Heilbronni piirkonnas (Saksamaa) asuva põllukultuurifarmi mullastruktuuri parandamine

Projekti AgriAdapt raames hinnati Kraichgau mägises piirkonnas asuva põllumajandusettevõtte haavatavust praegusel perioodil ja järgmise 30 aasta jooksul, võttes arvesse kliimaprognoose, mille ETH Zürich (atmosfääri- ja kliimateaduste instituut) töötas välja SRES-stsenaariumi A1B jaoks, mida kasutatakse Euroopa Komisjoni portaalis Agri4Cast, mis pakub agroklimaatilisi näitajaid. Selliste prognooside kohaselt peaks üle 25 °C temperatuuriga päevade arv järgmise 30 aasta jooksul suurenema 25 päevalt 38 päevale aastas ajavahemikul maist augustini. Prognoositakse ka veebilansi vähenemist (sademete ja evapotranspiratsiooni erinevus) suvekuudel, eriti juulis ja augustis. See tähendab, et sademete kaudu siseneb süsteemi vähem vett ning aurustumise ja transpiratsiooni kaudu väljub süsteemist rohkem vett. Need tingimused mõjutavad otseselt teravilja täidis- ja valmimisetappe, mille tulemuseks on varasem valmimine, mis tähendab väiksemaid seemneid ja väiksemat saagikust. Need kaks tegurit mõjutavad negatiivselt ka suhkrupeedi saagikust, kuna need toovad kaasa väiksema kasvumäära ja seega väiksema saagikuse.

Eespool esitatud prognooside kohaselt peaks troopiliste päevade arv (päevad, mille maksimaalne temperatuur on üle 30 °C) ajavahemikul maist augustini suurenema ka lähitulevikus (järgmisel 30 aastal) ligikaudu 27 %. Lisaks eeldatavatele kuivematele tingimustele juulis ja augustis võib see katkestada kartulimugulate kasvu, tuua kaasa suurema sõltuvuse niisutamisest ja ka põllukultuuride tootmise madalama kvaliteedi, nagu registreeriti 2018. aasta kuumal ja kuival suvel. Lisaks võib põuaperioodide esinemine saagikoristuse ajal põhjustada kõva mulla klastrite moodustumist kuivemas pinnases, mis võib kahjustada kartulikoort. Kasvuperioodil (hiliskevadel) oodatav sademete hulga suurenemine võib kahjustada ka kartulit, pestes harjad ära ja avaldades mugulatele päikesekiirgust.

Kuigi aasta keskmine temperatuur tõuseb, on AgriAdapti haavatavuse hinnangu kohaselt veidi suurem oht hilise külma tekkeks aprillis, kui kartulitaimed on nooruslikus faasis. Kaks või enam päeva temperatuuril alla -4 °C võivad põhjustada kartulilehtede suremist ja seega arengupeetust.

Talviseid rapsiseemneid mõjutab ka troopiliste päevade ja kuivemate tingimuste prognoositud suurenemine, eriti kui kõige tundlikumates õitsemis- ja valmimisetappides toimuvad äärmuslikud sündmused, mis põhjustavad seemneõli sisalduse vähenemist ja varasemat valmimist, mille tulemuseks on väiksem saagikus. Sügisel ja talvel oodatavad soojemad tingimused võivad suurendada umbrohu, putukate ja patogeenide nakatumise ohtu.

Hindamise tulemuste põhjal rakendas Kraichgau piirkonna põllumajandusettevõte meetmeid ja tavasid, et vähendada lähitulevikus oma haavatavust kliimamuutuste suhtes, eelkõige parandades mullatingimusi, suurendades mulla orgaanilise aine sisaldust ning suurendades põllumajandustootjate teadlikkust eeldatavatest riskidest ja võimalikest lahendustest.

Haavatavuse hindamise põhjal valiti välja kohanemismeetmed, mida põllumajandusettevõttes rakendada, keskendudes mulla struktuuri parandamisele, et tulla toime kliimamuutustega seotud probleemidega. Hea mullastruktuur, millel on aktiivne ja mitmekesine mullaelustik, võimaldab muu hulgas: i) suurendada infiltratsioonikiirust, võimet neelata (rasket) vihma ja säilitada seda pikema aja jooksul, ii) vältida toitainete kadu ja iii) vähendada tuule- või veeerosiooni.

Selle eesmärgi saavutamiseks kasutab põllumajandusettevõte nelja erinevat ja väga mitmekülgset vahekultuuride segu 15 eri liigiga (nt maaharimisredis, ristik, fatseel, hernes, Avena strigosa, hiirehernes, sinep). Nendel liikidel on erinevad omadused seoses juurte arengu, juureeksudaatide tootmise, kahjurite ja haiguste vastase resistentsuse ning toitainevajadustega. Erinevad juurestikusüsteemid suudavad jõuda toitaineteni erinevatel sügavustel ja vältida nende kadu leostumise või vee äravoolu kaudu, vabastades need ülemistesse kihtidesse, kui vahekultuuri niidetakse. Kaunviljade liigid (hernes, ristik või hiirehernes) vahekultuuride segus võivad tänu oma sümbioosile bakteritega fikseerida atmosfääri lämmastiku pinnases, samal ajal kui kapsaliigid (nagu redis või sinep) võivad vähendada seenhaiguste ja nematoodide rünnakute ohtu glükosinolaatide tõttu, mida nad niitmisel vabastavad. Lisaks võimaldab liikide suur mitmekesisus segus põllumajandustootjal lõhkuda kahjuritsükleid ja katta mulda nii palju kui võimalik, et minimeerida erosiooni.

Muid meetmeid mullaerosiooni vähendamiseks ei rakendata künklikel aladel mäenõlva suunas maaharimise ja ülejäänud põllumajandusettevõttes (välja arvatud kartulikasvatusalad) maaharimise vähendamise eesmärgil. Lisaks kontrollitakse ja kohandatakse traktorite ja muude põllumajandusmasinate rehvirõhku, et säilitada põllutööde ajal mulla hea struktuur. Nisu külvatakse ka ridade vahele pärast kartuli istutamist, et vältida mulla pesemist (raske) sademete ajal.

Lisaks mulla struktuuri parandamisele rakendatakse ka muid meetmeid, nagu kliimamuutustega paremini kohanenud uute sortide lisamine. Näiteks Reini-tasandi ristikurohi asendati lutsernirohuga, kuna sellel on väga sügava juurdumise võime ja seetõttu on see põuakindlam kui ristik. Augusti kesksuvekuumuse vältimiseks kasvatatakse varasemat talvise pehme nisu sorti ’Rubisco’. Lisaks on sellel sordil suur saagikuspotentsiaal isegi kuivades tingimustes ja selle pikad tuuled kaitsevad taime kuumastressi eest. Põllumajandusettevõtte väiksemal maatükil kasvatatakse veel kuut talvise pehme nisu sorti, et leida selle asukoha jaoks kõige sobivam sort. Reinitasandil kasvatatakse ka sojaube, mis õitsevad soojemates tingimustes.

Külvikuupäevi kohandatakse ka temperatuuri tõusuga: i) hiljem sügisel külvamise eesmärk on vähendada taimede tundlikkust selliste kahjurite suhtes nagu lehetäid ja cicadas, mis võivad olla patogeenide vektorid, samas kui ii) varasem külvamine kevadel võimaldab vältida suvist kuumust ja põuda. Eriti kuumadel päevadel kasutavad põllumajandustootjad kartuliharjade jahutamiseks ja mugulate ülekuumenemise vältimiseks täiendavat niisutamist. Lisaks kasutatakse vetikatooteid selleks, et parandada põllumajandusettevõttes kasvatatavate põhikultuuride juurdumist.

Projekti raames viiakse läbi uus kliimariskide hindamine, et jälgida rakendatud kohanemismeetmete tulemuslikkust ja tõhusust. Lisaks kontrollitakse korrapäraselt saagikust ja põllumajandustootjatelt saadud tagasisidet, et kontrollida nende meetmete eeldatavat kasu.

Programmi LIFE AgriAdapt projekti raames haavatavuse hindamisse ja kavandatud kohanemismeetmete rakendamisse kaasatud peamised osalejad on põllumajandusettevõtte omanikud ja Constance’i järve sihtasutus (programmi LIFE AgriAdapt projekti juht).

Lisaks edastatakse projekti eesmärgid ja tulemused teistele põllumajandustootjatele, ühistutele, tehnikutele ja agronoomidele (nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil) töötubade, konverentside ja seminaride kaudu.

Projekti kaasatud põllumajandustootjad on teadlikud kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja on seetõttu valmis võtma meetmeid eeldatava mõjuga tegelemiseks, et tagada stabiilne saagikus ja toodete kõrge kvaliteet. Kohanemismeetmete edu sõltub suurel määral põllumajandustootjate kohalikest teadmistest konkreetsete rakendusaspektide ja meetmete eeldatava kasu kohta. Positiivsed kogemused uute rakendatud lahendustega (nt uute sortide ja põllukultuuride kasvatamine või mitmekülgne vahekultuuride segu) võivad veenda ka naaberpõllumajandusettevõtteid rakendama sarnaseid kohanemisstrateegiaid.

Uudiskultuuride kasutuselevõtu korral on üks peamisi piiranguid, mis võib mõjutada kohanemismeetmete rakendamist, seotud turunõudlusega või nende uute toodete võimalike alternatiivsete kasutusviisidega (nt põllumajandusettevõttes toodetud sojaube võib müüa hobusesööda ühistule). Veel üks piirav tegur on see, et praegu ei ole iga põllukultuuri puhul põuda ja kuumust taluvaid sorte ning sordiaretus võtab uute sortide arendamiseks umbes 10 aastat. Erinevate mullaharimistehnikate rakendamist võivad piirata suured kulud (näiteks integreeritud automaatne rehvirõhu kontrollsüsteem võib maksta umbes 3500–8000 eurot) ja ka seetõttu, et põllumajandusettevõtjad ei ole lisanud seda tehnikat põllumajandustootjatele osutatavate teenuste hulka.

Haavatavuse hindamist ja jätkusuutlike kohanemismeetmete rakendamise tegevuskava väljatöötamist rahastati projektist AgriAdapt, mida rahastas Euroopa Komisjon programmi LIFE kaudu ning mida kaasrahastasid Baden-Württembergi maaelu- ja tarbijakaitseministeerium, Landwirtschaftliche Rentenbank, OMIRA ja Landkreis Bodenseekreis. Kõnealuse põllumajandusettevõtte hindamise ja tegevuskava koostamise kulud olid 5000 eurot. Aastatel 2017–2019 rakendatakse kohanemismeetmeid, seega ei ole kulusid veel nõuetekohaselt hinnatud. Enamikul neist ei tohiks aga olla põllumajandustootjale lisakulusid ja mõnel juhul on oodata kokkuhoidu.

Rakendatavad kohanemismeetmed peaksid: suurendada põllumajandusettevõtte tootmistõhusust, vähendada põllumajanduskulusid, parandada mullakaitset, vähendada erosiooni, ennetada kahjureid ja haigusi, suurendada mulla süsiniku sidumist, suurendada lämmastikusisaldust ja vältida toitainete kadu. Rakendatud meetmete eeldatava kasu seireprotsess hõlmab püsivaid kontakte põllumajandustootjatega, mis võimaldab kontrollida tagasisidet ja hinnata saagikust projekti kestuse ajal.

Saksamaa liidumaad rakendavad ELi üleujutuste direktiivi üleujutusstrateegiate kaudu, nagu Baden-Württembergi üleujutusriski vähendamise strateegia puhul. Sellise strateegia kohaselt keskenduvad meetmed, mis võivad vähendada üleujutuste ja mullaerosiooni ohtu põllumajandusmaadel, mulla struktuuri parandamisele, sealhulgas: mitmekülgne vahekultuuride kasvatamine, mitmekesine külvikord, taimkate põldudel (eelistatavalt kogu aasta vältel) ja mulla majandamise vähendamine.

Euroopa nitraadidirektiiv võeti Saksamaa õigusesse üle väetisemäärusega (Düngeverordnung), mille eesmärk oli vähendada nitraadisisaldust põhjavees. Vahekultuuride kasutamine enne suvekultuure on üks arutlusel olevatest meetmetest, mis aitab kaasa väetisemääruse rakendamisele. Tegelikult hoiavad vahekultuurid lämmastikku paigal ja väldivad selle kadu leostumise või vee äravoolu tõttu, vältides lähedal asuvate veekogude reostust. Praegu peetakse seda endiselt vabatahtlikuks meetmeks, kuid põllumajandustootjad saavad tasu, kui nad kohustuvad seda rakendama, nagu AgriAdapti kaasatud põllumajandusettevõtte puhul.

AgriAdapti projekt algas 2016. aastal. Mägises Kraichgau piirkonnas asuva katsefarmi haavatavust hinnati 2017. aastal ja 2018. aastal pakuti välja kohanemismeetmed. Praegu on käimas rakendusetapp.

Pideva rakendamise ja säilitamise korral võivad väljatöötatud kohanemismeetmed kesta igavesti.

Sabine Sommer
Fritz-Reichle-Ring 4
78315 Radolfzell
Tel: +49 07732 9995 42
E-mail: sabine.sommer@bodensee-stiftung.org