European Union flag

Emschergenossenschaft (Emscheri ühistu) viis ellu Emscheri põlvkonna projekti, mis on üks suurimaid jõgede taastamise projekte Euroopas. Projekt parandas vee kvaliteeti, hüdromorfoloogiat ja bioloogilist mitmekesisust ning aitas suuresti kaasa üleujutuste ja põudade vastu võitlemisele.

Peamised õppetunnid

Piirkonna kohta

Kliimaohud

Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused tekitavad Emschergenossenschaftile märkimisväärseid veemajandusprobleeme. Muutused äravoolutingimustes, nagu üleujutusi põhjustavad intensiivsemad tugevad vihmasajud, suurendavad vajadust veesäilitusalade järele, samas kui pikaajalised põuad toovad kaasa ojade ja lisajõgede kuivamise. Nende probleemide lahendamiseks keskendub ühendus säästva veemajanduse tehniliste ja ökoloogiliste lahenduste integreerimisele, sealhulgas üleujutuste säilitamise basseinide muutmisele ökoloogiliselt väärtuslikeks ruumideks. Üleujutusriski tegevuskavas nähakse Emscheri põhiosa jaoks ette kõrgemad kaitsetasemed ning see sisaldab asjakohaseid juhendeid ja tegevuskavasid äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste ja põudade puhuks.

Emscheri taastamisel on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel. Taastamismeetmed tugevdavad ka piirkonna üldist vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Sinine-roheline taristu, nagu looduslähedased tulvavee säilitamise alad, aitab kaasa CO2 sidumisele ja edendab elurikkust. Kliimamuutustega kohanemise algatuse Zukunftsinitiative Klima.Werk raames teevad linnad koostööd Emschergenossenschafti ja Lippeverbandiga, et edendada vihmavee kui elutähtsa ressursi säästvat kasutamist.

Koostöö ühistuna sinise ja rohelise tuleviku nimel

Emschergenossenschaft asutati 14. detsembril 1899 esimese Saksa veemajandusühinguna ühistu vormis. Emscheri äärsed omavalitsused asutasid ühingu Emschergenossenschaft ja on sellest ajast saadik olnud selle liikmed. Suur osa teeninduspiirkonna tööstusettevõtetest on ka nende jaoks reovett käitleva ühistu liikmed.
Emschergenossenschaft on
125 aastat vastutanud kõigi Emscheri ja selle lisajõgedega seotud küsimuste eest. See hõlmab veehooldust, kaitset üleujutuste eest, reovee ärajuhtimist, vihma- ja põhjavee majandamist, Emscheri jõe taastamist ja üldist planeerimist, konsulteerimist kõigi Emscheri jõe ümberkujundamiseks vajalike meetmetega ja nende rakendamist. Lisaks on ta välja töötanud kohanemisprojekte, nagu vihmavee lahtisidumine ja infiltratsioon, haljaskatused ja -fassaadid ning taastuvenergia.

Kuusteist Emscheri piirkonna linna teevad koostööd Emschergenossenschaftiga, et saada sini-rohelisteks käsnalinnadeks. Nendel linnadel on (peaaegu) looduslikud rohelised ja sinised omadused, mis neelavad vett üleujutuste korral ja hoiavad vett põudade ja veepuuduse ajal. Sellised omadused ulatuvad puudest ja haljasaladest parkide, järvede ja isegi katusteni.

Looduspõhised lahendused kliimamuutustega paremaks kohanemiseks

Orgaaniliste materjalide, näiteks komposti, mullaväetiste või biosöe kasutamine niitudel aitab kaasa mulla seisundile ja toetab ringmajanduse lähenemisviisi üldise keskkonnamõju vähendamiseks.

Käegakatsutavad tulemused

  • 170 km taastatud jõgesid (kavandatud 326 km-st)
  • Inimsilmale nähtavate selgrootute liikide arvu suurenemine 170-lt 300-le (valgala tasand)
  • 322 ha uusi, looduslähedasi üleujutuskaitsealasid (kavandatud 330 ha)
  • Linnuliikide arvukuse suurenemine uutes looduslähedastes üleujutusalades 38-lt 147-le (Emscheri keskosa)
  • Saavutatud on 11 % sillutatud alade lahtisidumine kombineeritud kanalisatsioonisüsteemist (sihttase 25 % 2040. aastaks)
  • Taastatud veekogude äärde ehitati 140 km uusi jalgrattateid

Rahastamine ja teabevahetus

Koguinvesteering kliimamuutustega kohanemise ja taastamise meetmetesse Emscheri jõel oli 5,5 miljardit eurot (Emscheri taastamine hõlmab nelja reoveepuhastit). Reoveetasudega rahastati 80 % meetmetest ning ELi, riiklikul ja föderaalsel tasandil ning muudest erasektori rahastamisallikatest rahastati 20 % taastamisprojektist.

Projekti teine edutegur on laiapõhjaline osalusprotsess. Lisaks kohustuslikule osalemisele (kavandamise heakskiitmise menetlus) hõlmab see protsess paljusid EGLV vabatahtlikke osalemisvorme sidusrühmade kaasamiseks. Näiteks korraldas ühistu konsultatsioonitunde, ehitusplatside külastusi, planeerimisseminare ja võistlusi. Laiaulatusliku projekti populaarsust suurendav vahendusprotsess hõlmas ka kunsti- ja kultuuriüritusi (nt triennaal „Emscher Kunst“), spordiüritusi ja keskkonnaharidusprogramme (Blue Classrooms).

Emscheri taastamine koos kõigi uute vooluveekogude ja lammidega ning selle paljud projektid veeteadlikuks linnaarenguks kliimamuutustega silmitsi seistes on võib-olla parim asi, mis oleks võinud selle piirkonnaga juhtuda.

Dr Frank Dudda, Herne linnapea, Emschergenossenschafti nõukogu esimees

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võta ühendust

Märksõnad

Kliimamõjud

Kohanemissektorid

Peamised ühenduse süsteemid

Riigid

Rahastamisprogramm

Selle
missiooni veebisaidi sisu ja lingid kolmandate isikute kirjetele on välja töötanud Ricardo juhitud MIP4Adapti meeskond lepingu CINEA/2022/OP/0013/SI2.884597 alusel, mida rahastab Euroopa Liit, ning need ei pruugi kajastada Euroopa Liidu, CINEA ega Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kui platvormi Climate-ADAPT majutaja sisu ja linke. Euroopa Liit, CINEA ega EEA ei võta endale vastutust ega kohustusi, mis tulenevad neil lehekülgedel esitatud teabest või on sellega seotud.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.