European Union flag

Kaasav juhtimine, kohanemisvõimeline taristu ja looduspõhised lahendused võivad vähendada kliimariske, hallata sademevett, taastada elurikkust ja tugevdada kogukonna isevastutust. Pääsküla raba toimib nüüd süsiniku sidujana, sademevee puhvrina, elurikkuse varjupaigana ja elanike jahutuspaigana.

Laadi aruanne alla

Peamised õppetunnid

  • Ühenduse osalus tugevdab vastupanuvõimet: Kaasav üldsuse kaasamine, peamiselt vabatahtliku töö kaudu, hõlmas üliõpilasi, teadlasi ja elanikke tammide ja puidust laudteede ehitamisel. Sajad inimesed panustasid töösse, teadmistesse ja logistikasse. See edendas üldsuse isevastutust, pidevat hoogu ja laiendas kliimateadlikkust.
  • Tõenditel põhinev planeerimine võimaldab tõhusat kohanemist: Insenerifirma ja rabade taastamise eksperdid viisid läbi kahefaasilise veerežiimi uuringu, et kaardistada kraavivõrgud ja analüüsida taastamise teostatavust. Ta teavitas tammi paigutusest minimaalse mõjuga väljaspool tegevuskohta: kohanemisstruktuurid ja korrapärane seire toetavad pikaajalist õppimist ja reageerimisvõimet.
  • Kohanduv disain vastab kliimale ja ökoloogilisele varieeruvusele: Hübriidlahendused käsitlevad äärmuslikke ilmastikuolusid ja aktiivseid koprapopulatsioone: puidust laudteed aastaringseks juurdepääsuks ja tammid muutuvatele veetasemetele reageerimiseks näitavad praktikas looduspõhist kohanemist.
  • Taastamine toob kaasa mitmeid kaasnevaid hüvesid: Pärast taassoostamist võib raba kõrvaldada kuni 18 tonni CO2 aastas. Elurikkus on taastumas ligikaudu 300 taime- ja rohkem kui 140 linnuliigiga, samas kui ala pakub jahutust, vee reguleerimist ja juurdepääsetavaid loodusradasid, mis kõik suurendavad sotsiaalset ja kliimamuutustele vastupanu võimet.

Piirkonnast

Tallinn on Eesti pealinn, mis asub riigi põhjarannikul Soome lahe ääres Läänemere piirkonnas. Ligikaudu 159,2 km2 suurune Tallinn on Eesti suurim linn, kus elab 2025. aasta 1. mai seisuga 461 094 elanikku ehk ligi kolmandik riigi elanikkonnast. Linn asub Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus on vaheldusrikas liustike maastik, madal rannajoon ja astmeline reljeef. Selle maastikul on ulatuslikud metsad, märgalad ja mitmekesised elupaigad. Üle 13 % Tallinna territooriumist on looduskaitse all, moodustades hästi ühendatud rohelise võrgustiku, mis toetab elurikkust ja suurendab vastupanuvõimet kliimamuutustele. Põhja-Eesti on tuntud oma suurte rabade ja soode poolest, mida kujundavad liustikuprotsessid – nende hulgas Pääsküla raba. Tallinna rannikualal valitseb niiske, jahe ja mõõdukas kliima, mille hooajalised äärmuslikud temperatuurid on võrreldes mandrilisemate piirkondadega suhteliselt väikesed. Talved on tavaliselt külmad ja lumised, samas kui suved on pehmed, mis peegeldab linna positsiooni mere- ja kontinentaalse kliima vahelises üleminekuvööndis.

Kliimaohud

Viimasel kahel aastakümnel on Eestis märkimisväärselt suurenenud äärmuslik kuumus, kusjuures aastatel 2008–2024 on registreeritud viis kõige soojemat aastat. Viimase 60 aasta jooksul on üle 30 °C temperatuuriga päevade arv suurenenud peaaegu üheksa päeva võrra aastas. Soojuslainete kestus on nüüd umbes üks nädal pikem kui 20. sajandi keskpaigas. Uues uuringus leitakse, et Läänemere kuumalainete sagedus on viimase 30 aasta jooksul ligikaudu kahekordistunud. Kliimamudelid prognoosivad tulevikus veelgi suuremat kasvu. Vastavalt kliimamuutustega kohanemise arengukavale aastani 2030 (2015) prognoosivad kliimamudelid tulevikus veelgi suuremat kasvu; kesk- ja kõrgtaseme stsenaariumide kohaselt muutuvad kuumalained Eestis sajandi keskpaigaks eeldatavasti oluliselt sagedasemaks ja intensiivsemaks ning suved on palju soojemad kui praegu.

Viimastel aastakümnetel on Eestis sademete ja lume hulk veidi suurenenud. Võrreldes eelmiste kümnenditega (1961–1990) on sademete koguhulk suurenenud keskmiselt umbes 6%. Talved on muutunud palju niiskemaks, samas kui sügised on natuke kuivemad. Lühikesed, tugevad vihmasajud on muutunud sagedasemaks ja võivad põhjustada üleujutusi. Prognooside kohaselt suureneb sademete hulk tulevikus veelgi, võimalik, et 2100. aastaks umbes 20%. Suurem osa sellest kasvust toimub tõenäoliselt talvel, samas kui suvised vihmad võivad väheneda. Kui lühikese aja jooksul sajab tugevasti, suureneb linnade üleujutuste oht, eriti kui linnavõimud ei uuenda sademeveesüsteeme täiendava vee käitlemiseks.

Prognooside kohaselt sagenevad äkktulvad – äkilised kohalikud üleujutused pärast tugevat vihmasadu –, kui tormid muutuvad äärmuslikumaks.

Figure 1: Figure 1: Temperature change in Tallinn relative to the average of 1961-2010 [ºC]. Image Credit: #ShowYourStripes.

Inimeste kaasamine, looduse taastamine, koos kohanemine

Pääsküla raba taastamisel käsitletakse peamisi linna kliimariske – kuumalained, tugev sademete hulk ja CO2 heide – skaleeritava looduspõhise lahenduse kaudu. Samuti tugevdab see kohalikku elurikkust, vähendab tuleohtu ja toimib kliimateadlikkuse suurendamise väliklassina. Meetmed näitavad, kuidas sihipärased ja tõenditel põhinevad sekkumised kahjustatud linnaturbaaladel võivad leevendada mitmesuguseid kliimariske. Oluline on see, et taastamisala toimib ka sademevee puhvrina lähedalasuva asula äravooluvee jaoks, aidates aeglustada voolu ja vähendada äkktulvade intensiivsust. Tallinna lõunaserval asuv raba turvas oli kütte- ja põllumajandusressursiks juba üle poole sajandi. Pärast turba kaevandamise lõppu 1960. aastatel on ulatusliku kuivendussüsteemiga tugevalt armistunud maastik aidanud kaasa CO2 heitele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, turbaalade looduslikule metsastamisele, mis põhjustab rabaspetsialistide vähenemist ja metsaliikide ülevõtmist, ning sellest ajast alates suurenenud tuleoht.


Aastatel 2020-2025 on Tallinna linn koostöös riiklike ekspertide ja valitsusväliste organisatsioonidega taastanud 47 hektarit kahjustatud turbaala. Põhimeede oli 64 kuivenduskraavi sulgemine turbatammide abil. Sobiva asukoha kindlaksmääramine põhines hüdroloogilisel modelleerimisel ja maapealsetel uuringutel. Selle sekkumise eesmärk oli tõsta ja stabiliseerida põhjaveekiht pinna lähedal (0–20 cm), luues tingimused turba kogunemiseks ja süsiniku pikaajaliseks säilitamiseks. Taimestiku seire ja asukoha kujundamine toetasid konkreetselt Sphagnum sambla tagastamist, mis on CO2 eemaldamise peamised mõjurid.

Figure 2: Planned locations and types of dams under the hydrological restoration plan for the Pääsküla Bog nature reserve. Image Credit: ELF Ring OÜ, 2021.

Samal ajal rakendas projektimeeskond adaptiivset taristut, et tagada aastaringne üldsuse juurdepääs ja ökoloogiline ühilduvus tänu ujuvatele laudteedele, mis tulevad toime kõikuva veetasemega. Tammi projekteerimine töötab koos aktiivsete koprapopulatsioonidega, mis loomulikult saabusid.

Teaduslike hinnangute kohaselt vähendaks raba taassoostamine CO2 heidet 0,8–3 tonni hektari kohta aastas. Kuigi lühiajaline metaaniheide võib vähese hapnikusisalduse ja üleujutatud tingimuste tõttu suureneda, näitab pikaajaline kliima modelleerimine, et välditud CO2 heide korvab selle rohkem kui korvab. Alles kahe aastakümne jooksul võib ala muutuda süsiniku netosidujaks ja järgmise 50 aasta jooksul oleksid ökosüsteemid täielikult taastunud.

Figure 3: Volunteer school students at the 2023 Pääsküla Bog workday together with Karmo Kuri, District Mayor of Nõmme; Lauri Klein, workday organiser and environmental protection expert; and workday leader Aleksander Tukk. Image Credit: Tallinn City Government.

Üks olulisemaid aspekte on see, et kohanemismeetmed järgivad osalusprotsessi. Pärast Pääsküla raba looduskaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamist avalikkuse kaasamise kaudu leppisid kohalikud elanikud ja ametiasutused kokku kahes põhiaspektis: kõik olemasolevad kõnniteed peavad jääma juurdepääsetavaks ja kõik rabade taastamise meetmed tuleb teha käsitsi, ilma raskeid masinaid kasutamata. Rohkem kui 400 vabatahtlikku, sealhulgas elanikud, üliõpilased ja loodusrühmad, osalesid tammide ehitamisel, invasiivsete liikide kõrvaldamisel ja keskkonnahariduse päevadel. Projekt ei ole mitte ainult investeering kliimamuutustega kohanemisse, vaid ka kogukonna ühine tegevus linnade elukvaliteedi parandamiseks.
Pääsküla raba
taastamisel käsitletakse peamisi linna kliimariske – kuumalained, tugev sademete hulk ja CO2 heide – skaleeritava looduspõhise lahenduse abil. Samuti tugevdab see kohalikku elurikkust, vähendab tuleohtu ja toimib kliimateadlikkuse suurendamise väliklassina. See kajastab Tallinna laiemat kohustust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning on kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja Eesti riikliku kliimapoliitikaga.

Pääsküla raba looduskaitseala on Tallinna üks rikkamaid ja omanäolisemaid haljasalasid. Selle taastamisega ei leevenda me mitte ainult kliimamuutuste mõju, vaid pakume ka haruldast võimalust loodushariduseks ja linna põlislooduse kogemuseks. Meil on nii võimalus kui ka vastutus säilitada ja taastada need maastikud seal, kus see on veel võimalik.

Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) märgalade programmi koordinaator

Strateegiline kontekst

Pääsküla raba taastamine on osa Tallinna säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavast (2021), milles on sätestatud linna tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks. Kavas on kindlaks määratud looduspõhised lahendused kui peamine lähenemisviis kliimaga seotud riskide vähendamiseks, elurikkuse suurendamiseks ja vastupanuvõime tugevdamiseks.
47 hektari rikutud turbaalade
taassoostamine aitab kaasa mitmele prioriteetsele alale:

  • Kliimamuutustega kohanemine – äärmuslikest sademetest, põuast ning metsa- ja maastikupõlengutest tulenevate riskide vähendamine.
  • Kliimamuutuste leevendamine – kuivendatud turbamuldadest tuleneva CO2 heite vähendamine.
  • Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused – looduslike elupaikade taastamine ja ökoloogiline ühendatus.
  • Kogukonna kaasamine – elanike mobiliseerimine vabatahtliku tegevuse ja keskkonnahariduse kaudu.

Taastamine toetab Tallinna laiemaid jõupingutusi rohelise taristu integreerimisel, linnaökosüsteemide kaitsmisel ning kaasava ja looduspõhise kliimajuhtimise edendamisel.

Kokkuvõte

Pääsküla raba taastamine näitab, kuidas looduspõhised lahendused võivad vähendada linna kliimariske ja toetada pikaajalist vastupanuvõimet. 47 hektari rikutud turbaalade taassoostamise ja 64 kuivenduskraavi sulgemisega parandas Tallinn veesäilitust, vähendas üleujutus- ja tuleohtu ning taastas ökoloogilise tasakaalu. Eeldatakse, et ala muutub CO2 netosidujaks kahe aastakümne jooksul, vähendades CO2 heidet aastas kuni 3 tonni hektari kohta. Üle 400 vabatahtliku andis oma panuse, muutes projekti ühiseks kodanikujõupingutuseks. Taastamine toetab Tallinna kliimaeesmärke ning kajastab laiemaid ELi ja riiklikke elurikkuse ja kohanemise strateegiaid.

Täiendav teave

Võtke ühendust

Tallinn Urban Environment and Public Works Department

Email: meelis.uustal@tallinnlv.ee

Märksõnad

Kliimamõju

Äärmuslik kuumus, Tormid, Üleujutus

Kohanemissektorid

Veemajandus, Urban, Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Peamised ühenduse süsteemid

Ökosüsteemid ja looduspõhised lahendused, Veemajandus, Tervis ja heaolu

Riigid

Estonia

Rahastamisprogramm

National Funding

Selle
missiooni veebilehe sisu ja lingid kolmandate isikute esemetele töötab välja MIP4Adapt meeskond, mida juhib Ricardo, lepingu CINEA/2022/OP/0013/SI2.884597 alusel, mida rahastab Euroopa Liit, ning need ei pruugi kajastada Euroopa Liidu, CINEA või Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kui Climate-ADAPTi platvormi majutaja omasid. Euroopa Liit, CINEA ega EMP ei võta vastutust ega kohustusi, mis tulenevad nendel lehekülgedel esitatud teabest või on sellega seotud.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.