Segapõllumajandussüsteemid: elusloomad/sularahakultuurid

Euroopa põllumajandussüsteemide spetsialiseerumine ja intensiivistamine suurendas tootlikkust, kuid tõi kaasa ka tõsiseid tagajärgi keskkonnale. Need tagajärjed hõlmavad veereostust, mis on tingitud sõnniku ja läga liigsest kogusest teatavates piirkondades, ning suurt sõltuvust välistest mineraal- ja söödasisenditest, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja väiksemat vastupanuvõimet kliimamuutustele. Need negatiivsed mõjud on osaliselt seotud loomakasvatuse ja kassakultuuride tootmise eraldamisega nii põllumajandusettevõtte kui ka piirkondlikul tasandil. Segapõllumajandussüsteemid, millel on suur potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel, võivad kasutada ressursse tõhusamalt, kasutades põllukultuure ja rohumaid loomade söötmiseks ning väetades oma põlde loomade sõnnikuga. Käesolevas aruandes esitatakse EIP-AGRI teemarühma „Segapõllumajandussüsteemid: kariloomad/sularahakultuurid". Aruandes analüüsitakse MFSi edukaid juhtumiuuringuid põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil kogu Euroopa Liidus, tuues esile asjakohased uuendused ning peamised takistused ja võimalused MFSi arendamisel. Aruandes uuritakse tehnilisi ja/või organisatsioonilisi lahendusi, mis võimaldavad säästvat MFS-i.