Ruum Waali jõe jaoks – Nijmegeni linna kaitsmine

Waali jõgi on Hollandi suurim jõgi. See on madalikujõgi, mis algab Pannerdensi kanalist, kus Rein jaguneb Alam-Reiniks ja Waaliks. Selle laius on keskmiselt 350-400 m. Esimest osa, kuni Nijmegeni linnani, iseloomustavad laiad vaheseinad ja lai kuni 2 km laiune talvine voodi. Teine osa on kitsam ja vaid veidi looklev ning sellega seotud lammid on samuti kitsamad. Nijmegen asub jõe selle teise lõigu lõunakaldal ja seal asub veekogu, kus on laevade lossimiskohad. Teisel pool jõge on tamm, mis kaitseb Paastuküla üleujutuste eest. Jõgi oli kõige kitsam. Jõgede suurte vooluhulkade ajal oli Nijmegen üleujutamise ohus.

Madalmaad on kliimamuutuste mitmesuguste mõjude suhtes eriti vastuvõtlikud. Kliimamuutusi põhjustavad eeldatavasti kõrgemad temperatuurid, äärmuslikumad vihmasajud lühema aja jooksul ja pikemad põuaperioodid. Tulevikus on oodata ka suuremaid jõgede voogusid Madalmaade jõgedes kliimamuutuste tõttu, eelkõige talvel, kuna valgalal on suurenenud sademete hulk.

Projekti eesmärk oli parandada Nijmegeni linna ja Paastuküla kaitset üleujutuste eest, luues jõele rohkem ruumi.

Waali jõe ruumi projekt oli osa laiemast kavast„Ruum jõe jaoks”,mille Madalmaade valitsus kiitis heaks 2007. aastal. Selle laiema projekti peamised eesmärgid on hallata Madalmaade jõgede kõrgemat veevoolutaset, vähendades lammide kõrgust, luues veepuhvreid, paigutades ümber tammid, suurendades külgkanalite sügavust ja ehitades üleujutuste ümbersõiduteid. Waali projekti ruumis:

• olemasolev tamm, mis asub piki müüri põhjakallast Paastuküla ees, viidi 350 m sisemaale, et teha ruumi jõe lisakanalile;
• paastuaja ette kaevati 150–200 m laiune ja 3 km pikkune lisakanal, et üleujutuste ajal jääks veele rohkem ruumi. Kanalil on loomulik aspekt ja seda kasutatakse meelelahutuslikel eesmärkidel, nagu sõudmine ja purjetamine;
• äsja ehitatud kanal lõi uue saare, mida nüüd kasutatakse Nijmegeni südames ainulaadse linnajõepargina, kus on ruumi eluks, puhkuseks, kultuuriks, veeks ja looduseks;
• jõe ületamiseks ja saare linnaparki pääsemiseks laiendati olemasolevat Walli silda ja ehitati uusi sildu.

Waali jõe ruumi projekti raames kaasati sidusrühmi ja kohalikku kogukonda uudiskirjade, teabekoosolekute ja interaktiivsete seminaride kaudu. Interaktiivsetel seminaridel tutvustati projekti, paludes osalejatel anda oma panus. Lisaks kohaldati kogu projekti suhtes keskkonnamõju strateegilise hindamise (SEI) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlusi, sealhulgas nõutavat üldsuse osalemist. Sidusrühmade ulatusliku kaasamise ja nende vastustele antud üksikasjalike vastuste kaudu lahendati sidusrühmade kahtlused ja vastuseis suures osas.

Oluline edutegur oli see, et jõekava üldist ruumi koordineeris ja rahastas suures osas riigi valitsus. See oli koordineeritud jõupingutus, mis mitte ainult ei keskendunud ühele asukohale, vaid jagas üldise probleemi mitme meetme vahel eri asukohtades. Iga meede andis osa lahendusest. Lisaks töötati programm välja koordineeritud programmina, mis hõlmas paljusid partnereid, sealhulgas riigi valitsust, provintse, omavalitsusi ja veeameteid. Lisaks viidi konkreetsed projektid läbi sidusrühmade ja kohaliku kogukonna ulatuslikul kaasamisel.

Jõekava ruumi oluline piirav tegur oli eelarve piiramine. See probleem lahendati osaliselt provintside, veeametite ja kohalike omavalitsuste lisarahastamise tagamisega. Lisaks olemasolevatele rahalistele vahenditele oli piiravaks teguriks maa sundvõõrandamise vajadus ja vastuvõetud meetmete osaks olevad hüvituskavad maa perioodiliste üleujutuste korral.

Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 351 miljonit eurot, mis eraldatakse peamiselt riigieelarvest. Selle projekti kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine ja sotsiaalne kulude-tulude analüüs, mis näitab positiivset mõju rohkem kui 295 miljoni dollari ulatuses. Waali jõe projekti peamine eelis on Nijmegeni linna ja paastuküla suurem kaitse üleujutuste eest. Lisaks sellele põhieesmärgile parandas projekt jõe loodusmaastikku ja pakkus võimalusi vaba aja veetmiseks. Laiemas perspektiivis aitas Waali projekt kaasa üldisele jõekavale, mille eesmärk on vähendada jõgede üleujutuste ohtu suuremas ulatuses.

Suure jõgede vooluhulgaga seotud olukorrad Madalmaades 1993. ja 1995. aastal tõid kaasa poliitika muutumise. Kui varasem poliitika põhines üleliigse vee võimalikult kiirel merreheitmisel, sai uuest poliitikast kõigepealt vee säilitamine, seejärel vee hoiustamine ja lõpuks üleliigse vee merreheitmine. Uus veepoliitika oli hiljem seotud looduse arendamise ja ELi veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega, kuna see aitab parandada Madalmaade jõgede morfoloogiat. Seda lähenemisviisi on kasutatud ka Waali jõe ruumi projekti puhul.

Projekt käivitati 2012. aastal. Tammi ümberpaigutamine, lisakanali ehitamine ja uue rajamine viidi lõpule 2016. aastaks. Pärast 2016. aastat arendati piirkonda edasi, et võimaldada vaba aja veetmist, elamumajandust ja muid linnafunktsioone.

Rakendatud projekti elueaks loetakse vähemalt 100 aastat.

Ruimte voor de Rivier
afdeling Communicatie
Griffioenlaan 2
3526 LA Utrecht
Postbus 24103
3502 MC Utrecht
Telephone: 088 7972900
E-mail: info@ruimtevoorderivier.nl

Ruum Waali jõe projekti jaoks