Energia

Põhisõnumid

• Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit nii energia tootmise (nii taastumatu kui ka taastuv) kui ka tarnetingimuste osas. Riskid hõlmavad igat liiki elektrijaamade väiksemat energiatõhusust ning äärmuslikest sündmustest tingitud kahju energiataristule. Energiasektori muutmine kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks on ELi kliimameetmete jaoks keskse tähtsusega, eelkõige selle rolli tõttu kliimamuutuste leevendamisel, mis on üks peamisi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikaid.
• Euroopa kliimamäärus ja pakett „Eesmärk 55“ aitavad oluliselt vähendada ELi energiasektori CO2 heidet. Kuigi uues ELi kohanemisstrateegias ei ole konkreetseid meetmeid veel välja pakutud, on sellel kliimapoliitikal tõenäoliselt olulised tagajärjed sektori kohanemisvõimalustele. Tuginedes ELi kohanemisstrateegias ja ühtekuuluvuspoliitika dokumentides esitatud teabele ja suunistele, kavatseb Euroopa investeerida konkreetselt kliimamuutustele vastupanuvõimelisse taristusse, eelkõige taastuvenergia taristu loomisse.
• Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus esitas modelleerimisuuringud, et hinnata kliimamuutuste mõju energiasektorile, ning Euroopa energiasüsteemi kohanemisvõimalused ja kliimamuutustele vastupanu võime Euroopa energiasüsteemis praegu ja tulevikus, mida EEA analüüsis, pakutakse mitmes ELi rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojektis välja lahendusi kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks sellesse ELi tähtsasse poliitikavaldkonda.

Mõju, haavatavus ja riskid

Kliimamuutused mõjutavad energiasüsteemi mitmel viisil, alates muutustest hooajalises ja iga-aastases kütte- ja jahutusnõudluses kuni energia tootmise ja jaotamisega seotud riskide ja võimalusteni. Riskid hõlmavad elektrijaamade tõhususe vähenemist, jahutusvee ja hüdroelektrijaamade vee piiranguid. Lisaks võivad kliimamuutused kahjustada energiataristut äärmuslike sündmuste, sealhulgas ranniku- ja sisemaa üleujutuste, tormide ja metsa- või maastikupõlengute tõttu.

Euroopa kliimariski hinnangus leiti, et kõige pakilisem on tegeleda kuumast ja põuast tingitud energiakatkestuste ohuga, mis mõjutab elektrivarustust ja -nõudlust, kusjuures Lõuna-Euroopa on esmase vastuvõtu piirkond. Hinnangus jõutakse ka järeldusele, et energiavarustuse riskid võivad kumuleeruda kõigi ühiskonnasektorite ja -tegevuste puhul, ohustades julgeolekut, majanduslikku heaolu ja inimeste tervist.

Energiasektor ei ole mitte ainult vastuvõtlik kliimaga seotud olulistele haavatavustele: see on ELi kliimameetmete jaoks keskse tähtsusega, eelkõige tänu oma rollile kliimamuutuste leevendamisel, mis on üks peamisi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikaid. Seda kahetist rolli arvestades näib kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine selles sektoris äärmiselt oluline ja seda võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi 2021. aasta kohanemisstrateegias.

Poliitikaraamistik

Euroopa Komisjoni strateegilised suunised energiasektori jaoks on sätestatud kliima- ja energiaraamistikus 2030 ning energialiidus. 2021. aasta juunis võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue Euroopa kliimaseaduse. Sellega sätestatakse õigusaktis eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit, muutes seega lõppeesmärgi esimest korda õiguslikult siduvaks nõudeks. ELi pakett „Eesmärk 55“ sisaldab poliitikaettepanekuid, millega määratakse kindlaks viis, kuidas EL saab täita oma Pariisi kokkuleppe kohast panust. See on komisjoni ettepanek seadusandlike vahendite kohta, et saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid. Samuti pakutakse selles energiasektorile lahendusi, mida tuleb rakendada kliimamuutustele vastupanuvõimelisel viisil.

Euroopa Komisjon esitas 18. mail 2022 kava „RepowerEU“, mille eesmärk on minimeerida Euroopa sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja mis aitab ühtlasi hoida ELi CO2-neutraalsuse kursil. Kava tugineb kolmele sambale: energia säästmine; energiavarustuse mitmekesistamine; ning fossiilkütuste kiire asendamine kõigis sektorites, kiirendades üleminekut puhtale energiale. Kavaga nähakse ette märkimisväärsed investeeringud gaasivarustuskindlusse ja elektrivõrkudesse ning kogu ELi hõlmava vesinikumagistraali loomisse. Kava mõjutab kohanemist ELi energiasektoris, kuna kolme samba rakendamine võib vähendada kliimamõjust tulenevaid riske nii väljaspool ELi asuvate energiataristute kui ka ELi energiasektori üldise kliimariski seisukohast.

2020. aasta Euroopa roheline kokkulepe toob kaasa ELi energiasektori CO2 heite märkimisväärse vähendamise. Kuigi sellel on tõenäoliselt olulised tagajärjed sektori kohanemisvõimalustele, ei ole ELi uues kliimamuutustega kohanemise strateegias eraldi peatükki energiasektori kohta, kuid see sisaldab mitmeid asjakohaseid soovitusi. Näiteks põuale keskendumine hõlmab veemajanduse kohandamismeetmeid hüdro- ja soojuselektrijaamade käitamiseks. Kohanemisstrateegias soovitatakse integreerida kohanemisstrateegia energialiidu ja kliimameetmete juhtimisega ette nähtud seiremenetlustesse; ning rõhutab veetõhususe rolli energiamärgistust ja energiatootmist käsitlevates määrustes.

Energiasektor on kaudselt oluline strateegia muude meetmete jaoks. Seda tuleb arvesse võtta lõimimisel muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, eelkõige renoveerimislainega, milles käsitletakse ulatuslikult energiakasutust tehiskeskkonnas, ringmajanduse ja nullsaaste tegevuskavadega ning aruka ja säästva liikuvuse strateegiaga, kuna energial on tootmises ja transpordis oluline roll. Samuti kehtib strateegias nimetatud vajadus kliimakindluse tagamise uute investeeringute järele kõigi energiataristute suhtes.

Lisaks on strateegias nimetatud kliimamuutuste piiriülene mõju oluline rahvusvaheliste energiaturgude toimimise ja ELi energiavarustuse seisukohast. Sadamataristu häired on olulised energiakütuste transportimisel, kliimamuutustest tingitud konfliktid on olulised energiajulgeoleku seisukohast ning kliimamuutustest tingitud muutused polaaraladel on olulised uute tarneteede ja igikeltsa sulamise seisukohast, mis võib ohustada fossiilkütuste kaevandamise kohti ja torujuhtmeid Arktikas.

Oodata võib kliimamuutustega kohanemise mõju, mis tuleneb energiataristu õigusraamistiku, sealhulgas TEN-E määruse väljakuulutatud läbivaatamisest, et tagada kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Seoses reguleeriva raamistikuga, mis käsitleb elutähtsate energiainfrastruktuuride haavatavust suurte ohtude suhtes, nõuti 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride direktiivis, et ELi liikmesriigid kaitseksid elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone täitvaid infrastruktuure kõigi ohtude ja ohtude eest, kuid ei mainitud konkreetselt neid, mida põhjustavad kliimamuutused. Selleks et võtta arvesse elutähtsa taristu ühenduvuse, vastastikuse sõltuvuse ja piiriülese toimimise suurenemist, asendati 2023. aasta alguses elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv. Uue direktiivi peamine põhjendus on see, et keerulises ja omavahel seotud maailmas ei peetud üksnes varade kaitsmist häirete ja doominoefekti vältimiseks piisavaks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga kaitstakse ELi elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone, tugevdades elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Kliimamuutusi on sõnaselgelt nimetatud tegurina, mis suurendab äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja ulatust ning seega elutähtsatele taristutele avalduvat füüsilist riski, ning liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et „vältida intsidente, võttes nõuetekohaselt arvesse katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid“. Elektrienergia, kaugkütte ja -jahutuse, nafta, maagaasi ja vesiniku energiataristud on sõnaselgelt loetletud käesoleva direktiivi alusel kehtestatavate ennetusmeetmete eesmärkide hulgas.

Teadmusbaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energiajulgeolekut ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu energiasektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad energiasektori haavatavusi ja kohanemisvõimalusi eri peatükkides. Lisaks on energiasüsteemid üks neljast peamisest süsteemiüleminekust, mille ümber on aruandes korraldatud kohanduvate meetmete kindlaksmääramine seoses representatiivsete peamiste riskidega. Peamisi energiataristuid ja -võrke ohustavate riskide vähendamiseks soovitatakse aruandes minna energiasüsteemides üle kestlikumatele konfiguratsioonidele, muuta need vastupidavamaks ning suurendada energiavarustuse usaldusväärsust ja veekasutuse tõhusust selles sektoris. Kasulikuks peetakse ka energiaallikate mitmekesistamist taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise ja nõudluse juhtimise parandamise kaudu. Hüdroenergia ja soojusenergia tootmine võimaldab järk-järgult kohaneda mõõduka (kuni 2 °C) temperatuuri tõusuga; keskpikas ja pikas perspektiivis on vaja täiendavaid süsteemseid meetmeid (koos leevendusmeetmetega kaasneva kasuga).

Asjakohast teavet kliimamuutuste mõju kohta energiasektorile ülemaailmsel tasandil on andnud Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA). Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra on hinnatud kliimamuutustest tulenevaid lisariske energiasüsteemidele seoses ülemaailmse temperatuuri tõusuga 1,5 °C ja 2 °C võrra. Copernicuse kliimamuutuste teenus käivitab ka energiasektori käitamisteenuse, mida saab kasutada juhtimisotsuste tegemisel.

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud modelleerimisuuringuid, et hinnata kliimamuutuste mõju energiasektorile. Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas ka 2023. aastal“; aruanne „Kliimamuutustemõju kaitsevaldkonna elutähtsale energiataristule“,milles vaadeldakse kliimamuutustest tingitud haavatavuse mõju Euroopa kaitsesüsteemile energiajulgeolekule üldiselt ning eelkõige elutähtsa ja kaitsetaristu elujõulisusele, mis on väga oluline küsimus, kuna kliimamuutusi peetakse rahvusvahelise julgeoleku seisukohast ohu mitmekordistajaks.

Euroopa Keskkonnaamet avaldas 2019. aastal aruande „Adaptation challenges and opportunities for the European energy system“ (Euroopa energiasüsteemi kohanemisprobleemid ja -võimalused), milles analüüsitakse kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võime vajadusi Euroopa energiasüsteemis praegu ja tulevikus.

Copernicuse kliimamuutuste teenuste (C3S) energiaalase operatiivteenuse eesmärk on anda põhiteavet kliimaga seotud näitajate kohta, mis on seotud Euroopa energiasektoriga.

ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames rahastati mitut teadusprojekti, mis hõlmavad energiasektori vastupanuvõimet. Nende hulka kuuluvad projekt ToPDAd (Tool-supported Policy Development for Regional Adaptation), mis annab muu hulgas teavet mõju- ja haavatavuse hindamiste ning energiasektori kohanemisstrateegiate kohta, ning EUPORIAS, mis annab teadmisi kliima tulevase varieeruvuse kohta, et saavutada kulutõhusad lahendused energiavõrgu tulevaseks toimimiseks.

Kliimamuutustega kohanemine oli ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Horisont 2020“ üks fookus, nt elutähtsa taristu, näiteks arukate võrkude vastupanuvõime, samas kui elutähtsa taristu kaitse Euroopa programm hõlmab ka looduslikke ohte, kliimamuutused ei ole veel selle programmi osa. Välja on töötatud metoodikad, et kaaluda, kuidas kasutada Euroopa olemasolevat taristut käsitlevat poliitikat viisil, mis toetab taristu vastupidavust. Programmist „Horisont 2020“ rahastati energiasektori kohandamisega seotud projekte, nagu RESIN ja projekt EU-CIRCLE. Projekt RESIN aitab linnadel välja töötada tugevaid kohanemisstrateegiaid oma kõige elutähtsama taristu jaoks. Projektiga „EU-Circle“ töötatakse välja kogu liitu hõlmav raamistik, et toetada elutähtsaid taristuid, mis on valmis looduslikeks ohtudeks, sealhulgas kliimamuutusteks. Programmi „Horisont 2020“ jätkuks on teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027, mille kogueelarve on 95,5 miljardit eurot.

Muud asjakohased ELi rahastatavad tegevused on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad Innoenergy ning Climate-KIC.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi rahastamist kliimamuutustega kohanemiseks toetatakse mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse. Näitena võib tuua programmi LIFE; Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, mis annab liikmesriikidele rahalisi vahendeid uute taristuprojektide, näiteks elektrivõrkude arendamiseks, julgustab hindama nende projektide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tuginedes ELi kohanemisstrateegias ja ühtekuuluvuspoliitika dokumentides sisalduvale teabele ja suunistele, kavatseb Euroopa investeerida konkreetselt keskkonnahoidlikumasse, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminekusse (ühtekuuluvuspoliitika prioriteet nr 2)ning see on taastuvenergia taristu seisukohast oluline.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.