European Union flag

E. coli ja enterokokkide keskmine kontsentratsioon (CFU/100 ml) prooviks võetud Euroopa suplusvees koos eelneva tugeva vihmasajuga või ilma

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet, tuginedes suplusvee direktiivi kohaste veekvaliteedi proovide analüüsile (võetakse suplushooajal (sõltuvalt supluskohast) ajavahemikus 2008–2022 üks kord kuus, st märtsis–oktoobris) ja Copernicuse programmi ERA5 maismaa sademete tunnipõhise taasanalüüsi andmetele.

Märkus: Eelnev tugev vihm on määratletud kui sademete hulk > 20 mm päevas, mis tekib 3 päeva jooksul enne proovivõttu.

Terviseküsimused

Kõrge temperatuur, muutunud sademete hulk ja äärmuslikud ilmastikunähtused võivad otseselt mõjutada patogeenide levikut, edasikandumist ja püsivust keskkonnas, mõjutades kliimatundlike nakkushaiguste esinemist ja levikut. Inimesed võivad nakatuda saastunud vee või toidu allaneelamise, nahakontakti või veepiiskade sissehingamise kaudu. Infektsiooniriskid on seotud selliste viirustega nagu noroviirus, rotaviirus ja A-hepatiit; bakterid, nagu toksiini tootvad E. coli, Salmonella spp. ja Campylobacter spp.; ja Cryptosporidium spp., põhjustades parasiitnakkusi. Sporaadiliselt esineb leptospiroosi, shigelloosi, giardiaasi ja leegionäride haiguse nakkusi (ECDC, 2021). Erinevad patogeenid võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, mis põhjustavad seedetrakti sümptomeid või nahainfektsioone (EEA, 2020). Ka tsüanobakterid (peamiselt magevees), vetikad (merevees) ja Vibrio bakterid (riim- või merevees) võivad olla kahjulikud, kui inimesed puutuvad oma toksiinidega kokku nahakontakti, kogemata allaneelatud saastunud suplusvee või nakatunud joogivee või mereandide kaudu. Need patogeenid võivad põhjustada haava-, naha- ja silmainfektsioone, allergialaadseid sümptomeid, seedetrakti haigusi, maksa- ja neerukahjustusi, neuroloogilisi häireid ja vähki (Melaram et al., 2022; Neves jt, 2021).

Täheldatud mõju

Üleujutus

Sagedamad ja intensiivsemad üleujutused võivad suurendada kokkupuudet patogeenidega saastunud veest või prahist, mis võib sisaldada loomade väljaheiteid või rümpasid, reovett ja pinnavee äravoolu. Üleujutusjärgne seisev vesi loob uusi tsoone patogeenidega kokkupuuteks, mis võib saastada ka kultuurkultuure (Weilnhammer et al., 2021). Joogiveevarustuse katkemine võib põhjustada sobimatuid hügieenitavasid või veeallikate saastumist ning aidata kaasa haiguste edasikandumisele, eriti erakaevudest. Samuti suurendatakse nakkusriske üleujutusjärgsete puhastustööde ja ajutiste varjupaikade puhul, kus ümberasustatud inimeste suur asustustihedus ja tervishoiuteenuste katkemine võivad hõlbustada nakkushaiguste levikut (ECDC, 2021). Üleujutusjärgsed haiguspuhangud, eelkõige saastunud toidu ja vee kaudu, võivad esimesel üleujutusele järgneval aastal suurendada suremust kuni 50 % (Weilnhammer et al., 2021). Kogu Euroopas on teatatud mitmest üleujutustega seotud haiguspuhangust ja -juhtumist (nt leptospiroosi juhtumid, mis on seotud 2011. aastal Kopenhaagenis toimunud pilvepurske juhtumiga (Müller et al., 2011), krüptosporidioosi puhang laste seas pärast 2013. aastal Saksamaal toimunud üleujutust (Gertler et al., 2015), seedetrakti ja hingamisteede haigused pärast 2015. aastal Madalmaades toimunud veeuputust (Mulder et al., 2019).

Üleujutustega seotud häired elektrijaamades või veevarustusvõrkudes võivad mõjutada toidu ladustamist ja valmistamist ning suurendada toiduga levivate haiguste ohtu, eriti sooja ilmaga.

Põuad

Põuad võivad halvendada vee kvaliteeti, soodustades patogeenide kasvu ning suurendades raskmetallide ja saasteainete kontsentratsiooni. Veenappus võib sundida kärpima ühisveevarustust ja puhastamata vee kasutamist niisutamiseks, suurendades toiduga levivate haiguste, näiteks sugulisel teel levivate nakkushaiguste ohtu (Semenza et al., 2012). Lisaks võib ebapiisav veevarustus tuua kaasa madalamad hügieenistandardid toiduainetööstuses ja suurendada toidu kaudu levivate haiguste riski (Bryan et al., 2020).

Suplusvees suurendab kuival ajal vähenenud veetase patogeenide kontsentratsiooni suplusvees (Mosley, 2015; Coffey jt, 2019). Kaudselt koondavad põuast tingitud veekaitsetavad saasteaineid reovees, valdavates reoveepuhastites ja suurenevas vee kaudu levivate haiguste ohus, mis on tingitud teatavate patogeenide (nt Giardia või Cryptosporidium parasiidid) suuremast kontsentratsioonist reoveepuhasti heitvees ja seejärel veekogudes (Semenza ja Menne, 2009). Väike vooluhulk ja kõrgem veetemperatuur soodustavad ka tsüanobakteriaalset ja kahjulikku vetikate õitsemist (Mosley, 2015; Coffey jt, 2019). Kuivad perioodid soodustavad vaba aja veetmist, suurendades kokkupuudet selliste patogeenidega nagu Leptospirosa spp., toksiini tekitav E. coli, enterokokid või tserekariaalset dermatiiti põhjustavad parasiidid (nn ujuja sügelus).

Kõrge vee- ja õhutemperatuur

Vibrio

Kõrgenenud veetemperatuur kiirendab vee kaudu levivate patogeenide kasvu, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele joogivee ja vaba aja veetmise tõttu. Merekeskkonnaga seotud nakkustes domineerivad Vibrio spp.[1] nakkused, mis levivad soojas vees (>15 °C) ja mille soolsus on madal kuni mõõdukas. Läänemere soojenemist peetakse viimastel aastakümnetel Vibrio spp. nakatumise olulise suurenemise peamiseks tõukejõuks. Nagu kõik viis Euroopa mere, on Läänemeri alates 1870. aastast märkimisväärselt soojenenud, eriti viimase 30 aasta jooksul (EMP, 2024), ning selle madal soolsus ja toitaineterikas vesi muudavad selle Vibrio spp. jaoks eriti sobivaks. Vastavalt van Daalen et al. (2024) näitas 18 riiki 2022. aastal, et Vibrio spp. jaoks sobivad alad on Euroopas olemas, ning nende riikide mõjutatud rannajoone pikkus (2022. aastal 23 011 km) on aastatel 1982–2022 pidevalt suurenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Mitmes Euroopa riigis on suvekuumuslainete ja erakordselt kõrge temperatuuriga aastatel teatatud rohkematest Vibrio nakkuse juhtudest (nt Folkhälsomyndigheten, 2023, Brehm et al., 2021). Vähem levinud Shewanella spp. nakkuse oht suureneb ka merevee temperatuuri tõusuga Euroopas (nt Naseer et al., 2019; Hounmanou jt, 2023).

Tsüanobakterid

Peamine tegur, mis mõjutab tsüanobakterite õitsemist, on toitainete kättesaadavus, peamiselt lämmastik ja fosfor, mis on pärit äravooluga põllumajandusmaadest. Vähemal määral võib veetemperatuuri tõus mõjutada kahjulike tsüanobakterite õitsemist, mis tipneb augustis (West et al., 2021; Huisman jt, 2018). Kõrgemad temperatuurid ja väikesed vooluhulgad põhjustavad vee kihistumist, mis soodustab veelgi vetikate õitsemist toitainerikkas vees (Mosley, 2015; Richardson jt, 2018). Veetemperatuuri tõus mõjutab mõnede troopilist päritolu toksiine tootvate tsüanobakterite, näiteks Cylindrospermopsis raciborskii esinemist ja levikut Euroopas. Järvede pinnavee temperatuur on kogu Euroopas alates 1990. aastatest soojenenud kiirusega 0,33 °C kümnendi kohta (C3S, 2023).

Kahjulikud vetikad

Merevetikate kahjuliku õitsemise täheldatud suundumusi võib osaliselt seostada ookeanide soojenemise, mere kuumalainete ja hapnikukaoga, samuti tugevate mitteklimaatiliste teguritega, nagu jõgede toitainete äravoolu suurenemine ja reostus. Selle tulemusena võivad kliimamuutused eutrofeerumisele reageerides soodustada kahjulike vetikate õitsemise süvenemist (Gobler, 2020). Lõuna-Euroopas põhjustab meretemperatuuri soojenemine mereliste dinoflagellate vetikate ja nende toodetavate fütotoksiinide levikut (Dickey ja Plakas, 2010). Neurotoksiinid kogunevad kergesti Euroopa rannikukarpidesse La Manche’i väinas ja Atlandi ookeani rannikupiirkonnas Bretagne’is (Belin et al., 2021) ning põhjustavad inimeste tarbimisel seedetrakti haigusi, neuroloogilisi häireid ja ägedat toksilisust (Etheridge, 2010). Lisaks on Kanaari saartel ja Madeiral dokumenteeritud mereandide mürgistuse juhtumeid kohalikult püütud kaladelt tsiguatoksiinide tõttu.

Kõrge õhutemperatuur võib kahjustada toidu kvaliteeti transpordi, ladustamise ja käitlemise ajal üldisemalt.

[1] Vibrio parahaemolyticus, V. vulnificus ja V. koolera on inimestele olulised patogeenid

Prognoositav mõju

Kliimamuutuste tõttu on oodata Vibrio nakkuse jätkuvat suurenemist Läänemeres. Prognoositakse, et merepinna temperatuuri sobivus Vibrio jaoks Põhja- ja Läänemeres suurendab kuude arvu aastas, mil on piisavalt soe merevesi inimese patogeense Vibrio spp. võimalikuks esinemiseks. (Wolf jt, 2021). Vastavalt EFSA jt arvamusele. (2020), Vibrio spp. on bioloogiline oht inimeste tervisele, mis kliimamuutuste tõttu kõige tõenäolisemalt süveneb ja millel on peaaegu suurim mõju inimeste tervisele.

Kliimamuutustega seotud temperatuuri tõus ning sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud nähtused (nt üleujutused ja põuad) suurendavad tõenäoliselt ka viiruste, bakterite ja parasiitide põhjustatud muude vee ja toidu kaudu levivate haiguste ohtu.

Policy vastused

Toidu ja vee kaudu levivatest haigustest tulenevate kahjulike tervisemõjude ennetamiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete hulka kuuluvad tõhusate haiguste seiresüsteemide loomine (eriti suure riskiga perioodidel), toiduohutuse ja vee kvaliteedi rangemad eeskirjad ja kontroll, varajase hoiatamise süsteemid ja hädaolukorra lahendamise kavad, hädaolukorras tegutsejate, tervishoiu- ja tervishoiutöötajate koolitamine ja teadlikkuse suurendamine, üldsuse teavitamine riskidest ja sanitaartavadest ning vastumeetmed.

Vee ja toiduga levivate haiguste seiret Euroopas teevad ECDC ja EFSA, tuginedes ELi liikmesriikide kogutud andmetele. ECDC koostab iga-aastaseid epidemioloogilisi aruandeid teatamiskohustuslike haiguste kohta ja ajakohastab nakkushaiguste seire atlast. Samuti koostab ta vajaduse korral riskihinnanguid haiguspuhangute korral ja koos EFSAga kiireid haiguspuhangute hindamisi toidutekkeliste haiguspuhangute kohta. EFSA koostab koos Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega iga-aastaseid koondaruandeid zoonootiliste nakkuste ja toidutekkeliste haiguspuhangute kohta.

ELi joogiveedirektiivis nõutakse, et mikrotsüstiin-LR-i, mis on tavaline ja laialt levinud tsüanotoksiin, mõõdetakse siis, kui joogiveehoidlas avastatakse tsüanobakteriaalne õitsemine (EL, 2020b). ELi suplusvee direktiivis on sätestatud, et võimaliku õitsemise korral (tsüanobakterite rakkude tiheduse suurenemine või õitsemispotentsiaal) tuleb teostada asjakohast seiret, et võimaldada terviseriskide õigeaegset tuvastamist. Kui esineb tsüanobakteriaalne levik ja on kindlaks tehtud või oletatud, et esineb oht tervisele, tuleb kokkupuute vältimiseks võtta viivitamata asjakohased ohjamismeetmed, sealhulgas teavitada üldsust.

EMP liikmesriikidest ja koostööd tegevatest riikidest 24 on ratifitseerinud vee ja tervise protokolli, mis on üleeuroopalise piirkonna riikide jaoks rahvusvaheline õiguslikult siduv kokkulepe inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks säästva veemajanduse ning veega seotud haiguste ennetamise ja tõrje kaudu. Kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine on üks protokolli tööprogrammi tehnilistest valdkondadest (UNECE, 2022).

Further teave

Viited

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.