Teadlikkuse suurendamise kampaaniad sidusrühmade käitumisharjumuste muutmiseks

Kliimamuutustega kohanemine nõuab ühiseid jõupingutusi üksikisikutelt, ettevõtjatelt, tööstusharudelt, valitsustelt ja muudelt osalejatelt, kes seisavad silmitsi kliimamuutuste mõjuga. Teadlikkuse suurendamise kampaaniad on sageli tõhusamad, kui strateegia väljatöötamisse ja väljatöötamisse on kaasatud asjaomased sidusrühmad või valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid. Sageli tunnevad nad oma kliente paremini ja oskavad nendega kõige paremini suhelda. Nende kaasamine suurendab sageli ka kampaaniausaldusväärsustja pakub finantsvõimenduse võimalust.

Sidusrühmad (sealhulgas kodanikud) ei ole alati teadlikud kliimamuutuste mõjust ja nendega kohanemise võimalustest ega meetmete maksumusest ja tõhususest. Teadlikkuse tõstmise kampaania abil on võimalik need probleemid lahendada. Nende edu põhipunktid on järgmised: 

• sihtrühma määramise prioriteete tuleb hinnata, mõistes, kes on kõige haavatavam ja kes kõige tõenäolisemalt kasu saavad; 
• sihtmärgi tähelepanu võitmiseks tuleb kasutada selgeid sõnumeid; 
• sõnumid peaksid olema mõjuv põhjendus isiklikule motivatsioonile; 
• sõnumid tuleks edastada keeles, millest publik aru saab; 

• sõnumites tuleks keskenduda sellele, mida on võimalik saavutada või mis võidakse kaotada, kui kohanemine toimub (või ei toimu); 
• sõnumid peaksid olema väga täpsed selle kohta, mida see isik saab selle konkreetse riski vähendamiseks teha; 
• sõnumid peaksid säilitama vastutuse ja vastutuse igal tasandil; 
• kommunikatsioonistrateegia peaks olema kohandatud sihtrühmale (näiteks noortele interneti kaudu); 
• kampaania mudel ja kommunikatsioonimeetodid tuleks hoolikalt valida, et sõnum oleks värske ja huvitav. 

Teisest küljest on oluline piirav tegur kliimamuutuste piiratud tajumise oht (probleemi võib pidada kaugeks ja mitte reaalseks), mis võib vähendada sidusrühmade osalemist ja kampaania tõhusust. Kampaania tõhusust võib mõjutada ka oht, et poliitilises tegevuskavas võetakse seda vähe arvesse, ning võimetustunne vastavalt kohaliku/piirkondliku/riikliku tegevuse tasemele kliimamuutuste küsimustes. 

Teadlikkuse suurendamine on keeruline ülesanne, mille tulemusion raske prognoosida. Kuigi teadlikkuse suurendamise kampaaniate tõhusust on väga raskemõõta, kuna tulemusnäitajaid on vähe,kasutatakseväärtuslike teadmiste kogumiseks tavaliseltkvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Kampaaniakulud hõlmavad kulusid, mis on seotud kampaaniamaterjalide koostamise ja edastamisega ning kaasavate meetmete kavandamise ja rakendamisega. Neid kulusid tuleb võrreldanende inimeste arvuga, kelleni kampaania soovib jõuda, ja sisu levitamise viisigad (töökulud inimese kohta). 

24. veebruaril 2021 võttis Euroopa Komisjon vastu uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia. Selle strateegia oluliseks osakspeetakse teadlikkuse tõstmist ja kliimamuutustegakohanemise süvalaiendamist: „Pakkudes lahendusi, mis aitavad tulla toime kasvava teadlikkusega kliimamõjust, aitab see suurettevõtteid, VKEsid, kohalikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid ja üldsust. Samuti aitab see parandada väärarusaama, et kohanemine on üksnes kulu – see on investeering.“ 

Teadlikkuse suurendamise kampaaniateelluviimiseajakavakindlaksmääramine on väga oluline, sest üksikasjalikulttuleb kaaluda mitme sidusrühma kaasamist ja mitme teavitusüritusekorraldamist. Tavaliselt jääb rakendusaegvahemikku 1–5 aastat; see ajavahemik on vajalik, et luua kindel alus teavitusstrateegiatele ja -tegevusele. 

Hoiatuskampaania eluigaon erinev, sõltudes kampaania ulatusest. Kuna nende konkreetne eesmärk on tekitada ühiskonnas põhjalikke muutusi ja käivitadauus jätkusuutlikkäitumine, on nende panuste eesmärk kesta palju kauem kui nende rakendamise aeg.