Põhimõtted ja edutegurid

Kliimamuutustega kohanemine on kohalike omavalitsuste jaoks suhteliselt uus tegevusvaldkond. Siiski võimaldavad linnade viimase kahe aastakümne kogemused nii Euroopas kui ka väljaspool seda teha järeldusi põhimõtete (st kuidas asju teha) ja edutegurite (st mis toimib) kohta, mida kohanemisel arvesse võtta. Need põhimõtted kujutavad endast kohanemise vastavusse viimist muude kestlikkuse eesmärkidega, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamisega; ning tuginema kohanemismeetmete väljatöötamisel usaldusväärsetele andmetele ja teabele. Peamised edutegurid on tugevad meistrivõistlused ja poliitiline juhtimine kohanemisel; teha koostööd teistega nii linnas kui ka väljaspool seda, sealhulgas kõrgematel valitsemistasanditel; ja õppida teiste kogemustest.

Tunnistatakse, et kohanemispoliitika protsessi mitmed põhimõtted aitavad saavutada kohanemiseesmärke ja minimeerida kompromisse teiste tegevuskavadega. Need on järgmised:

• Kliimamuutustega kohanemisejätkusuutlikkus. Esiteks ei tohiks kohanemismeetmed ohustada kliimamuutuste leevendamist suuremate heitkoguste kaudu, nt kliimaseadmete ülemäärase kasutamise kaudu (vt etapp 5.4 selle kohta, kuidas kohanemist ja leevendamist saab kavandada ja rakendada koos). Teiseks ei tohiks kohanemispüüdlused ühes kohas negatiivselt mõjutada kohanemisvõimet teistes kohtades (nt üleujutusvee suunamine allavoolu); seega on oluline võtta arvesse linna ümbritsevate alade rolli kliimamuutustega kohanemisel (vt etapp 2.5). Kolmandaks peaks kohanemine ideaaljuhul aitama kaasa muudele kestlikkuse tegevuskavadele, nagu üleminek ressursitõhususele või sotsiaalsele õiglusele.
• Tõenditel põhinev kavandamine ja meetmed – kasutades uusimaid teadusuuringuid ja kohapeal kättesaadavaid andmeid (vt etapp 1.2)ning tehes teadmistes esinevate lünkade täitmiseks koostööd teadlastega (vt etapp 1.6)– võimaldavad teha teadlikke otsuseid.
• Tegelemine nii mineviku/praeguse kliima muutlikkuse kui ka äärmuslike ilmastikunähtuste ja prognoositavate tulevaste muutustega. Hea lähtepunkt on varasema ja praeguse kliima muutlikkuse ja äärmuslike ilmastikunähtustega tegelemine (vt etapp 2.1). Tulevased kliimamõjud võivad siiski olla erinevad ning arvesse tuleks võtta nende sageduse ja ulatusega seotud ebakindlust (vt etapp 2.2). Puuduvad või vähesed kahetsusväärsed ja kõigile kasulikud kohanemisvõimalused kulutõhususe seisukohast (vt etapp 4.2)ning mitmesugune kasu võivad aidata võtta meetmeid hoolimata tulevaste kliimaprognoosidega seotud ebakindlusest.
• Kohandatud vastused. Kohanemismeetmed tuleks kohandada konkreetsele asukohale – hinnates kohapeal esinevaid ja prognoositavaid kliimariske ja haavatavusi (vt 2. etapp),kuid võttes arvesse ka konkreetset organisatsioonilist ülesehitust (vt etapp 1.3)või olemasolevaid ressursse (vt etapid 1.4 ja 1.5). Vastused tuleks seada tähtsuse järjekorda (vt etapp 4.3),näiteks sõltuvalt peamistest mõjutatud sektoritest või sotsiaalsetest rühmadest (vt etapp 2.3).
• Kohanemismeetmete toimimist – nende tulemuslikkust, tõhusust, võrdsust ja õiguspärasust – on vajajälgida, et neid järk-järgult parandada vastavalt tõendite muutumisele (vt 6. etapp).

Kohanemisel esile kerkivad näiteks järgmised edutegurid:

• Tugev juhtimine ja kohanemise meistrivõistlused. Poliitiline toetus ja kohaliku juhi kaasamine on keskse tähtsusega kohanemispositsiooni suurendamisel kohalike prioriteetide loetelus. Poliitilise pühendumuse saab tagada näiteks linnapeade kliima- ja energiapakti või muude kliimamuutustega kohanemise algatustega ühinemisega (vt etapp 1.1).
• Koostöö. Osakondadevahelinekoostöö kohalikus omavalitsuses, koostöö sidusrühmadega, nagu kohalikud ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, uurimisinstituudid (vt etapp 1.6)ja kodanike kaasamine asjakohase teabevahetuse kaudu (vt etapp 1.7),aitab suurendada teadlikkust kavandatud lahendustega kohanemisest ja nende aktsepteerimisest, tagada oluliste huvirühmade omaksvõtu, koondada ressursse ning pääseda juurde asjakohastele andmetele ja teabele.
• Õppimine teistelt. Kogemuste vahetamine teiste linnadega võrgustike loomise või ELi rahastatavates projektides osalemise kaudu (nt Interregi programmi kaudu) võimaldab õppida teistelt, mis kohanemisel toimib ja mis mitte. Lisaks sisaldavad Climate-ADAPTi leheküljed arvukaid linnade kohanemise juhtumiuuringuid, samuti linnapeade pakti ressursside kogu (otsing ressursiliigi järgi – juhtumiuuring).