2.4 Riski- ja haavatavuse hindamine

Kohanemise kavandamine kohalikul tasandil nõuab arusaamist praegustest ja prognoositavatest kliimaohtudest (vt etapid 2.1 ja 2.2)ning arusaamist linna haavatavatest sektoritest (etapp2.3). Neid kahte tegurit kombineeritakse riski- ja haavatavuse hindamisel. Linnapiirkondades riskide ja haavatavuse hindamiseks saab kasutada mitmeid meetodeid. Teadmised eri liiki meetoditest ja nende väljunditest on olulised, et valida kõige tõhusam ja tulemuslikum meetod, mida rakendada vastavalt kohalike omavalitsuste suutlikkusele.

Kliimamuutustega seotud riske linnas tuleks iseloomustada mitmest aspektist: kliimaoht (prognoositavad kliimatingimused); geograafilise asukoha kontekst (nt rannikuala, mägipiirkond jne); ning mõjutatud sektorid ja süsteemid (nt inimeste tervis, taristu, transport, sadamad, energia, vesi, sotsiaalne heaolu jne), sealhulgas mõju kõige haavatavamatele rühmadele (nt eakad, kodutud, vaesuse ohus olevad inimesed jne).

 Selle sammuga toetatakse linnapeade paktile alla kirjutanud linnu riski- ja haavatavuse hindamise väljatöötamisel. Linnapeade pakti aruandlusraamistiku kohaselt hõlmab riski- ja haavatavuse hindamine andmeid kliimaohtude, haavatavate sektorite, kohanemisvõime ja haavatavate elanikkonnarühmade kohta. Seoses kliimaohtudega palutakse allakirjutanud linnadel määrata kindlaks kõige olulisemate ohtude tõenäosus ja mõju, nende eeldatav intensiivsuse ja sageduse muutus ning ajakavad. Seda tehakse kindlaksmääratud usaldustaseme näitaja abil. Iga kindlakstehtud kliimaohu puhul määratakse kindlaks haavatavad sektorid ja nende haavatavuse tase. Lisaks määratakse kindlaks kohanemisvõime hindamine sektori tasandil, kasutades positiivseid kohanemisvõime kategooriaid, nagu juurdepääs teenustele, riiklik ja institutsiooniline suutlikkus, füüsiline ja keskkonnaalane suutlikkus, teadmised ja innovatsioon. Samuti on võimalik määrata kindlaks näitajad kindlakstehtud haavatavate sektorite ja kohanemisvõime kohta. Kõik eespool kirjeldatud riskiväärtuse komponendid koos näidisnäitajatega on kättesaadavad aruandlusplatvormil MyCovenant (vt ka aruandlusvormiveebiväline tööversioon).

Riskihindamisel keskendutakse peamiselt kliimatingimuste prognoositavatele muutustele, potentsiaalselt mõjutatud varade inventuurile, mõju avaldumise tõenäosusele ja sellest tulenevatele tagajärgedele. Haavatavuse hindamisel rõhutatakse süsteemide, varade ja elanikkonna kokkupuudet, tundlikkust ja kohanemisvõimet. Terviklikud riski- ja haavatavuse hindamised käsitlevad nii haavatavust kliimaohtude suhtes kui ka nende mõju.

Riski- ja haavatavuse hindamiseks kavandatud meetodid võib jagada ülalt-alla meetoditeks, mis põhinevad tavaliselt kvantitatiivsetel andmetel (nt loendusandmed, vähendatud kliimamudelid) ja kasutavad kaardistamist; ning alt-üles meetodid, mille puhul kasutatakse riskide kindlakstegemiseks sageli kohalikke teadmisi ja mis on üldiselt kvalitatiivsed.

Näitajatel põhinevates haavatavuse hindamistes kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate kogumeid, mis võivad olla nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed ning mida saab hinnata nii modelleerimise kui ka sidusrühmadega konsulteerimise kaudu.

Olemasolevatel teadmistel põhinevat riskide kiirsõelumise meetodit saab kasutada vahetult, et saada selgem ülevaade põhjaliku hindamise vajadustest.

Riski või haavatavuse hindamise metoodika valimisel tuleks juhinduda järgmisest:

• inim- ja finantsressursid;
• andmete kättesaadavus;
• olemasolevad teadmised;
• sidusrühmade kaasamise tase;
• võimalike riskide ulatus ja ulatus;
• Kohanemismeetmete edasisel kavandamisel eelistatavad väljundid.

Olenemata kasutatavast meetodist tuleks hindamisel arvesse võtta vähemalt järgmisi elemente:

• erinevate kliimamuutujate suundumused (nt keskmine ja äärmuslik temperatuur, äärmusliku kuumuse all kannatavate päevade arv, intensiivne sademete hulk, lumekate), mis ideaaljuhul põhinevad erinevatel kliimastsenaariumidel;
• oodatav (otsene ja kaudne) mõju (ohud ja võimalused), tehes kindlaks kõige olulisemad ohud ja linnapiirkonnad, mis on kõige suuremas ohus, arvestades kogu elanikkonna, haavatavate elanikkonnarühmade, majandustegevuse ja majanduslike väärtuste ruumilise jaotuse kattuvust;
• ajakava, näiteks lühike, keskmine (nt 2050ndad) või pikaajaline (nt sajandi lõpp);
• Märge sellise mõju usaldusväärsuse taseme kohta (nt suur, keskmine, väike), et hõlbustada otsustusprotsessi, võttes arvesse tulemustega seotud ebakindlust.

 Linnapeade pakti veebiseminaril „Riskideja haavatavuste hindamine“tutvustatakse paktile allakirjutanud linnade kogemusi ja nende lähenemisviisi RVA läbiviimisele.