Turismipakkumiste kohandamine ja mitmekesistamine

Turismipakkumise kohandamine ja mitmekesistamine ei ole võimalik ilma eri sidusrühmadega tehtava koostöö ja nende toetuseta. Osalusprotsess on väga oluline, et luua ühine visioon ja lahendada võimalikud konfliktid algusest peale. Erinevate kogemuste ja taustaga sidusrühmade (nt turismiettevõtjad, kruiisiettevõtjad, ühistransporditeenuse osutajad, kultuuriürituste korraldajad, keskkonna- ja kultuuripärandi ühendused, kohalikud toidutootjad, omavalitsused) kokkuviimine võib samuti edendada uuenduslikke ideid ja vältida sobimatuid tulemusi.  

Turistide kaasamine (nt küsitluse või intervjuude kaudu) aitab paremini mõista nende vajadusi ja ootusi. Sama oluline on võtta arvesse kohalike elanike, eelkõige haavatavate rühmade vajadusi, kuna turismipakkumise mitmekesistamine peaks tooma kasu nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Mitmekesistamine peaks ideaalis aitama kaasa ka looduskaitsele. Seetõttu on vaja vahetada teavet asjaomaste sidusrühmadega (nt kaitsealade haldajad ja keskkonnakaitse eest vastutavad kohalikud omavalitsused), et soodustada koostoimet ja vältida mitmekesistamisettepanekutest uute konfliktide tekkimist.

Üldiselt on laialdane osalusprotsess turismipakkumise eduka mitmekesistamise ja kohandamise tagamise aluseks.

Turismipakkumise kohandamine ja mitmekesistamine on keeruline ülesanne, kuna puudub kõigile sobiv lahendus ning see, mis on toiminud ühes sihtkohas, ei pruugi töötada teises. Eduka mitmekesistamise peamine tegur on kõigi mõjutatud sidusrühmade kaasamine, et suurendada strateegia aktsepteerimist ja suurendada toetust selle rakendamisele. Teine oluline tegur on koostööalgatuste loomine teiste turismiteenuste osutajatega piirkondlikul tasandil, et luua sünergiat ja vältida konkureerivaid pakkumisi. Lisaks tehakse ettepanek järgida süstemaatilist lähenemisviisi, mis hõlmab järgmisi samme:

• Olemasolevate pakkumiste ja sihtrühmade hindamine
• Kliimamuutuste ja muude tulevaste arengute mõju hindamine turismi pakkumisele ja nõudlusele
• Praeguse turismipakkumise tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs (SWOT)  
• Strateegia väljatöötamine (keskendudes probleemide lahendamisele ja uute võimaluste kasutamisele)
• Rakendamine
• Seire, hindamine ja õppimine (MEL)
• Turundus ja kommunikatsioon.

Turismi edukaks kohandamiseks ja mitmekesistamiseks on vaja luua tihedad koostööalgatused teiste sektoritega, mis on turismisektori valdkonnaülese iseloomu tõttu sageli vajalikud. Halbade tulemuste vältimiseks on oluline kaaluda erinevate mitmekesistamisstrateegiate eeliseid ja puudusi kohalikus kontekstis. Mitmekesistamisel võib olla mitmesuguseid positiivseid eeliseid, kui see toetab üleminekut säästvamatele turismipakkumistele, näiteks kaasates kohalikke ettevõtteid. Seda võib aga takistada motiveeritud, oskuslike ja tulevikku vaatavate ettevõtjate puudumine ning üldine vähene teadlikkus kliimamuutuste mõjust turismisektorile.

Kulud võivad selle võimaluse rakendamist märkimisväärselt takistada, kuid mitmesugused rahastamisvõimalused nii ELi kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil võivad toetada kohanemist ja mitmekesistamist turismisektoris. Turismi ELi-poolse rahastamise juhend võib aidata turismivaldkonna sidusrühmadel leida sobivaid ELi rahastamisprogramme.

Mitmekesistamise kulud võivad märkimisväärselt erineda ja olla suured, kui on vaja uusi infrastruktuure. Olemasolevate turismitaristute kohandamine ja taaskasutamine võib seega olla kulude vähendamise strateegia. Näiteks kasutas üks Allgäu Alpide omavalitsusüksus endist lumetiiki, et luua veeronimispark.

Mitmekesise turismipakkumise eelised hõlmavad konkurentsieelist võrreldes vähe mitmekesistatud sihtkohtadega ja suuremat paindlikkust nõudluse muutustele reageerimisel. Lisaks saaks turismi negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju vähendada jätkusuutliku mitmekesistamisega, mis võib selle asemel luua võimalusi kultuuri- ja keskkonnapärandi väärtustamiseks ja edendamiseks. See hõlmab näiteks uute teede loomist vähem külastatavatele piirkondadele, ökomuuseumide edendamist, giidiga ekskursioonide korraldamist keskkonnaelementide tutvustamiseks jne. Majanduslikku kasu oleks võimalik saavutada turismi ja kohalike ettevõtete vaheliste sidemete suurendamisega, näiteks korraldades turge piirkondliku toidu või käsitöö edendamiseks (vt näiteks juhtumiuuring lõvikala kohta Küprosel). Kui turismiteenuste mitmekesistamine põhineb kliimamuutustega seotud kaalutlustel, võib see aidata pikemas perspektiivis vältida turismisektori majanduslikku kahju. Täiendav kasu hõlmab teadlikkuse suurendamist turismisihtkohtade haavatavusest kliimamuutuste suhtes ning võimalik, et ka turistide ja kohaliku elanikkonna käitumise muutumist.

Kuna turism on valdkondadevaheline sektor, võivad turismipakkumise mitmekesistamiseks ja kohandamiseks olla olulised erinevad õiguslikud aspektid (nt direktiiv 76/160/EMÜ suplusvee kohta, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade kaitse kohta). Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352 (lõplik)) soovitatakse mitmekesistada turismipakkumist, kasutades ära Euroopa ühist kultuuripärandit. Mitmekesistamist tuletatakse meelde ka komisjoni teatises „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014) 86 final), edendades riikidevahelisi temaatilisi marsruute, nagu kultuurilised, usulised või iidsed kaubateed.

Mitmekesistamine on pikaajaline ja dünaamiline protsess, kuna see nõuab paindlikku kohanemist muutuvate oludega. Konkreetse meetme rakendamise aeg sõltub projekti ulatusest ja keerukusest, õigusraamistikust, rahaliste vahendite kättesaadavusest ja sidusrühmade kaasamise tasemest.

Ideaaljuhul kujutab see kohanemisvõimalus endast pikaajalist strateegiat kliimamuutustega tegelemiseks. Pika eluea võti on töötada välja pakkumised, mis võimaldavad säilitada paindlikkust, et reageerida muutuvatele klimaatilistele, aga ka sotsiaal-kultuurilistele oludele.