Isar-Plan – veemajanduskava ja Isari jõe taastamine, München (Saksamaa)

Müncheni linna üks peamisi kliimamuutustega seotud probleeme on sademete hulga eeldatav muutumine. Tugevad vihmasajud Alpides aastatel 1999, 2005 ja 2013 on juba põhjustanud suuri üleujutusi ja märkimisväärset rahalist kahju Lõuna-Saksamaal. 2016. aasta dokumendis „Kliimamuutustega kohanemise strateegia Baieri jaoks“ on märgitud, et Baieris nihkub suurim sademete hulk suvelt talvehooajale. Samamoodi näitavad äärmuslikud sademed talvekuudel positiivseid suundumusi ja suvel olulisi muutusi ei toimu.

Kliimamuutuste prognoosid näitavad ebakindlaid muutusi sademete hulgas vahemikus –1 % kuni +11 % talvekuudel ja vahemikus –7 % kuni +5 % suvekuudel kuni sajandi keskpaigani. Prognooside kohaselt tõuseb temperatuur samal ajavahemikul +0,9 °C ja +1,7 °C. Eeldatakse, et need muutused toovad kaasa lumekatte vähenemise talveperioodil ja seejärel hüdroloogilise režiimi muutumise suurema äravoolu suunas samal hooajal ning üleujutuste võimaliku suurenemise.

Isar-plaani peamised eesmärgid on:

• üleujutuste ohjamise parandamine Müncheni jõelõigu veesäilitusvõime suurendamise teel;
• Looduslike liikide elupaikade parandamine, võttes arvesse järgmisi küsimusi: Isari jõe ökoloogiline uuendamine, morfoloogilised protsessid, pikisuunaline ja külgsuunaline pidevus, loomade ja taimede looduslikud harjumused, elurikkuse säilitamine ja vee kvaliteet.
• Vaba aja veetmise kvaliteedi paranemine, mis tuleneb kasvavast vajadusest vaba aja veetmise ruumi järele tihedas linnapiirkonnas, st juurdepääs veeliinile, atraktiivsele maastikule ja vaadetele.

Varem fikseeritud, kanalisarnane jõesängi on muudetud erineva laiusega jõesängiks, kus kruusakaldad ja kruusakivisaared arenevad dünaamiliselt sissetulevates ja väljaminevates süsteemides. Põhikanali laiendamisega 50 meetrilt 90 meetrile, mis hõlmab piki jõge kulgevaid eeslinnu ja lammialasid, on parandatud keskmist äravoolu ja üleujutuste äravoolu ning antud jõele rohkem ruumi. Betoonplaatide ja sillutisega kinnitatud järsud tammid on asendatud lamedate kaldega pankade ja looduslikult arenevate pankadega. Tehniliselt konstrueeritud lineaarse ristlõikega jõgede ülekatteid, mis paiknevad 200 meetri kaugusel ja mille tilgad on maksimaalselt ühe meetri kõrgused, ei saanud kalad enamikul juhtudel läbida. Need on asendatud tasaste kaldteedega, millel on vahepealsete basseinidega kärgstruktuuriga kivikivist astmed. Need meetmed mitte ainult ei taasta Isari jõe looduslähedast välimust, vaid parandavad ka Isarile iseloomulike taimestiku ja loomastiku elutingimusi ja elupaigatüüpe.

Pärast taastamist on üleujutuste äravool paranenud. Nüüd võib üleujutusvesi ära voolata, põhjustamata kahjustusi kiirusega 1100 kuupmeetrit sekundis. Selleks et paremini kaitsta madalamaid linnaosasid erakordselt suure üleujutuse ja sellega seotud kahjustuste eest, tuli tagada täiendav ühemeetrine ohutu kaugus üleujutusvee taseme ja tammi harja vahel.

Vähendatud tammide ohutusega piirkondades täideti vanade ees uued tammid, et säilitada õhupoolse puude populatsioon. Õhukese pealmise mullakihiga veepoolne suletud tamm on ideaalne koht kuiva rohumaa liikidele. Põlislooduslike ürtide külvamise, niidetud heina laotamise ja ohustatud taimeliikidega muldade ümberistutamisega uutel tammide tammidel ja esimaal paranesid ehitustöödest jäänud armid kiiresti esimestes arenduslõikudes.

1995. aastal loodi interdistsiplinaarne töörühm „Isar-Plan”. Liikmed olid Müncheni veemajandusamet, Müncheni linn (riigiehituse osakond, linnaplaneerimise ja ehituseeskirjade osakond ning tervishoiu- ja keskkonnaministeerium) ning Isar-Allianz (valitsusväliste organisatsioonide liit). Töörühm uuris üleujutusvee olukorda, vajadust jõeäärsete puhkealade järele ning piirkonna taimestikku ja loomastikku ning nende elupaiku. Nende tulemuste põhjal määrati kindlaks arengueesmärgid. Projekti edenemisse olid kaasatud linnavolikogu ja piirkonnavolikogud. Üldsuse osalemine tagati järgmiste meetmetega: internetiplatvorm, infobrošüürid, ekskursioonid, töötoad, televisioon ja ajakirjandus, ümarlauad, infopunktid, teenindustelefon.

Kõigi Isari plaani kaasatud sidusrühmade vahel saavutatud koostöö tase oli suurepärane ja projekti üks peamisi edutegureid.

Üldsuse heakskiit saavutati üldsuse jõulise osalemisega protsessis mitme teabekanali kaudu, et suurendada teadlikkust ja osalemist. Eriti julgustati osalema maastikukujunduskonkursil kesklinna 1,6 km pikkuse linnalõigu ümberkujundamiseks. See võimaldas anda elanikkonnale hääle piirkonna kujundamiseks ning suurendada teadlikkust taastamis- ja üleujutuskaitse küsimustest. Sidusrühmade dialoog ja kaasamine oli aga kohati keeruline ka vastuoluliste arutelude ja tugevaid kampaaniaid hõlmava avaliku tüli tõttu. Konflikt tekkis pärast seda, kui kaks peaaegu vastandlikku kavandit said linnapiirkonna ümberkujundamise eest ühe^st ja teise^auhinna, kusjuures esimene keskendus rohkem üleujutuste kaitsele ja teine renatureerimisele. Lõpuks jõuti nende kahe projekti vahel targa kompromissini, mis näitab, kuidas hea vahendamine ja koostöö võivad aidata selliseid konflikte lahendada.

Pika rakendusetapi (11 aastat) jooksul oli kava rakendamiseks vaja kohanduvat juhtimist. Näiteks 2005. aasta suur üleujutus rakendusetapi keskel avaldas suurt mõju nii asukohale kui ka lõpuks elluviidud projektide liigile.

Projektile kulutati kokku ligikaudu 35 miljonit eurot: 28 miljonit eurot ehituskuludeks, 7 miljonit eurot saastatud alade puhastamiseks ning Teisest maailmasõjast pärit relvade eemaldamiseks ja kõrvaldamiseks. Kulud jagati Baieri liidumaa valitsuse (55%) ja Müncheni linna (45%) vahel. Projekti peamised eelised on järgmised:

• kaitse üleujutuste eest; 2005. aasta suur üleujutus avaldas suurt mõju kogu Isari jõe valglale. Kuni selle ajani rakendatud taastamismeetmetel oli oluline mõju Müncheni üleujutuse põhjustatud kahju ulatuse vähendamisele. Võrreldes teiste osadega Lõuna-Saksamaal, ei põhjustanud üleujutused suuri kahjustusi Münchenis Isari jõe taastamise tõttu.
• vee kvaliteet; Isari kava aitas kaasa Isari jõe vee kvaliteedi parandamisele, et saavutada suplusvee kvaliteet. Kõik Isaril asuvad kogukonnad on lõpetanud oma reoveepuhastite uuendamise, et need hõlmaksid UV-identitsiidseid kiiritussüsteeme. Need meetmed on oluliselt parandanud vee kvaliteeti. Tänapäeval on võimalik ujuda Isari jões.
• vee- ja maismaaelupaigad; jõesängi laiendamine mitte ainult ei parandanud üleujutusvee voolu, vaid lõi ka võimalusi muude meetmete väljatöötamiseks kallastel: õrnalt kaldus jõekaldad, kaldaäärsed kruusakaldad, kruusakivisaared ja suurtest lamedatest kiviplokkidest maapinnal asuvad kaldteed, mis on vaheldumisi sügavamate basseinidega. Sellised omadused laenavad Isari piirkonnale selle loomulikku iseloomu. Projekti meetmed on parandanud Isari piirkonna kohalike loomade ja taimede elutingimusi ja elupaiku. Veelgi enam, Isari jõel on nüüd rohkem ruumi kogu selle lõigu liikumiseks ja ümberkujundamiseks.
• Meelelahutuslik kvaliteet; Vaba aja veetmise kvaliteet on oluliselt paranenud, taastatud Isar on eriti suvel üks Müncheni kodanike lemmikkohti.

Mitmed linnavolikogu resolutsioonid, mis algasid juba 1980. aastal, on ajendanud ja toetanud Isari plaani väljatöötamist ja rakendamist.

Projekti käivitasid 1995. aastal Müncheni veemajandusamet ja Müncheni linn. Restaureerimistööd algasid 2000. aasta veebruaris ja lõppesid 2011. aastal.

Eeldusel, et on tagatud seire ja hooldus, ei ole Isari kava alusel rakendatavate meetmete kehtivusaega kindlaks määratud. Loodustatud kallaste, jõgede ja saarte eesmärk on edendada kogu Isari jõe lõigu naturaliseerimist Müncheni linnas.

Daniela Schaufuß
Department of Public Construction, City of Munich
E-mail: daniela.schaufuss@muenchen.de 

ISAR-kava, mis hõlmab järgmist: Müncheni linna veemajanduse amet – Müncheni linna avaliku hoone osakond – tervise- ja keskkonnaamet