1.4 Teabe kogumine

Kohanemispoliitika väljatöötamine peaks põhinema tõenditel ning usaldusväärsel teabel ja teadmistel. Kohanemiskava koostamise alustamisel tuleks koguda kogu potentsiaalselt asjakohane teave. See hõlmab järgmist:

praeguse ja võimaliku tulevase kliimamõju ja -riskidega seotud töö kindlakstegemine;
käimasolev kohanemisega seotud tegevus ja
heade tavade näited riigi sees või väljaspool seda.

I. Teha kindlaks praegune ja tulevane töö kliimaga seotud mõjude ja riskidega

Käimasoleva töö esimene sõelumine seoses kliimamuutuste võimaliku mõjuga lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis tuleks läbi viia. Ülemaailmsel tasandil on IPCCC koostanud kuuenda hindamisaruande, milles käsitletakse kõige ajakohasemat füüsilist arusaamist kliimasüsteemist ja kliimamuutustest, ühendades kliimateaduse uusimad edusammud. EEA koostab arvukalt näitajaid, mis kirjeldavad täheldatud ja prognoositavaid kliimamuutusi ning nende mõju Euroopas. Lisaks on EEA aruandes „Europe's changing climate hazards – an index-based interactive EEA report“ (Euroopa muutuvad kliimaohud – indeksipõhine interaktiivne EEA aruanne) esitatud kasulik ülevaade EEA näitajatest ja täiendav teave poliitikakonteksti kohta. Usaldusväärne ja kasutajale orienteeritud kliimateenuste osutaja on Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S). C3S annab juurdepääsu teabele varasemate, praeguste ja tulevaste kliimaseisundite kohta Euroopas; eelkõige pakub kliimaandmete pood konkreetsetele avalikele või ärivajadustele kohandatud teenuseid. European Climate Data Explorer on graafiline kasutajaliides, mis pakub hõlpsasti kasutatavat interaktiivset juurdepääsu paljudele kliimaindeksitele C3Si kliimaandmete poest. Lisaks pakub C3S oma valdkondliku infosüsteemi (SIS) kaudu iga-aastaseid kliimaaruandeid, kliimabülletääne ja valitud sektori kliimamõju hindamise katseuuringuid. Konkreetselt seoses kliima mõjuga inimeste tervisele ja heaolule koondab see hulgaliselt asjakohaseid ressursse. Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus saab pakkuda teavet poliitikatsükli eri etappides, sealhulgas tervisega seotud kohanemisstrateegiate ja -kavade väljatöötamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel.

Lisaks hinnatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektide seerias (PESETA I, II, III ja IV) tulevaste kliimamuutuste võimalikke biofüüsikalisi ja majanduslikke tagajärgi Euroopale.

Selles sõelumisetapis tuleks arvesse võtta ka selliste projektide ja uuringute tulemusi, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele, nagu: põllumajandus, metsandus, veemajandus, kalandus, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused, tervishoid, energeetika, turism, transport, ehitus/hooned, majandus/tööstus, kodanikukaitse/katastroofiohu vähendamine, ruumiline planeerimine/maakasutuse planeerimine ja sotsiaalküsimused. EEA annab ülevaate kliimamuutustest ja nendega kohanemise meetmetest tulenevatest probleemidest põllumajandus-, transpordi- ja energiasektoris. Valdkondlikke analüüse teevad valdkondlikud ühendused, konsultatsioonifirmad või üksikud avalik-õiguslikud üksused. Varasemad loodus-/ilmastiku- ja kliimasündmused ja -katastroofid on dokumenteeritud mitmes rahvusvahelises andmebaasis, näiteks EM-DAT või DesInventar. Aruandluskünniste tõttu on neil aga oma piirangud. Ohtude ja riskide andmebaase peab ka kindlustussektor, eelkõige edasikindlustusandjad. EEA kasutab igal aastal näitajat ja tulemustabelit, mis põhineb NatCatSERVICE’il ja CATDATil (RiskLayer).

See ulatuslik esimene ülevaade aitab protsessi käivitada ja töötada välja kohanemisjuhtumi ning annab aluse põhjalikumaks analüüsiks hilisemas etapis. Lisaks toetab komitee arutelu edendamist kohanemispoliitika seisukohast oluliste aspektide üle, nagu eesmärgid, prioriteetsed sektorid, haavatavad rühmad jne.

II. Teha kindlaks käimasolevad tegevused, mis on kohanemise seisukohast olulised

Kohandamine ei tohiks toimuda isoleeritult. Kindlaks tuleks määrata olemasolevad asjakohased vahendid ja käimasolevad kohanemisega seotud meetmed (kuigi neid ei pruugita ellu viia kliimamuutustega kohanemise pealkirja all), näiteks katastroofiohu vähendamise ja juhtimise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse või maakasutuse planeerimise / ruumilise planeerimise poliitika. Lisaks tuleks kindlaks määrata riigis olemasolevad valdkondlikud või piirkondlikud kohanemisstrateegiad/-kavad ning riikidevahelised ja Euroopa kohanemis- ja kohanemismeetmed.

Seda saab teha tihedas koostöös kolleegidega teistest ametiasutustest ja mõjutatud sidusrühmadega järgmiste suunavate küsimustega, et aidata kindlaks teha käimasolevad kohanemise seisukohast olulised tegevused:

Kas nad on juba kokku puutunud kliimamuutuste või nendega kohanemise teemadega?
Kas nad on teadlikud kliimamuutuste või kliimamuutustega kohanemise teemalistest uuringutest või projektidest, mis on pärit muudest olulistest allikatest (ülikoolid, muud teadusasutused, ministeeriumid, muud riigid jne)?
Kas on juba kehtestatud meetmeid, mis aitavad kaasa kohanemisele, isegi kui need ei ole konkreetselt kindlaks määratud ega märgistatud kohanemismeetmetena?
Kas kohanemisega seotud sihipäraseid meetmeid on juba rakendatud?
Kas on olemas vahendeid, strateegiaid, protsesse jne, mis on olulised või mida saaks kasutada kliimamuutustega kohanemiseks?
Millised on kohanemise seisukohast olulised olemasolevad võrgustikud või algatused ning kuidas saab neid kohanemiseks kasutada või ära kasutada?

Ülevaade riigipõhistest meetmetest kliimamuutustega kohanemise valdkonnas on kättesaadav Climate-ADAPTi riikide lehekülgedel.

III. Heade tavade uurimine riigis või väljaspool seda

Ühes valdkonnas hästi toimivaid kohanemistavasid saab potentsiaalselt üle kanda, et lahendada sarnaseid probleeme teistes valdkondades, võttes arvesse konkreetseid kontekste. Üksikute meetmete tulemuslikkus võib siiski sõltuda probleemi ulatusest ja rakendamise konkreetsest ulatusest. Olemasoleva teabe kasutamine heade kohanemistavade ja kogemuste kohta (nt Climate-ADAPTi juhtumiuuringud)võib samuti optimeerida individuaalseid ressursse ja püügikoormuse juhtimist.