsiooni rakendada. Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR)on rahvusvaheline organ, mis on loodud Doonau jõe kaitse konventsiooni rakendamiseks.  ICPDRi eesmärk on üleujutusriski ohjamine jätkusuutlikul viisil. Üleujutuste eest kaitsmise eksperdirühm (FPEG)toetab Doonau vesikonnas üleujutuste eest säästva kaitse tegevusprogrammi rakendamist. Samuti aitab see rakendada ELi üleujutuste direktiivi rakendamisega seotud meetmeid, nagu üleujutusohu ja -riski kaartide ning Doonau vesikonna üleujutusriski maandamise kava väljatöötamine.

Kesk-Euroopa algatus on 17 liikmesriigi piirkondlik valitsustevaheline foorum Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. See hõlmab kõiki ELi Kesk-Euroopa riikidevahelise piirkonna riike. See edendab piirkondliku koostöö kaudu Euroopa integratsiooni ja kestlikku arengut. CEI töö keskendub kahe peamise eesmärgi saavutamisele: Roheline majanduskasv & Lihtsalt ühiskonnad. Kliimakerksuse suurendamine on lisatud Euroopa kodanikualgatuse tegevuskava eesmärkide hulka eesmärgi 1 „Rohelise majanduskasvu stimuleerimine“ raames.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Olemasolevad riikidevahelised ja piiriülesed strateegiad ja kavad, milles käsitletakse Kesk-Euroopa piirkonna osade jaoks olulisi kohanemisprobleeme, keskenduvad peamiselt veevarude ja üleujutusriski juhtimisele Doonau vesikonnas. Rahvusvahelise Doonau jõe kaitse komisjoni (ICPDR) kliimamuutustega kohanemise strateegiat ning Doonau veemajanduskava (DRBM-kava) ja Doonau üleujutusriski maandamise kava (DFRM-kava) asjakohasust kliimamuutustega kohanemisel on kirjeldatud Climate-ADAPTi Doonau piirkonnaüleses osas.

Karpaatide piirkonna jaoks, mis on konkreetne Kesk-Euroopa piirkond, on 2020. aastal avaldatud tegevuskavas, mis on lisatud pikaajalisele visioonile aastani 2030 „Karpaatides kliimamuutuste vastu võitlemise suunas“, sätestatud konkreetsed tegevused ja vahe-eesmärgid visiooni strateegiliste eesmärkide ja nendega seotud sihtide saavutamiseks. Tegevuskavas esitatakse üldised suunised (Karpaatide konventsiooni raames loodud) kliimamuutuste töörühmale ja sellega seotud töökavad.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited Kesk-Euroopa programmist (2014–2020) rahastatud projektidest, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist. Need keskenduvad peamiselt veemajandusele ja katastroofiohu vähendamisele (üleujutused, tugevad vihmasajud, põuad) ning kultuuripärandi kaitsmisele kliimamuutuste mõju eest.

Reageerides kasvavale probleemisurvele piirkonnas, mis on tingitud kohalike äärmuslike sademete sademete sagenemisest ja intensiivsusest, koguti projektiga RAINMAN (Integrated Heavy Rain Risk Management) (2017–2020) kättesaadavat teavet tugevate vihmade riskijuhtimise kohta ning töötati välja praktilised vahendid ja uuenduslikud meetodid. RAINMANi meetmepakett valmis projekti lõpptulemusena. Vahendid on teabeplatvorm, mis toetab kohalikke omavalitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi meetmete võtmisel tugeva vihmasaju vastu. See pakub olulisi fakte, vahendeid riskantsete olukordade haldamiseks ja häid tavasid.

Projekt PROLINE-CE (Efficient Practices of Land Use Management Integrating Water Resources Protection and Non-structural Flood Mitigation Experiences) (2016–2019), mis hõlmas partnereid seitsmest Kesk-Euroopa piirkonnas asuvast riigist, püüdis parandada joogiveevarude kaitset ning piirkondade kaitset üleujutuste ja põudade eest maakasutuse integreeritud majandamise lähenemisviisi abil, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist. Parimaid juhtimistavasid katsetati piirkonna katsepiirkondades ning hinnati nende aktsepteerimist sidusrühmade ja ekspertide poolt. Riikidevaheline juhend veevarude optimaalse reguleerimise kohta (GOWARE) töötati välja otsuste tegemise abivahendina, mis võimaldab valida parimaid majandamistavasid joogivee kaitse parandamiseks ja üleujutusriski maandamiseks. DriFLU Charta (joogivesi/üleujutused/maakasutus), mis on ühisdeklaratsiooni akt, millele on alla kirjutanud iga partnerriigi märkimisväärsed esindajad, kuid mis ei ole õiguslikult siduv, on kavatsus anda soovitusi ühise poliitika ja meetmete kohta joogivee kaitse ja sellega seotud üleujutuste/põua leevendamise valdkonnas Kesk-Euroopa programmipiirkonnas.

Projekti DEEPWATER-CE (2019–2022) eesmärk on arendada Kesk-Euroopa vastutavate avaliku sektori osalejate integreeritud keskkonnajuhtimise suutlikkust, et luua ühine veevarude majandamise strateegia. See hõlmab liigse vee säilitamist tugevate sademete perioodidel, mida saab kasutada põhjavee taastamiseks. Prooviuuringud neljas riigis (Poolas, Ungaris, Slovakkias, Horvaatias) võimaldavad hinnata põhjaveevarude parandamiseks ja suurendamiseks kasutatavaid hallatavaid põhjaveekihtide laadimislahendusi. Projektis, mis tugineb asjaomaste varasemate seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ projektide tulemustele, uuritakse lahendusi joogiveevarude ammendumisele ning kliimamuutustest tingitud üha sagedasematele tugevatele vihmasadudele ja üleujutustele.

Sarnase rõhuasetusega käsitletakse projektis TEACHER-CE (Ühised jõupingutused, et suurendada veemajanduse kohanemist kliimamuutustega Kesk-Euroopas, 2020–2022) vajadust parema riskijuhtimise koordineerimise järele Kesk-Euroopas. Seega on selle eesmärk integreerida ja ühtlustada varem rahastatud INTERREGi, Horisont 2020 ja Life'i projektide tulemusi. Projekti peamine väljund on TEACHER-CE meetmepakett, mis keskendub selliste veega seotud küsimuste kliimakindlale haldamisele nagu üleujutused, tugeva vihma ja põua riski ennetamine, väikesed vee säilitamise meetmed ja veevarude kaitse säästva maakasutuse majandamise kaudu. Meetmepaketti katsetatakse ja kontrollitakse üheksas katsemeetmes kaheksas keskpiirkonna riigis.

Projekti FramWat (raamistik vee tasakaalu parandamiseks ja toitainete mõju leevendamiseks väikeste veesäilitusmeetmete abil, 2017–2020) peamine eesmärk oli tugevdada üleujutuste, põudade ja reostuse leevendamise piirkondlikku ühist raamistikku. Selleks tuleks süstemaatiliselt suurendada maastiku puhvervõimsust, kasutades looduspõhist lahendust ja väikeseid veesäilitusmeetmeid. Projekti tulemused hõlmasid praktilisi suuniseid looduslike ja väikeste veekogumismeetmete kavandamise kohta, otsuste tegemise tugisüsteemi looduslike (väikeste) veekogumismeetmete kavandamiseks ning kuut tegevuskava projektis osalevate katsealade jaoks.

Projekt (riskihindamine ja kultuuripärandi kestlik kaitse muutuvas keskkonnas, 2017–2020) aitas parandada avaliku ja erasektori suutlikkust leevendada kliimamuutuste ja looduslike ohtude (üleujutused ja tugevad vihmasajud) mõju kultuuripärandi objektidele, struktuuridele ja artefaktidele. Projekti raames töötati välja veebipõhine GIS-vahend riskide kaardistamiseks, otsuste tegemist toetav vahend kultuuripärandi haavatavust määravate kriitiliste küsimuste analüüsimiseks ning juhend ohustatud kultuuripärandi haldamise heade ja halbade tavade poliitikakujundajate ja otsustajate toetamiseks. ProteCHt2save ja veebi GIS-vahendi enda tulemusi arendatakse edasi uues jätkuprojektis STRENCH (STRENgthening resilience of Cultural Heritage at a changing environment throughactive transnational cooperation, 2020–2022).

Muid Kesk-Euroopa piirkonda oluliselt mõjutavaid projekte rahastatakse Doonau piirkonna Interregi programmist ja neid kirjeldatakse Doonau piirkonna  veebilehel.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes