Rannikuleping: Valitsemistava märgalade integreeritud majandamiseks

Peamised õppetunnid

Piirkonna kohta

Kliimaohud

Sardiinia läänerannikul on Oristano laht eriti tundlik meretormide ja paduvihmade suhtes, millega kaasneb suur sisemaa üleujutuste oht. Teine oht on kõrvetavad suved, kus on pikad kuumalained ja ettearvamatud põuad, mida liialdavad tugevad vihmasajud. See ohustab kohaliku elanikkonna turvalisust ja heaolu ning seab ohtu olulised majandussambad, nagu põllumajandus, kalandus ja vesiviljelus. See stsenaarium annab siiski ka võimaluse mõelda ümber vastupanuvõime ja innovatsioon.

Märgalade taaselustamine: Keskkonnaalase koostöö juhtimise uus ajastu

Heas seisundis märgalad on üliolulised globaalse soojenemise leevendamisel, toimides looduslike CO2 sidujatena ja pakkudes vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele. Valitsuste ülesannete killustatus tekitab aga tavaliselt probleeme märgalade majandamisel. Valgala majandamisel peetakse heaks tavaks juhtimismehhanisme, mis soodustavad mitme osalejaga koostööd.

Veepoliitika raamdirektiivi kohased veemajanduskavad on näited koostööst (suuremal) vesikonna tasandil. Kohalikul tasandil on vähem koostööl põhinevaid integreeritud majandamise näiteid, nt väiksem jõgi, laht või märgala. Belgias, Prantsusmaal ja Itaalias kasutatakse jõelepingute kontseptsiooni, et hõlbustada mitme osalejaga koostööd väiksematel jõgedel. Oristano lahes on heaks kiidetud rannikuleping, et hõlbustada koostööd ja Oristano ranniku märgalade ja lahe ühist majandamist. Kohalikud omavalitsused ning piirkondlikud ja provintsi ametiasutused on rannikulepingu heaks kiitnud.

Rannikuleping kujutab endast vabatahtlikku ja kaasavat lepingut erinevate partnerite vahel, kes tunnustavad Oristano lahe territooriumi ainulaadse ökosüsteemi osana ja soovivad teha aktiivset koostööd selle kaitsmiseks ja edendamiseks. Sellest ühisest pühendumusest ajendatuna ja konstruktiivse dialoogi toel oli osalejatel võimalus jagada oma kogemusi ja ettepanekuid, rõhutades nii individuaalseid territoriaalseid iseärasusi kui ka ühiseid vajadusi. See protsess on olnud ambitsioonika ja tõhusa tegevuskava kujundamisel otsustava tähtsusega.

Meil on äärmiselt olulised märgalad, mis kujutavad endast Vahemere piirkonna peamist elupaika. Kui me jätkame tegutsemist individuaalselt, ei saavuta me tulemust, mida me kõik loodame.

Sandro Pili, Terralba linnapea, Itaalia

Algatus on toonud kaasa märkimisväärseid edusamme:

• Innovatiivne koostööl põhinev juhtimine: Rannikupiirkonna leping on tegevuskava selle kohta, kuidas mitmetasandiline koostöö võib edendada majanduskasvu ja keskkonnasäästlikkust, vähendades lõhet kohalike vajaduste ja piirkondlike strateegiate vahel.
• Suurem kaasatus ja teadlikkus: Kogukond tunnistas, et märgalad on osa nende kultuurilisest identiteedist ja looduspõhine lahendus kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks.
• Tõenditel põhinev koostamine: Kohalik märgalade vaatluskeskus, mis on andmete ja teadusuuringute keskus, tagab, et kõik võetavad meetmed põhinevad teadusel ning on kooskõlas ökosüsteemide ja kogukondade vajadustega.

Leping aitab edendada häid tavasid. Kõik kalurid peavad tegema rohkem tööd, et tagada säästev kalapüük ja luua mudel, mis on kohaldatav kõigile Vahemere laguunidele.

Alessandro Porcu, Sant'Andrea kalurite ühistu direktor. S’Ena Arrubia tiik, Arborea.

TrasformAr projekti ümberkujundav teekond

Projekti TransformAr raames töötavad partnerid selle nimel, et tõhustada rannikulepingu kasutamist Oristano lahe veekogude kaitsmiseks ja soodustada selle korratavust kogu Sardiinias. Tänu konsolideeritud osalusprotsessile ja kohaliku märgalade vaatluskeskuse arendamisele kaasatakse projekti rohkem avaliku sektori asutusi, kohalikke kogukondi, kalureid, põllumajandustootjaid ja turismiettevõtjaid ning tagatakse teaduslik lähenemisviis märgalade kaitse- ja kohanemismeetmete väljatöötamiseks. Vaatluskeskus hõlbustab teadlike ja tõenditel põhinevate otsuste tegemist ning suurendab üldsuse teadlikkust märgalade olulisest rollist kliimakaitses.
Tegevuskava rakendamiseks uute rahaliste vahendite
hankimine koos kohalike sidusrühmade üha suurema kaasamisega märgalasid käsitlevatesse avalikesse kohtumistesse ning ettepanekute arvu suurenemisega mitmesuguste meetmete ja algatuste kohta rõhutavad ühiselt selle juhtimisvahendi tõhusust.

KOOSTÖÖLEPINGU ARV 14

Allakirjutanut (sealhulgas omavalitsused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused).
Neli juhtorganit:

1) Koordineerimisrühm

2) Tehniline sekretariaat

3) Suuniste komitee

4) Tehniline komitee

50 Ühtset süsteemi või konkreetset tegevuskohta mõjutavad meetmed.
Seitse strateegilist telge, kuhu meetmed on rühmitatud:

• Juhtimine ja suutlikkuse suurendamine
• Veesüsteemide ökoloogilise seisundi parandamine
• Bioloogilise mitmekesisuse ja looduskapitali kaitse
• Maastiku kujundamine ja kultuuripärandi edendamine
• Roheline majandus
• Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine
• Kommunikatsioon ja keskkonnaharidus
  

50 % meetmetest rahastas ja alustas rakendusetappi.
50 % taotleb uusi vahendeid rakendamiseks keskpikas perspektiivis.
Territooriumil korraldati40 osaluskoosolekut kohalike avaliku ja erasektori sidusrühmadega.

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võta ühendust