Kliimakulud

Kliimamuutuste ökonoomika vastu tuntakse üha suuremat huvi, et:

• anda olulist teavet tegevusetusega kaasnevate kulude kohta (kliimamuutuste majanduslik mõju);
• hinnata kohanemisega kaasnevaid kulusid ja sellest saadavat kasu;
• Teavitada poliitilisest mõttevahetusest pikaajaliste eesmärkide ja leevenduspoliitika üle.

Kuigi nendes valdkondades on tehtud suhteliselt üksikasjalikke ja põhjalikke uuringuid, esineb kliimamuutuste kogukulude hindamisel palju lünki.

Selle projekti eesmärk oli edendada teadmisi kõigis kolmes eespool nimetatud valdkonnas, kasutades üksikasjalikke liigendatud alt-üles lähenemisviise ja ülalt-alla koondanalüüsi.

ClimateCost’i eesmärk oli edendada teadmisi eespool nimetatud valdkondades järgmiselt:

• Kooskõlaliste kliima- ja sotsiaal-majanduslike stsenaariumide kindlakstegemine ja väljatöötamine, sealhulgas kliimamuutuste leevendamiseks.
• Kliimamuutuste mõju kvantifitseerimine Euroopas füüsilises ja majanduslikus mõttes (rannikualad, tervis, ökosüsteemid, energeetika, põllumajandus ja infrastruktuur) ning kliimamuutustega kohanemise kulude ja tulude kindlakstegemine.
• Suurte katastroofiliste ja sotsiaalselt tingimuslike sündmuste mõju ja majanduslike kulude hindamine.
• Kliimamuutuste leevendamise kulude ajakohastamine, sealhulgas (indutseeritud) tehnoloogilised muutused, muud kasvuhoonegaasid kui CO2 ja neeldajad ning hiljutised heitevähendustehnoloogiad.
• Euroopas, Hiinas ja Indias võetavate leevendusmeetmetega kaasneva õhukvaliteediga seotud lisakasu kvantifitseerimine ja rahaks arvestamine.
• Töötada välja mitu olemasolevat ülemaailmse tasandi majanduslikku integreeritud hindamismudelit.
• Poliitikaga seotud väljundite pakkumine, sealhulgas poliitikastsenaariumide analüüs.

Projekti eesmärk oli edendada valdkondadevahelisi teadusuuringuid, töötada välja integreeritud alt-üles ja ülalt-alla analüüs ning kaasata poliitikakujundajaid otseselt poliitikaga seotud väljundite loomisse.

ClimateCost uuringus koostati Euroopa jaoks olemasolevad kliima- ja sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid ja kliimamudelite väljundid ning tehti uusi kliimamudelite katseid.

Neid kasutati sektoripõhistes alt-üles mõjuhindamismudelites, et hinnata kliimamuutuste mõju ja majanduslikke kulusid ning kliimamuutustega kohanemise kulusid ja tulusid sektori tasandil kogu ELis ja liikmesriikide tasandil.

Uuringus vaadeldi suuri kliimakatkestusi (tippelemente) ning analüüsiti meretaseme olulise tõusu mõju ja majanduslikke kulusid.

Ajakohastatud ja kohaldatud on leevendusmudeleid (POLES, GEM-E3, PACE) ja kvantifitseeritud leevendusmeetmetega kaasnevat kasu õhukvaliteedile (sealhulgas rahalist kasu). Lisaks on ajakohastatud ja kohaldatud mitmeid mudeleid, millega hinnatakse kliimamuutuste poliitika kulusid ja tulusid, sealhulgas arvutipõhiseid üldise tasakaalu mudeleid ja integreeritud hindamismudeleid (sealhulgas PAGE, FUND, WITCH).

Kogu see teave on kokku kogutud, et anda poliitika seisukohast olulisi tulemusi.

Projekti ClimateCost tulemused on kokku võetud allpool.

· Uuringus analüüsiti Euroopa kliimamudeli prognoose praeguse olukorra jätkumise ja leevendamise stsenaariumi jaoks. Analüüsi kokkuvõte on esitatud poliitikaülevaate märkuses 1.  See andis olulist teavet kliimamuutuste jaotumise mustrite kohta kogu Euroopas ja analüüsis kliimamudeli ebakindlust.

· Uuringus analüüsiti ühtlustatult kliimamuutuste mõju ja majanduslikke kulusid Euroopas, hinnati sektori mõju praeguse olukorra jätkumisele ja leevendamisstsenaariumile.  Muu hulgas analüüsiti järgmist: rannikualad, jõgede üleujutused, energeetika, põllumajandus ja tervishoid.  Rannikualade ja jõgede üleujutuste puhul hinnati ka kohanemiskulusid ja -tulusid. Valdkondlikud tulemused on esitatud mitmes poliitikaülevaates.

· Projekti raames uuendati Euroopa ja ülemaailmseid leevendamismudeleid, uuendades mudeleid POLES, PACE ja GEM-E3. See hõlmas POLESi mudeli uusi tehnoloogilisi üksikasju ja põllumajandussektori täiustatud modelleerimist.  Ajakohastatud mudeleid kasutati Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“.

· Uuringus hinnati leevendusstsenaariumide kasu õhukvaliteedile Euroopas (ning Hiinas ja Indias), hinnates leevendusstsenaariumide kasu tervisele, ökosüsteemidele ja majandusele.  See näitas, et kliimamuutuste leevendamise poliitikal on Euroopas väga suur lisakasu isegi 2050. aastaks.  Tulemused on kokku võetud poliitikaülevaate 6. lisas.

· Projekti käigus analüüsiti peamiste murdepunktide majanduslikke kulusid ja sotsiaalselt tingimuslikku mõju, sealhulgas meretaseme äärmusliku tõusu stsenaariumide mõju ja majanduslikke kulusid Euroopale ja kogu maailmale. Need on kokkuvõtlikult esitatud poliitikaülevaate 7. lisas.

· Uuringu osana ajakohastati ja viidi läbi mitu arvutuslikku üldise tasakaalu ja majandusliku integreeritud hindamise mudelit, sealhulgas ICES-WITCH, GEM-E3, PAGE ja FUND mudelid. Töö hõlmas PAGE-mudeli (PAGE09) põhjalikku ajakohastamist. Neid mudeleid kasutati mitmes poliitikaanalüüsis ning need avaldati mitmes töödokumendis ja teadusajakirjas.