Konverentsi „Bioloogiline mitmekesisus ja tervis kliimamuutuste taustal” tulemused

ECBCC 2017 korraldasid ühiselt Saksamaa looduskaitseamet (BfN), Euroopa looduskaitseasutuste juhtide võrgustik (ENCA) koostöös Helmholtzi keskkonnauuringute keskusega (UFZ) / Saksamaa integreeriva bioloogilise mitmekesisuse uuringute keskusega (iDiv).

Konverentsi eesmärk oli arutada bioloogilise mitmekesisuse positiivset ja negatiivset mõju inimeste tervisele muutuvas kliimas. Sellega seoses käsitleti tervist selle füüsilises, psühholoogilises ja sotsiaalses mõõtmes, sealhulgas sotsiaal-keskkonnaalases võrdsuses. Arutelude tulemusena koostati soovitused sünergia loomiseks käimasolevate poliitiliste protsesside, teadusprogrammide ja praktilise rakendamise vahel, mis avaldati 2018. aasta lõpus toimunud menetluste käigus.

ECBCC 2017. aasta konverentsi materjalid sisaldavad suuliste ettekannete ja plakatite kokkuvõtteid. Lisaks esitatakse kokkuvõte paralleelsetel istungitel ja täiskogu istungitel peetud aruteludest. Nende tulemuste põhjal töötas ENCA kliimamuutuste huvirühm konverentsiga samal ajal toimunud koosolekul välja järeldused bioloogilise mitmekesisuse ja tervise vaheliste seoste kohta kliimamuutuste kontekstis. ENCA võrgustik kiitis need heaks oma 21.^{plenaaristungil} Leedus. Need soovitused on mõeldud kasutamiseks Euroopa looduskaitseasutustele, tervishoiuasutustele/institutsioonidele, omavalitsustele, mitme poliitilise tasandi otsustajatele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja rakendusteadustele. Need keskenduvad viisidele, kuidas edendada tõendeid bioloogilise mitmekesisuse ja tervise vaheliste seoste kohta kliimamuutuste kontekstis, ning aitavad edendada juba kehtestatud meditsiinilisi või tehnilisi meetmeid täiendavate looduspõhiste lahenduste laiemat kohaldamist. Soovitustes tuuakse esile viis peamist tegevusvaldkonda:

1. Suurendada tõendusbaasi bioloogilise mitmekesisuse panuse kohta inimeste tervisesse ja heaolusse.
2. Suurendada teadlikkust looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse mõjust inimeste tervisele ja heaolule.
3. Rõhutada poliitikakujundajatele ja piirkondlikele planeerimisasutustele kliimamuutustega kohanemiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste kaasnevat kasu.
4. Edendada ühiskonna ja poliitika looduspõhiste lahenduste rakendamist kliimamuutustega kohanemiseks.
5. Haljasalade tõhus kavandamine ja haldamine, et tagada inimeste kokkupuude looduse ja bioloogilise mitmekesisusega