INTERREGi projektid

Interregi programmi eesmärk

Interreg  on Euroopa territoriaalse koostöö programm, mis on seotud Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF). See on üks paljudest Euroopa regionaalpoliitika rahastamisprogrammidest, nagu Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi programmid. Interregi eesmärk on edendada liidu kui terviku harmoonilist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut. Programmis keskendutakse piiriülese koostöö tugevdamisele ning sellega luuakse raamistik ühismeetmete rakendamiseks ja poliitika vahetamiseks eri liikmesriikide osalejate vahel. Paljud liikmesriigid, piirkonnad ja linnad on kasutanud Interregi kliimamuutustega kohanemise kavandamise ja rakendamise rahastamiseks.

Struktuur

Esimene Interregi programm käivitati 1990. aastal (Interreg I (1990–1993)), sellele järgnesid Interreg II (1994–1999), Interreg III (2000–2006), Interreg IV (2007–2013) ja Interreg V (2014–2020). 2021.–2027. aasta programm (Interreg VI) on üles ehitatud järgmiselt:

1. Interreg A – piiriülene: tõhustada piiriülest koostööd NUTS III tasandi piirkondade vahel, mis on pärit vähemalt kahest eri liikmesriigist, mis asuvad otse piiril või piirnevad nendega. Interreg A saab kasutada innovatsiooni, tervishoidu, haridusse, tööhõivesse ja tööjõu liikuvusse investeerimiseks. Selle programmi raames saab rahastada riskide ennetamist ja hädaolukordadele reageerimist kliimamuutustega kohanemise raames.
2. Interreg B – Riikidevaheline: tõhustada riikidevahelist koostööd mitme riigi piirkondade vahel, töötades välja ühise lähenemisviisi ühiste probleemide lahendamiseks sellistes valdkondades nagu innovatsioon, keskkond, juurdepääsetavus, telekommunikatsioon ja linnaareng. Programmitöö perioodil 2021–2027 jätkatakse 14 riikidevahelise koostöö programmi raames suuremahulise koostöö toetamist Euroopas ja mujal. Lisateavet selle kohta, kuidas kliimamuutused on lõimitud riikidevahelistesse Interregi programmidesse, leiate siit.
3. Interreg C – Võrgustike loomine: tõhustada piirkondadevahelist koostööd, et luua võrgustikke heade tavade väljatöötamiseks ning edukate piirkondade kogemuste vahetamise ja edasiandmise hõlbustamiseks. Programmitöö perioodil 2021–2027 hõlmab Interreg C kolme piirkondadevahelise koostöö programmi (Interreg EUROPE, INTERACT ja ESPON), mille eesmärk on suurendada poliitikakujundajate suutlikkust töötada välja ja rakendada paremat regionaalpoliitikat.
4. Interreg D – Äärepoolseimad piirkonnad: spetsiaalselt äärepoolseimate piirkondade jaoks loodud uue tegevussuuna D eesmärk on võimaldada neil teha kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega. Tegevussuund D hõlmab nelja geograafilist piirkonda: Amazonia, Kariibi mere piirkond, Kesk-Atlandi piirkond / Guinea laht (MAC), India ookean, Mosambiigi kanal. Lisateavet selle kohta, kuidas kliimamuutused on integreeritud äärepoolseimate piirkondade Interregi programmidesse, leiate siit.

Lisaks reguleerib 2021.–2027. aastal ELi liikmesriikide ja naaberriikide vahelist piiriülest koostööd ELi ühtekuuluvuspoliitika ning programmid on täielikult osa Interregi programmist „Interreg NEXT“. Koostöö kandidaatriikidega toimub Interreg IPA (ühinemiseelse abi rahastamisvahend) kaudu, mis on korraldatud 14 programmi raames, mis hõlmavad koostööd 212 piirkonnas.

Interregi projektidest ajakohase ülevaate saamiseks külastage Interregi veebisaiti või andmebaasi Keep, mis sisaldab otsingufunktsioone riikidevaheliste piirkondade, piiriüleste ja piirkondadevaheliste projektide ning äärepoolseimate piirkondade jaoks.

Interregi 2021.–2027. aasta eelarve, eesmärgid ja prioriteedid

Interreg VI eelarve on ligikaudu 10 miljardit eurot, mis on investeeritud rohkem kui 100 piiriülesesse koostööprogrammi nii ELis kui ka väljaspool seda. Ligikaudu 6,7 miljardit eurot eraldatakse 73 piiriülese koostöö programmile (tegevussuund A), 2,3 miljardit eurot 14 riikidevahelise koostöö programmile (tegevussuund B), 500 miljonit eurot piirkondadevahelise koostöö programmidele (tegevussuund C) ja 300 miljonit eurot äärepoolseimatele piirkondadele (tegevussuund D).

Eelarve peaks aitama kaasa ELi ühtekuuluvuspoliitika viie poliitikaeesmärgi ja veel kahe Interregi erieesmärgi saavutamisele:

• Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa (poliitikaeesmärk nr 1)
• Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa (poliitikaeesmärk nr 2)
• Paremini ühendatud Euroopa (poliitikaeesmärk nr 3)
• Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa (poliitikaeesmärk nr 4)
• Kodanikele lähemal olev Euroopa (poliitikaeesmärk nr 5)
• Koostöö parem juhtimine (ISO1)
• Turvalisem ja turvalisem Euroopa (ISO2)

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eeldatavasti eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 raames rahastatavates projektides. Kohandamist võimaldavaid tingimusi eeldatakse ka poliitikavariantide 4 ja ISO1 puhul.