Kliimamuutustega kohanemise poliitika koordineerimine Euroopas: Kogu protsess, kuid vähe võimu

Käesolevas uuringus uuritakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide (Taani, Soome, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad ja Ühendkuningriik (Inglismaa)) lähenemisviise, et järgida kliimamuutustega kohanemise poliitikas koordineeritumat lähenemisviisi.

Selles uuringus käsitletakse konkreetselt koordineerimisviise, mida valitud liikmesriigid kasutavad oma kliimamuutustega kohanemise riikliku poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks vahetult pärast ELi 2013. aasta kohanemisstrateegia avaldamist. Analüüs näitab, et kuigi analüüsitud ELi liikmesriikides on kehtestatud kasulikud koordineerimisprotsessid, on neil raskusi olemasolevate institutsiooniliste hierarhiate ja otsustamiseeskirjade vaidlustamisega. Seega on pikaajalisemad võimalused kriiside koordineerimiskorra konfliktide lahendamiseks ja valdkondlike poliitikameetmete koostoime seni olnud piiratud. Näib, et üha suurem huvi kohanemise vastu algab maakasutuse planeerimisest, üleujutusriski maandamisest ja looduspõhiste lahenduste kasutamisest, mis nõuab positiivset koordineerimist, et saavutada kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise eesmärgid.