Kohanemismeetmed lennujaamade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks

Lennujaamu liigitatakse sageli riiklikuks elutähtsaks taristuks, sest neil on oluline roll nii liikuvuses kui ka majanduskasvus. Püsitaristu ja suure haavatavuse tõttu häirivate ilmastikunähtuste suhtes on nad aga eriti haavatavad kliimamuutuste võimalike tagajärgede suhtes, mis võivad avaldada nii tegevuslikku kui ka ärilist mõju. Seepärast on vaja suurendada vastupanuvõimet kliimaga seotud riskidele, et kaitsta elutähtsat lennujaamataristut ja tagada lennujaama tegevuse katkematus. 

Lennujaamade vastupanuvõimet võib määratleda kui tegevuse ja taristu võimet pidada vastu välistele häiringutele, mis on tingitud praegusest kliima muutlikkusest ja tulevastest kliimamuutustest, sealhulgas aeglaselt algavatele sündmustele ning äärmuslike sündmuste sagenemise ja intensiivsuse suurenemise mõjudele, ning neist taastuda. Eeldatakse, et need mõjud lennujaamadele ilmnevad erineva aja jooksul ja võivad olla kas katkendlikud või püsivad. Selliseid mõjusid nagu meretaseme tõus ja temperatuuri tõus kogetakse pidevalt, kuid järk-järgult, mis võimaldab pikemaajalist planeerimist. Siiski prognoositakse, et kliimamuutustest tingitud katkendlikud häirivad ilmastikunähtused, nagu tugevad sademed või konvektiivsed ilmastikunähtused, toimuvad üha sagedamini ja/või intensiivsemalt, mistõttu on vaja võtta meetmeid, mida saab vastavalt olukorrale ennetavalt kohaldada. 

Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine ja samal ajal liikluse märkimisväärse kasvuga toimetulek on kahekordne väljakutse. Seetõttu ei tohiks neid kahte küsimust käsitleda eraldi, vaid paralleelselt. Eelkõige on oluline märkida, et kliimamuutustele vastupanu võime arendamine osana käimasolevast tegevuse ja taristu täiustamisest võib olla kõige tõhusam ja kulutõhusam viis selle saavutamiseks. Kui võetakse meetmeid lennujaama arendamiseks, et mahutada rohkem reisijaid ja lende, tuleks selle lahutamatuks osaks pidada vastupanuvõimet kliimamuutustele. 

Burbidge (2016; 2018) antakse üksikasjalik ülevaade peamistest kliimamuutustega seotud riskidest, mis mõjutavad Euroopa lennundust, nende mõjust lennujaamade taristule ja käitamisele, ning määratakse kindlaks võimalikud kohanemismeetmed, mis võimaldavad toime tulla kliimamuutustest tingitud probleemidega: 

• Kliimastsenaariumide kohaselt sagenevad tõenäoliselt tugevad sademed. Tugev vihm võib mõjutada lennujaama läbilaskevõimet, nõudes õhusõidukite vahel suuremat vahemaad. Lisaks ei pruugi lennuvälja pinna praegune äravooluvõimsus olla piisav, et tulla toime sagedasemate ja intensiivsemate sademetega, mis suurendavad lennuradade ja ruleerimisteede üleujutuste ohtu. Maa-alust taristut, näiteks elektriseadmeid, võib ohustada ka tugev vihmavee üleujutamine. Võimalike kohanemismeetmete eesmärk peaks olema parandada äravoolusüsteemi läbilaskevõimet ja katvust ning samal ajal suurendada maa-aluse taristu veekindlust (nt elektrikaablite hüdroisolatsioon). 

• Mõnes piirkonnas, eelkõige Vahemere piirkonnas, on oodata aasta keskmise sademete hulga vähenemist. Ebapiisavad sademed võivad põhjustada vee- ja veepiirangute puudumist, mis võib mõjutada nii lennujaamade tegevust kui ka taristut. Kõrbestumine võib kahjustada lennuki plaanerite ja mootorite liiva, lennujaama tööd võib mõjutada liivaluidete tungimine lennuradadele ja perroonile. Sobivate rakendatavate meetmete hulgas on uus veemajandusstrateegia, mis keskendub vee säästmisele, vee taaskasutamisele ja vihmavee säilitamisele, ning struktuurimeetmed lennuradade kaitsmiseks liivaluidete eest. 

• Oodata on aastase ja päevase maksimumtemperatuuri tõusu ning kuumalaineid, mis muutuvad tõenäoliselt intensiivsemaks ja püsivamaks. Lennujaamataristut ohustavad deformatsioonist tingitud kuumakahjustused lennuradade ja perroonide asfaldipindadel, millel on tagajärjed kandevõimele ja vastupidavusele. Samuti on vaja suurendada lennujaama hoonete suvist jahutamist; mõnedes hoonetes võib esineda ülekuumenemist, mis põhjustab reisijatele ja personalile terviseprobleeme. Äärmuslike temperatuuride oht käitamisel hõlmab õhusõiduki mootori tõukejõu vähendamist, mis omakorda mõjutab stardiraja pikkuse nõudeid. Meetmed, mille eesmärk on suurendada vastupidavust temperatuuri tõusule, võib jagada lennujaama hooneid ja seadmeid käsitlevateks meetmeteks (kliimaseadmed, parem isolatsioon, rohelise taristu arendamine) ning õhutaristut käsitlevateks meetmeteks (uued kuumakindlad asfaltmaterjalid, lennuraja pikendamine, seadmete parem jahutamine). 

• Tuulesuund muutub eeldatavasti sagedamini ja kiiremini, suurem kõrvalekalle valitsevast tuulesuunast võib põhjustada lennuradadel rohkem külgtuuleid. Õhutaristu puhul võib tekkida tugevast tuulest põhjustatud kahju ja uue külgtuulega raja ehitamine võib näida hädavajalik, et suurendada tegevuse vastupidavust. 

• Prognoosid tormide sageduse, asukoha ja intensiivsuse kohta Euroopas on ebakindlad, kuigi paljudes uuringutes prognoositakse, et pikemas perspektiivis tormide koguarv väheneb, samas kui kõige tugevamad tormid on intensiivsemad (eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas). Temperatuuri tõusu ja suurenenud isolatsiooni tõttu on oodata suuremat konvektsiooni intensiivsust, mis põhjustab häireid tegevuses, marsruudi pikendamist ja sellega seotud viivitusi. Suuremad, mesoskaalalised konvektiivsed süsteemid võivad mõjutada isegi mitut piirkonna lennujaama. Selleks et suurendada lennujaamade vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikutingimustele, tuleb kaaluda mitmesuguseid kohanemismeetmeid, sealhulgas õhutaristu tuulekindlaks muutmist ja õhusõidukite marsruudi muutmist. 

• Meretaseme tõus võib põhjustada rannikulennujaamade püsivat üleujutamist ja läbilaskevõime vähenemist, kui ei võeta ennetavaid meetmeid, nagu merekaitserajatiste ehitamine. Pikemas perspektiivis võib võimsuse võimalik püsiv vähenemine mõnes kohas mõjutada võrgu üldist läbilaskevõimet ja toimimist. Tormide sagenemise mõju võib avalduda lühemas perspektiivis ning see võib ajutiselt vähendada võimsust ja suurendada viivitusi. 

• Hoolimata asjaolust, et lumesadu üldiselt eeldatavasti väheneb, võib suureneda tugeva lumesajuga päevade arv või lumesadu uutes piirkondades, mis tähendab, et mõnes geograafilises piirkonnas tuleb valmistuda rasketeks talveilmadeks. Sellisel juhul on vaja parandada lennujaama talvist hooldussuutlikkust. 

• Kliimamuutused võivad põhjustada muutusi nii kohalikus elurikkuses kui ka eluslooduse rändemustrites ning metsloomadega seotud ohtude võimalikku suurenemist. Rändemustrite muutumine võib mõjutada õhusõidukite käitamist ja suurendada lindude kokkupõrgete ohtu. 

Ülaltoodud ülevaates rõhutatakse kliimamuutuste võimaliku mõju suurt varieeruvust Euroopa lennujaamades, mis võib mõjutada väga erinevaid taristuid ja toiminguid, samuti nende suurt kohalikku eripära. Seetõttu vajavad lennujaamade kohanemisvõime parandamise meetmed (st probleemide mõistmine, probleemide hindamine, kohanemismeetmete valimine ja rakendamine, teabevahetus ja lennujaamade sidusrühmade kaasamine) kohalikku lähenemisviisi. 

Lennujaamade infrastruktuuri ja teenuste kohandamine on osa võimalikest lahendustest tarneahelate järjepidevuse tagamiseks äri- ja tööstussektoris. Lennundust mõjutavad kliimamuutuste riskid ohustavad lennutranspordiga seotud tarneahela järjepidevust.  Tarneahela häired võivad lõpuks suurendada kulusid, mis võivad mõjutada ostjat, tarnijat või kogu tarneahelat.  Lennujaamataristu vastupanuvõime tagamine on oluline ka selleks, et tagada sihtkohtade ühendatus turismist sõltuvates piirkondades, aidates seega kaasa ka selle sektori majandusarengule.