Agrometsandus: Tuleviku põllumajandus? Montpellier' juhtum

Montpellier on linn Lõuna-Prantsusmaal. See asub künklikul maa-alal 10 kilomeetri kaugusel Vahemere rannikust Lezi jõe ääres. Montpellier's on vahemereline kliima (Köppen Csa), pehmed, mõnevõrra niisked talved ja väga soojad, üsna kuivad suved. Kuu keskmised temperatuurid jäävad vahemikku 7,1 °C (44,8 °F) jaanuaris kuni 23,4 °C (74,1 °F) juulis. Aastane sademete hulk on umbes 660 millimeetrit ning suurim on see sügisel ja talvel, kuid mitte suvel. Mitmes uuringus prognoositakse, et kliimamuutused mõjutavad põllumajandussektorit sagedasemate põuatingimuste ja temperatuuri tõusu kaudu. Nende mõjudega toimetulekuks on hädavajalik, et Montpellier’ põllumajandus võtaks asjakohaseid kohanemismeetmeid. Väljakutseks on muuta toiduainete tootmine tõhusamaks, jätkusuutlikumaks ja kliimamuutuste prognoositavate mõjudega toimetulekuks sobivaks.

Eesmärk on muuta Montpellier’ põllumajandussüsteemid kliimamuutuste, näiteks temperatuuri tõusu, põudade, vee- ja biootiliste pingete ning äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes vastupidavamaks.

Agrometsandus on puude ja põllukultuuride kasvatamise kombinatsioon. Projekti SAFE raames Montpellier’s vastu võetud agrometsanduskava hõlmab pähklipuu- ja nisukasvatust. Agrometsandus pakub teistsugust maakasutusvõimalust kui eraldiseisvad traditsioonilised põllu- ja metsandussüsteemid ning optimeerib puude ja põllukultuuride kombineerimisel tekkivast bioloogilisest vastastikmõjust saadavat kasu. Puude ja põllukultuuride vastastikune täiendavus võimaldab olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada. Agrometsandus aitab paremini kontrollida mullaerosiooni ning suurendab põllumajanduse kestlikkust ja vastupanuvõimet. See on tava, mis austab keskkonda ja millel on ilmne maastikukasu. Agrometsandusmaa jääb põllumajandustootja jaoks tootlikuks ja toodab pidevat tulu, mis ei ole nii, kui põllumaad üksnes taasmetsastatakse. Agrometsandus võimaldab põllumajandustegevust mitmekesistada ja keskkonnaressursse paremini kasutada. Lisaks võivad agrometsandusettevõtted aja jooksul muutuda vähem sõltuvaks põllukultuuride toetustest ja vähem vastuvõtlikuks põllukultuuride hinnamuutustele, kuna puit annab olulise osa nende sissetulekust. Põllumajandusettevõtetele võib väärtuslikuks varaks olla ka metsaga kaetud pargialade kasutusväärtus lähitulevikus.

SAFE projekti oli kaasatud mitu sidusrühmade organisatsiooni Prantsusmaalt, Madalmaadest ja Kreekast. Prantsusmaal vastutas APCA (Prantsusmaa riiklik põllumajanduskoda) agrometsandussüsteemi näidiskruntide võrgustiku loomise eest, mis on nüüd väga tõhus vahend agrometsanduse laiendamiseks. Enamik SAFE projekti kaasatud sidusrühmade organisatsioone oli kaasatud muude teadus- ja arendustegevuse agrometsandusprojektide koordineerimisse Hispaanias, Saksamaal, Inglismaal, Belgias ja Madalmaades.

Projekti SAFE raames pakuti mudeleid ja andmebaase metsamajandamissüsteemide kasumlikkuse hindamiseks ning pakuti välja poliitikasuunised agrometsanduse rakendamiseks. Eelkõige töötas SAFE välja biofüüsikalised ja sotsiaal-majanduslikud vahendid, et teavitada põllumajandustootjaid ja poliitikakujundajaid metsa säästva agrometsanduse potentsiaalist aidata kaasa Euroopa maapiirkondade integreeritud ja kestlikule arengule. Projekti SAFE käigus omandatud teadmised pakkusid põllumajandustootjatele võimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks.

Agrometsandussüsteemid on tavaliselt kasumlikud süsteemid. Mis on kulukas, on agrometsanduse üleminek, mis võtab aega ja mida tuleb toetada. Agrometsanduskavad on pikaajaline investeering. See võtab aega, kuni puud küpsevad ja pakuvad oodatud funktsioone ja eeliseid.

Peamised eelised võib kokku võtta järgmiselt:

• INRA näitas, et ühe hektari kreeka pähkli ja nisu segu tootmine on sama, mis 1,4 hektaril, kus puud ja põllukultuurid on eraldatud (see vastab tootlikkuse 40 % kasvule).
• Agrometsandus on kliimamuutuste suhtes vähem haavatav. Puud pakuvad põllukultuuridele varju ja vähendavad kõrgest kevadtemperatuurist tingitud kahjustusi.
• Bioloogiline mitmekesisus suureneb, kuna see loob mitmekesise elupaiga, kus elavad eluslooduse liigid. Samuti toimib see kahjurite tõrjel ja tolmeldamise tõhustamisel.
• Põllumajandustootjad saavad mitmekesistada oma tooteid, suurendada oma sissetulekut ning parandada mulla ja vee kvaliteeti, vähendada (tuule)erosiooni ja vältida üleujutustest tulenevat kahju. Parandatakse pinnase ja vee kvaliteeti, et vältida erosiooni.
• Agrometsandusel on oluline roll maa säilitamisel tulevaste põlvkondade jaoks.
• Nõuetekohaselt kavandatud ja hallatud agrometsandussüsteemid võivad aidata suurendada atmosfääris leiduva süsiniku sidumist, parandada mulla kvaliteeti ja mullakaitset.

Agrometsandus on määratletud ÜPP (2014–2020) määruse 1305/2013 artiklis 23. On olemas 23 maaelu arengu programmi meedet, millega saab toetada agrometsandust kas põllumajandusmaal või metsamaal.

Montpellier’s on agrometsanduskava rakendatud 20 aastat.

Agrometsandus on pikaajaline kohanemismeede.

Christian Dupraz
Institut Nantional de la Recherche Agronomique (INRA) - SYSTEM
Montpellier, France
E-mail: christian.dupraz@inra.fr

SAFE projekt: Silvoarable Agroforestry for Europe (Euroopa agrometsandus)