Etapp 5.3 Rakendamise rahastamine

Avaliku ja erasektori partnerlus uue üleujutuskindla piirkonna rajamiseks Hispaanias Bilbaos

Bilbao Zorrotzaurre ümberehitusprojektiga rahastatakse üleujutuste eest kaitsmise meetmeid avaliku ja erasektori partnerluse kaudu. Kulud jagatakse omandilise kuuluvuse alusel: 51% avalikust ja 49% erasektorist. Comisión Gestora de Zorrotzaurre, mis loodi eramaaomanike esindamiseks, on projekti märkimisväärne edu. Avaliku ja erasektori partnerlusel on koordineerimisnõukogu ja haldusnõukogu, mis jälgivad projekti elluviimist ja hõlbustavad koordineerimist. Projekti raames vastutab vald üleujutuste eest kaitsva barjääri ja sademeveemahutite rahastamise eest, samal ajal kui maapinna tõstmist ja avalike haljasalade ümberkujundamist rahastab Comisión Gestora de Zorrotzaurre. See edukas partnerlus võimaldab jagada kulusid sidusrühmade vahel, tuues samal ajal kasu kõigile linna elanikele.

Ühisrahastamine Hochmoor Schremsis

Austrias algatas mittetulunduslik föderaalne sihtasutus COMÚN koostöös Schremsi linnaga ühisrahastamiskampaania „Förderkreis Hochmoor Schrems“, et edendada elurikkust, leevendada kliimariske ja säilitada looduslikke elupaiku. Nii era- kui ka munitsipaalannetuste kaudu lisati pargi kaitse-eelarvesse veel 20%.

Roheliste võlakirjade kasutamine kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks Prantsusmaal Pariisis

2015. aastal sai Pariisist esimene linn, mis emiteeris kohaliku omavalitsuse rohelisi võlakirju, kaasates 300 miljonit eurot, et rahastada projekte, mille eesmärk on suurendada linna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Prognoositud 1,75 % aastasest tulust eraldati 20 % kliimamuutustega kohanemise algatustele, sealhulgas veenõudluse juhtimisele ja jõupingutustele vähendada linna soojussaare (UHI) mõju. Need projektid toetavad laiemat eesmärki vähendada Pariisi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 75 %.

Investorite nõudlus võlakirja järele oli suur, taotluste kogusumma ulatus 475 miljoni euroni, mis on palju suurem kui esialgne pakkumine, mis näitab suurt huvi keskkonnasõbralike investeeringute vastu. Lõppkokkuvõttes osales üle 30 investori, peamiselt riigisiseselt (83%), ning väiksem osa rahvusvahelistest institutsioonidest, mis asuvad Beneluxi piirkonnas (9%), Šveitsis (3%) ja Põhjamaades (3%). Võlakiri meelitas ligi tasakaalustatud institutsionaalseid investoreid, kusjuures kindlustusandjad ja pensionifondid omandasid 51 % ja varahaldurid omasid 49 %.

Pariisi murranguline emissioon on inspireerinud teisi linnu kogu maailmas eeskuju järgima, sealhulgas Vancouver (Kanada), Johannesburg (Lõuna-Aafrika) ja Mexico City (Mehhiko).

Sinise metsa kaitse rahastamine: peamised tähelepanekud

Sinised metsad, nagu pruunvetikate ja mererohu ökosüsteemid, pakuvad tohutut väärtust, toetades elurikkust, suurendades kalavarusid, säilitades süsinikku ja pakkudes meelelahutuslikke hüvesid. Nende säilitamise ja taastamise rahastamine seisab aga silmitsi peamiste probleemidega:

Riikliku rahastamise piirangud: Enamik taastamisprojekte sõltub avaliku sektori vahenditest, mis on sageli ebapiisavad ja ebakindlad konkurentsi ja valitsuse prioriteetide, näiteks tööstuse arengu tõttu.

Erasektori kaasamine: Jõupingutuste suurendamiseks peavad erainvestorid ja finantsasutused etendama suuremat rolli. Investeeringute ligimeelitamiseks uuritakse uusi ärimudeleid ja segarahastamist (avaliku ja erasektori vahendite kombineerimine).

Uuenduslikud lahendused

Töötatakse välja vahendeid, mis aitavad investoritel mõista sinise metsa rahastamise rahalist ja ühiskondlikku kasu. Koostöö kohalike sidusrühmade, ettevõtjate ja teadlastega tagab, et rahastamiskavad on realistlikud ja neid toetatakse laialdaselt.