Metsandus

Metsandus

Põhisõnumid

• Metsad on keerulised ökosüsteemid ja kliimamuutused mõjutavad neid nii temperatuuri, sademete, atmosfääri CO2 kontsentratsiooni, tormide sageduse kui ka metsatulekahjude tõttu. Kliimamuutused ei muuda mitte ainult puude tingimusi, vaid ka ülejäänud ökosüsteemi. Hooaja pikkuse ja temperatuuri muutused võivad suurendada invasiivsete kahjurite ja haiguste esinemist ning häirida paljude kohalike metsaliikide elutsüklit.
• Metsadel on oluline roll meie majanduses ja ühiskonnas, luues töökohti, pakkudes toitu, ravimeid, materjale, puhast vett ja palju muud. Metsades on rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja me sõltume nende võimest eemaldada kliimamuutuste vastases võitluses atmosfäärist CO2. Nende funktsioonide ja teenuste pakkumist mõjutavad ja paljudel juhtudel ohustavad neid kliimamuutused, mis suurendavad puude suremust, vähendavad taimestiku kasvu ning põhjustavad tugevamaid torme ja sagedasemaid tulekahjusid.
• EL on loonud tervikliku poliitikaraamistiku, et edendada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi metsi, mis suudavad pakkuda ühiskonnale vajalikke arvukaid ökosüsteemiteenuseid. See koosneb ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiast, ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030, uuest ELi metsastrateegiast aastani 2030 ja ELi mullastrateegiast aastani 2030. Lisaks hõlmab see selliseid õigusakte nagu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, ELi looduse taastamise määrus, kavandatav ELi metsaseire määrus ning kavandatav ELi määrus metsapaljundusmaterjali kohta.

Mõju ja haavatavus

Ligikaudu 160 miljonit hektarit (39 % ELi maast) on kaetud metsade või muu metsamaaga (vt ELi metsanduse selgitus). Pool Natura 2000 võrgustikust on kaitsealune metsaala, mis hõlmab 38 miljonit hektarit.

Kliimamuutuste kiirus on kiirem kui metsa ökosüsteemide võime looduslikult kohaneda. Äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste suureneb, põhjustades enneolematuid sündmusi, nagu metsatulekahjud polaarjoonel, rängad põuad Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas, enneolematud kooreüraskipuhangud Kesk- ja Ida-Euroopas, millel on laastav mõju Euroopa metsadele. Selle tagajärjel mõjutab see metsade majanduslikku elujõulisust, samuti metsade suutlikkust pakkuda selliseid keskkonnateenuseid nagu puhas vesi ja õhk, toit ja kiudained, CO2 sidumine, süsinikuvaru, erosioonitõrje ja elupaik metsade bioloogilisele mitmekesisusele. Hiljutine uuring näitab, et puude võrade suremus Euroopas on alates 20. sajandi lõpust kahekordistunud, mõjutades igal aastal 1 % EL 27 metsaalast.

Poliitikaraamistik

Uues ELi metsastrateegias aastani 2030 on sätestatud Euroopa Liidu metsade kaitse ja taastamine. Selle eesmärk on toetada metsade sotsiaal-majanduslikke funktsioone, kaitsta ja taastada ELi metsaala, et võidelda kliimamuutuste vastu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. Strateegias keskendutakse järgmisele: tõhus seire kavandatud metsaseireseaduse kaudu, rahalised stiimulid metsaomanikele, et parandada ELi metsade kvantiteeti ja kvaliteeti, edendada säästvat metsakasutust, arendada oskusi ja anda inimestele võimalus praktiseerida säästvat metsamajandamist, bioloogiliselt mitmekesiste metsade taasmetsastamist ja metsastamist, istutades 2030. aastaks 3 miljardit puud. Viimane on osa lubadusest kaitsta ja taastada loodust koos uue ELi looduse taastamise määrusega, milles lepiti kokku 2023. aasta lõpus.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest ja uuest ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 sisaldab uus metsastrateegia meetmeid metsade kaitse ja taastamise tugevdamiseks, metsade kestliku majandamise edendamiseks ning metsade seire ja tõhusa detsentraliseeritud planeerimise parandamiseks ELis, edendades nende multifunktsionaalset rolli ja aidates kaasa kohanemisnõuete täitmisele.

Lisaks on LULUCFi määruses siduv kohustus vähendada heidet, et tagada mitte ainult metsade, vaid kogu maakasutuse (sealhulgas märgalade) arvessevõtmine 2026. aastaks. See aitab metsamajandajatel paremini mõista, millist kliimakasu toovad puittooted, mis võivad talletada atmosfäärist seotud süsinikku ja asendada heitemahukaid materjale.

Teadmusbaasi parandamine

Hiljutised tõendid, mis on kokku võetud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande II töörühma 2022. aasta aruandes kliimamuutuste kohta: Mõjud, kohanemine ja haavatavus näitavad, et kasvavad jätkusuutmatud maakasutustavad kahjustavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide võimet kliimamuutustega kohaneda. Prognoositud kliimamuutused koos jätkusuutmatute metsamajandamistavadega põhjustavad maailma metsade hävimist ja seisundi halvenemist. Metsaökosüsteemides on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise oht mõõdukas kuni suur. Metsadega kohanemine hõlmab säilitamist, kaitset, taastamist ja säästvaid metsamajandamistavasid. Teadmistebaasi tugevdamist peetakse oluliseks metsade säästvaks majandamiseks koos kliimamuutustest tulenevate lisaprobleemidega. Muudes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruannetes (kliimamuutusedja maa ning aruanne globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra)osutatakse tõsisele mõjule eri metsatüüpidele ning hinnatakse säästva maakasutuse ja metsamajandamise võimalusi.

Euroopa metsateabesüsteem (FISE) on Euroopa metsaga seotud poliitikat toetavate andmete ja teabe ühtne kontaktpunkt. See sisaldab linke, vahendeid ja muid ressursse, mis on olulised metsade seisundit ja tervist käsitleva teadmusbaasi parandamiseks ning metsade vastupanuvõime parandamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemiseks metsandussektoris. Climate-ADAPTi metsandussektori kohanemist käsitlev osa pakub juurdepääsu kõige asjakohasematele teadmistele, andmetele, vahenditele ja suunistele kohanemismeetmete rakendamiseks kohapeal. Forest Europe on ka oluline portaal ja allikas, mis käsitleb üleeuroopalisi dialoogi- ja koostööprotsesse, Euroopa metsapoliitikat, sealhulgas teavet säästva metsamajandamise kohta, üleeuroopalist tuleohutuse rahastut ning keskkonnahoidlikke töökohti ja metsaharidust. Eurostatil on ka palju üleeuroopalisi metsastatistika andmeid riikide kaupa.

Rakendus Forest Forward töötati välja ka selleks, et teavitada ettevõtete omanikke ja tehnilisi töötajaid kliimamuutuste mõjust väärtuslike liikide levikule metsandustööstuses. See kasutab Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) andmeid ja muid Copernicuse teenuseid saab kasutada metsale suunatud rakenduste väljatöötamiseks, et optimeerida metsamajandamist ja sellega seotud majandustegevust.

Hiljuti avaldati veebisaidil Climate-ADAPT mitu juhtumiuuringut ja aruandeelementi, et aidata kirjeldada Euroopa eri piirkondade metsade mõningaid kohandusi (nt Vahemere piirkonna metsade ja Belgia Soniani metsapuhul). Vt ka uusimaid tõendeid selle kohta, et Euroopa metsad suudavad toetada elurikkust, eemaldades ja säilitades samal ajal atmosfäärist süsinikku, või looduslähedasema metsamajandamise suuniseid.

Teadmiste jagamiseks ning metsandusühenduste ja -töötajate ühendamiseks on loodud mitmeid võrgustikke ja ühendusi: ERIAFFi Euroopa innovatsioonipiirkondade võrgustik, Euroopa metsandusettevõtjate liit, Euroopa metsandusmaja (Euroopa metsaomanike konföderatsioon), Euroopa Riigimetsade Assotsiatsioon ja Euroopa Agrometsanduse Föderatsioon. Lisaks teevad Euroopa Metsainstituut ja Forest Europe teadusuuringuid ja pakuvad poliitilist tuge metsaga seotud küsimustes, ühendades teadmised meetmetega.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 on suurim ELi pikaajaline eelarve, mida on kunagi rahastatud, ning koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ ulatub see 1,8 triljoni euroni. Mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk on: i) toetada Euroopa Liidu ajakohastamist teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, ii) edendada kliima- ja digipööret, iii) parandada valmisolekut, taastumist ja vastupanuvõimet. 30% ELi eelarvest kulutatakse kliimamuutuste vastu võitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse kaitsele. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatakse rahaliselt metsandust, näiteks metsastamist, metsamaa loomist, metsatulekahjude vältimist või kahjustatud metsade taastamist. Samuti on olemas hiljutine toetav dokument ja suunised metsa ökosüsteemi teenuste avaliku ja erasektori maksekavade kohta.

Muud ELi rahastamisallikad kliimamuutustega kohanemiseks metsandussektoris on kättesaadavad kliimameetmete programmi LIFE ja maaelu arengu fondide kaudu koos ühise põllumajanduspoliitika teise sambaga. Neid võivad täiendada muud Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondid,eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), sealhulgas programm INTERREG Europe.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

MRE kohanemine

Parem metsaseire kogu Euroopas võimaldab võtta meetmeid kahjuritest, põudadest ja metsa- või maastikupõlengutest tulenevate piiriüleste ohtude vastu, mida kliimamuutused süvendavad, ning toetab kokkulepitud ELi õigusaktide järgimist. Sel põhjusel on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu uus ELi metsaseireseadus.  See võimaldab koguda ja jagada põhjalikke, õigeaegseid ja võrreldavaid metsaandmeid, mis on saadud Maa seire tehnoloogia ja maapealsete mõõtmiste abil, et toetada otsuste tegemist ja poliitika rakendamist.