Segapõllumajandussüsteemid: elusloomad/sularahakultuurid

Euroopa põllumajandussüsteemide spetsialiseerumine ja intensiivistamine suurendas tootlikkust, kuid tõi kaasa ka tõsiseid tagajärgi keskkonnale. Need tagajärjed hõlmavad veereostust, mis on tingitud sõnniku ja läga liigsest kogusest teatavates piirkondades, ning suurt sõltuvust välistest mineraal- ja söödasisenditest, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja väiksemat vastupanuvõimet kliimamuutustele. Need negatiivsed mõjud on osaliselt seotud loomakasvatuse ja kassakultuuride tootmise eraldamisega nii põllumajandusettevõtte kui ka piirkondlikul tasandil. Segapõllumajandussüsteemid saavad ressursse tõhusamalt kasutada, kasutades põllukultuure ja rohumaid loomade söötmiseks ning väetades oma põlde loomade sõnnikuga. Käesolevas aruandes esitatakse EIP-AGRI segapõllumajandussüsteemide teemarühma tulemused: kariloomad/sularahakultuurid. Aruandes tutvustatakse MFSi edukaid juhtumiuuringuid põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil kogu Euroopas, tõstes esile asjakohaseid uuendusi ning peamisi takistusi ja võimalusi, pakkudes välja konkreetsed näitajad MFSi majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõõtme kohta.