Euroopa energiasüsteemi kohanemisprobleemid ja -võimalused

Käesolevas aruandes analüüsitakse vajadust kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustele vastupanuvõime järele Euroopa energiasüsteemis praegu ja tulevikus. See hindamine toetab üleminekut puhtale energiale, mis hõlmab taastuvate energiaallikate ulatuslikku laiendamist, millest paljud on kliimategurite suhtes tundlikud.

Kliimamuutuste mõju ja nendega seotud kohanemisvajadused on Euroopa piirkondades väga erinevad. Üldiselt avaldub Põhja-Euroopa energiasüsteemile nii kasulik kui ka kahjulik mõju, samas kui Lõuna-Euroopa piirkonnad seisavad silmitsi ülekaalukalt kahjuliku mõjuga. Uuringus leitakse eelkõige järgmist:

• Üldiselt prognoositakse vee kättesaadavuse suurenemist Põhja-Euroopas ja vähenemist Lõuna-Euroopas, kuid märkimisväärsete hooajaliste erinevustega. Need muutused võivad mõjutada jahutusvee kättesaadavust soojuselektrijaamades, hüdroenergia ja bioenergia potentsiaali, kütuse transporti jõgedel ja energianõudlust veevarustuse järele.
• Söeküttel töötavate elektrijaamade asendamine päikese- ja tuuleenergiaga vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ja veetarbimist, aidates seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele veepuuduse all kannatavates piirkondades.
• Biokütused ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine nõuavad märkimisväärses koguses vett või põllumaad, mis võib piirata nende laienemist, eelkõige veepuuduse all kannatavates piirkondades.
• Soojenemistemperatuurid vähendavad kütteenergia nõudlust, kuid suurendavad jahutusenergia nõudlust. Samuti võivad need mõjutada elektritootmist ja -ülekannet.
• Kliimamuutused võivad mõjutada tuule- ja päikeseenergia potentsiaali, kuid olemasolevad prognoosid on seotud märkimisväärse ebakindlusega.
• Mitmed uuringud näitavad, et ilma asjakohaste kohanemismeetmeteta võivad äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenevad otsesed kahjud Euroopa energiasüsteemile sajandi lõpuks ulatuda miljardite eurodeni aastas, millega kaasnevad palju suuremad kaudsed kulud.

Energialiidu raames arenev poliitikaraamistik pakub ainulaadseid võimalusi kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks riiklikku ja Euroopa energiaplaneerimisse. Hinnangus soovitatakse võtta kliimamuutuste mõju arvesse riiklike kliima- ja energiakavade ning pikaajaliste strateegiate väljatöötamisel ELi energialiidu raames. Energiasektori turuosalised peaksid oma äritegevuse lahutamatu osana kaaluma ka kliimamuutustele vastupanu võime tugevdamist.