2022. aasta kohanemislõhe aruanne: Liiga vähe, liiga aeglane – kliimamuutustega kohanemise ebaõnnestumine seab maailma ohtu

Aruandes vaadeldakse kohanemismeetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusamme. Vähemalt 84 % ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistest on kehtestanud kohanemiskavad, -strateegiad, -seadused ja -poliitika, mis on 5 % rohkem kui eelmisel aastal. Vahendid aitavad paremini prioriseerida ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, näiteks põlisrahvaid.

Nende kavade ja strateegiate elluviimiseks ei järgne aga rahalisi vahendeid. Rahvusvahelised kliimamuutustega kohanemise rahastamise vood arenguriikidesse on prognoositud vajadustest 5–10 korda väiksemad ja lõhe suureneb. Hinnanguline iga-aastane kohanemisvajadus on 2030. aastaks 160–340 miljardit USA dollarit ja 2050. aastaks 315–565 miljardit USA dollarit.

Üha enam rakendatakse kohanemismeetmeid, mis keskenduvad põllumajandusele, veele, ökosüsteemidele ja valdkondadevahelistele sektoritele. Kui aga toetust järsult ei muudeta, võib kohanemismeetmeid ületada kliimariskide kiirenemine, mis suurendaks veelgi kohanemismeetmete rakendamise mahajäämust.

Aruandes vaadeldakse kasu, mida toob selliste meetmete prioriseerimine, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet ja aitavad kogukondadel kohaneda, näiteks looduspõhised lahendused, ning kutsutakse riike üles suurendama kohanemismeetmete rahastamist ja rakendamist. Lisaks käsitletakse aruandes kliimamuutustega kohanemise tõhusust ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise seoseid ja kaasnevaid hüvesid.