Kliimamuutustega kohanemine ruumilise planeerimise kaudu

Peamised õppetunnid

Piirkonna kohta

Kliimaohud

Loode-Horvaatia koosneb riigi pealinnast Zagrebi linnast ja kolmest maakonnast (Zagrebi, Karlovaci ja Krapina-Zagorje maakonnad). Piirkonnas on palju erinevaid linna- ja maapiirkondi ning geograafilisi morfoloogiaid. Seetõttu on piirkonna kliimamuutuste mõju väga mitmekesine ja seda mõjutavad mitmed kliimaohud. Kõige tõsisemad neist on äärmuslik kuumus ja üleujutused (linnade ja paduvihmade üleujutused) ning maalihked, mida põhjustavad sageli ülemäärased sademed, ebapiisav veemajandus ja rohelise taristu majandamine, äärmuslikud ilmastikunähtused ja püsivad põuaperioodid.

Kohalike ja piirkondlike kliimameetmetega seotud probleemid

Kuigi Euroopa linnad ja piirkonnad on kliimamuutuste vastases võitluses esirinnas, puuduvad neil sageli vajalikud vahendid selle vastutuse nõuetekohaseks täitmiseks. Nad suudavad välja töötada mitmesuguseid kavasid ja strateegiaid, kuid neil puuduvad vajalikud mehhanismid nende jõustamiseks, kuna ehitusalaste õigusaktide ja standardite üle otsustatakse enamasti riiklikul tasandil. Kohalikule ja piirkondlikule tasandile jäetakse sageli minimaalsed vahendid, nagu vabatahtlikud kavad ja piiratud stiimulid, et motiveerida investoreid ja kodanikke võtma meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Need asjaolud ei ole eesseisvate probleemide lahendamiseks piisavad.

Energia- ja kliimakavad töötatakse välja sõltumatult kõigil valitsemistasanditel ja sektorites ning nendevaheline teabevahetus ja koordineerimine on vähene või olematu. Selle tulemuseks on killustatud poliitika, vastuolud ja ebatõhusus, mis loob täiendavaid takistusi põhimeetmete rakendamisele. Lisaks ei eraldata nendele kavadele piisavalt vahendeid, kuna eelarve planeerimisel ei järgita sageli kindlakstehtud vajadusi.

Ruumiline planeerimine tõhususe suurendamiseks

Ruumilised plaanid on võimsad planeerimis- ja juhtimisvahendid. Nende peamine eesmärk on määratleda territooriumi ruumiline areng, sealhulgas maakasutuse kategooriad, infrastruktuuri paigutus ning ehitamise ja arendamise erinõuded. Ruumilisel planeerimisel on pikk Euroopa traditsioon ja seda praktiseeritakse kogu maailmas. Omavalitsused, linnad ja piirkonnad kogu Euroopas töötavad välja ja rakendavad ruumilisi planeeringuid. Need kavad on oma olemuselt multidistsiplinaarsed ja need töötatakse välja riiklikul, piirkondlikul, munitsipaal- ja allomavalitsuste tasandil.

Erinevalt teistest planeerimisprotsessidest on ruumilised planeeringud jõustatavad nende koostamise tasandil. Põhimõtteliselt vajavad ehitatavad või mõnel juhul rekonstrueeritavad hooned lube, mis omakorda nõuavad kavandatud projektide ja asjakohase ruumilise planeeringu vastavusse viimist. Selle sättega antakse ruumilistele planeeringutele volitused põhimeetmete rakendamiseks ja nende täitmise tagamiseks. Seega võimaldab see kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtta vastutuse oma arengu eest ning hõlbustada peamiste meetmete rakendamist, et tagada kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime.

Ruumilise, kliima- ja energiaplaneerimise integreerimine

Kuigi ruumilised planeeringud on multidistsiplinaarne vahend, mis hõlmab enamikku, kui mitte kõiki piirkonna arengu aspekte, ei kasutata neid laialdaselt energia- ja kliimaeesmärkide jõustamiseks väljaspool aluseks olevate riiklike ehitusstandardite rakendamist. Laiendades nende kasutamist ja hõlmates põhielemente kohalike või piirkondlike energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, võivad ruumilised planeeringud saada suureks muutuste hoovaks.

Sõltuvalt riiklikest õigusaktidest ja planeerimistavadest võivad ruumilised planeeringud sisaldada mitmesuguseid meetmeid, mis aitavad hõlbustada kliimamuutustega kohanemist. Näiteks võivad ruumilised planeeringud nõuda rohkem rohealasid konkreetses piirkonnas asuvates kinnistutes või kogu piirkonnas. Need võivad hõlmata looduslikke vihmavee säilitamise tsoone ja veemajanduslahendusi hoone tasandil, nagu vihmavee kasutamine, või näha ette looduspõhiseid lahendusi, nagu haljaskatused ja fassaadid teatavates piirkondades või teatavat liiki hoonetes.

Näiteks Karlovaci linn on esitanud üleskutse koostada ambitsioonikas ruumiline kava, mis hõlmab mahajäetud tööstusala linna piires. Pärast avalikku konsultatsiooni ja ametlikku vastuvõtmist sisaldab sellest tulenev kava mitut väga ambitsioonikat kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meedet.

• Esiteks nõutakse kavas kõrgemaid standardeid rohelise taristu rakendamiseks ja piirkonnas olemasolevate looduslike alade säilitamiseks.
• Teiseks ei ole kavas ette nähtud fossiilkütuste kohalikku kasutamist soojuse tootmiseks. Ainsad võimalused piirkonna soojusvarustuseks on linna kaugküttesüsteem või kohalik soojuse tootmine taastuvatest energiaallikatest. See nõue ületab liginullenergiahoonete riiklikku standardit.

Sarnast kava on rakendatud ka riigi pealinna Zagrebi omavalitsusüksusest allpool asuvas piirkonnas. Mitut linnakvartalit hõlmav ruumiline planeering sisaldab rangeid eeskirju kasvuhoonegaaside heitkoguste, veemajandusnõuete ja looduspõhiste lahenduste kohta.

Need näited on alles katsemeetmete tasandil ja nende eesmärk on näidata tavasid, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kasutada oma keskkonna kaitsmiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks alt üles. Selles loos arutatud ja kirjeldatud katsemeetmetes tutvustatud põhimõtteid saab üle kanda kõrgema tasandi kavadesse, mis hõlmavad suuremaid valdkondi. Integreeritud ruumi-, energia- ja kliimakavade väljatöötamise ja jõustamisega saavad linnad ja piirkonnad tagada pikaajalise vastupanuvõime kliimamuutustele ning luua puhta, tervisliku ja inimkeskse keskkonna.

Kõigi oma projektide hulgas olen eriti uhke selle üle, et koos REGEAga töötame Karlovaci linna jaoks välja rohelise ruumilise ja tsoneerimiskava. Me oleme roheline ja tark linn. Energiasüsteemi ümberkujundamine on juba alanud

Damir Mandić – Karlovaci linnapea

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võta ühendust