Kliimamuutuste majandusliku mõju prognoos Euroopa Liidu sektorites boTtom-up analüüsi põhjal (PESETA I-II-III-IV)

Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektide seeria (PESETA I, PESETA II, PESETA III ja PESETA IV) eesmärk on paremini mõista tulevaste kliimamuutuste võimalikke biofüüsikalisi ja majanduslikke tagajärgi Euroopale. Kliimamõju hindamiste käivitamise peamine motivatsioon on olnud paremini mõista, kuidas kliimamuutused võivad Euroopat mõjutada, et saada kasulikke teadmisi kliimamuutustega kohanemiseks.

PESETA I (lõpetatud 2009. aastal) käsitleb kliimamuutuste mõju viies eri valdkonnas ning selle tulemused on esitatud nii valdkondlikes uuringutes (põllumajandus, rannikusüsteemid, turism, inimeste tervis) kui ka projekti lõpparuandes. Lõpparuandes esitatakse projekti metoodilise raamistiku põhielemendid, sealhulgas analüüsi tegemiseks kasutatud kliimastsenaariumide põhijooned. Aruandes esitatakse ka valdkondlike hindamiste peamised järeldused ja tulemused, mis on saadud valdkondliku majandusliku mõju integreerimisel GEM-E3 arvutatavasse üldise tasakaalu mudelisse Euroopa jaoks, et uurida võimalikke kohanemisprioriteete ELis.

PESETA II (lõpetatud 2014. aastal) põhineb suures osas eelmise PESETA projekti käigus saadud teadmistel ja kogemustel, laiendades analüüsi rohkematele sektoritele ja võttes arvesse ka rohkem kliimamõjusid. Biofüüsikalise mõju kategooriate tulemuste kokkuvõte on kättesaadav põllumajanduse, metsatulekahjude, jõgede üleujutuste, puuliikide elupaikade sobivuse, energianõudluse, turismi, transporditaristu, inimeste tervise, merepinna tõusu (rannikuala), ladestuskohtade ja põudade kohta. Enamik neist mõjudest on majandusanalüüsi tegemiseks integreeritud arvutatavasse üldise tasakaalu majandusmudelisse GEM-E3. Projekti lõpptulemused on esitatud PESETA II lõpparuandes.

PESETA III (lõpetatud 2018. aastal) põhineb sarnaselt varasemate PESETAdega järjepideval raamistikul, mis hõlmab kliima- ja sotsiaal-majanduslikke prognoose, mõjumudeleid ja majandusanalüüse. Selles kasutatakse uut kliimafutuuride perekonda (Representative Concentration Pathways, RCPs; ja sotsiaal-majanduslikud ühisteed). Lisaks kasutatakse IPCC varasemate SRESi stsenaariumide asemel EURO-CORDEXi kliimaandmeid, mis on kooskõlas tipptasemel heitestsenaariumiga (RCP8.5 tüüpkond). Projekti tulemusi sisaldavad dokumendid on esitatud lõpparuandes, poliitikakaartidel ja valdkondlikes aruannetes rannikualade üleujutuste, jõgede üleujutuste, energia, transpordi, põudade, põllumajanduse, Vahemere elupaikade kadumise, metsatulekahjude, veevarude ja tööviljakuse kohta. Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA III projekti tulemused on lisatud Euroopa Komisjoni aruandesse ELi kohanemisstrateegia hindamise kohta.

Kliimamuutuste mõju ELile uuritakse täiendavalt PESETA IV uuringus, milles hinnati kasvuhoonegaaside heite vähendamisest saadavat kasu (välditud negatiivset mõju) ja kohanemismeetmete potentsiaali ELi valdkondlikul tasandil. Uuring hõlmab 11 kliimamõju kategooriat: inimeste suremus kuuma- ja külmalainete, tormide, veevarude, põudade, jõgede üleujutuste, rannikualade üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, elupaikade kadumise, metsaökosüsteemide, põllumajanduse ja energiavarustuse tõttu. Projekti peamised järeldused koos peamiste teaduslike järelduste ja poliitilise mõjuga on esitatud PESETA IV veebisaidi sektoriaruannetes.