Metsa- ja maastikupõlengud

Metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumid (1980–2022)

Allikas: CATDAT poolt RiskLayer GmBH. Andmekogum on koostatud ja kättesaadavaks tehtud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe alusel, mis käsitleb GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamist Euroopa keskkonna toetamiseks. Metaandmetega saab tutvuda siin.

Terviseküsimused

Metsa- ja maastikupõlengute tervisemõju hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset mõju. Otsene kokkupuude leekide või soojuskiirgusega võib põhjustada põletusi, vigastusi ja kuumusest tingitud haigusi (nt dehüdratsioon, kuumarabandus), mis võivad lõppeda surmaga (Finlay jt, 2012). Rasked põletused vajavad hooldust spetsiaalsetes üksustes ja nendega kaasneb mitme organi tüsistuste oht.

Metsatulekahjude suitsus on palju tahkeid osakesi (PM), süsinikmonooksiidi ja lämmastikoksiide. Metsa- ja maastikupõlengute suitsu tahkete osakeste suurus on tavaliselt väike (võrreldes linnaõhu tahkete osakestega) ning sellel on suur oksüdatiivsete ja proinflammatoorsete komponentide sisaldus, mis võib põhjustada tugevat toksilist mõju (Dong et al., 2017). Kokkupuude tugeva suitsuga metsatulekahjusid ümbritsevates piirkondades võib põhjustada silmade ja naha ärritust või ägedate ja krooniliste hingamisteede haiguste tekkimist või ägenemist (Finlay jt, 2012; Kizer, 2021; Xu et al., 2020). Pärast metsa- ja maastikupõlenguid teatati enneaegsete surmade, hingamisteede haiguste ja kopsupõletiku juhtumite arvu suurenemisest (EEA, 2020). Kokkupuude metsa- ja maastikupõlengute suitsuga on seotud ka südame-veresoonkonna haiguste ja suremusega, mis tulenevad kokkupuutest osakeste suurenenud kontsentratsiooniga või psühholoogilisest stressist (Analitis et al., 2012; Liu jt, 2015).

Vaimse tervisega seoses on traumaatiliste kogemuste, näiteks lähedaste kadumise, vara kahjustamise või oma piirkonna olulise taristu hävitamise all kannatavatel inimestel suurem traumajärgse stressihäire, depressiooni ja unetuse oht. Need mõjud võivad ilmneda kohe või pikemas perspektiivis (Xu et al., 2020).

Põlengusuitsu kahjuliku mõju suhtes eriti tundlikud elanikkonnarühmad on eakad, lapsed, südame-veresoonkonna ja/või hingamisteede haigustega inimesed ning rasedad naised. Suurenenud tööalase kokkupuute tõttu on suur risk ka välitingimustes töötavatel töötajatel ja päästetöötajatel (Xu et al., 2020). Kuna metsatulekahjude suitsu PM võib ulatuda tulekahjust kuni tuhandete kilomeetrite kaugusele, on suurte alade elanikkond suitsu kokkupuute tõttu suuremas ohus.

Täheldatud mõju

Aastatel 1945–2016 hukkus metsatulekahjudes 865 inimest neljas Vahemere piirkonnas (Kreeka, Portugal, Hispaania ja Itaalia Sardiinia saar). Enamik surmajuhtumeid olid tsiviilisikud, surma sai 366 inimest, neile järgnesid tuletõrjujad (266) ja õhusõiduki meeskond (96) (Molina-Terrén et al., 2019). Aastatel 1980–2022 registreeriti EEA 32 liikmesriigis 702 metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumit (vt kaardivaaturit lehekülje ülaosas).

Taimkattetulekahjude põhjustatud õhusaaste PM2,5 Euroopas 2005. aastal põhjustas üle 1400 enneaegse surma; aastal suri enneaegselt üle 1000 inimese (Kollanus et al. 2017). Pärast mitut metsa- ja maastikupõlengut Leedus Vilniuse lähedal 2002. aastal suurenes hingamisteede haiguste juhtumite arv 20 korda (Pereira, 2015). Rootsi 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute analüüsis seostati kokkupuudet tahkete peenosakestega (PM_2,5) lühiajalise mõjuga hingamisteede tervisele (Tornevi et al., 2021). Mõnes Portugali omavalitsuses leiti tugevad positiivsed korrelatsioonid metsa- ja maastikupõlengute esinemise ja kopsupõletiku juhtumite arvu vahel (Santos et al., 2015).

Meteoroloogiliste riskitegurite suurte erinevuste tõttu on metsatulekahjude arv ja nende tõttu põlenud ala aastate lõikes väga erinev. 2018. aastal, mida iseloomustasid rekordilised põuad ja kõrged temperatuurid, kannatas suurte tulekahjude all rohkem Euroopa riike kui kunagi varem, nii Vahemere piirkonnas kui ka Põhja- ja Kesk-Euroopas (Lancet Countdown ja EEA, 2021). 2021. aasta suvel evakueeriti Kreekas ja Lõuna-Itaalias toimunud tulekahjude tõttu tuhandeid inimesi (Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide veebisait, vaadatud 2021. aasta novembris).

Prognoositav mõju

Ilmastikutingimused mõjutavad kütusekoormust, kuna põuad mõjutavad taimestikku; süttimisoht (kõrge temperatuuri või äikese tõttu); ja metsatulekahjude levik (tugevad tuuled) (San-Miguel-Ayanz et al., 2020).

Prognooside kohaselt suurendavad temperatuuri tõus ja sademete hulga muutumine metsa- ja maastikupõlengute sagedust ja intensiivsust ning pikendavad metsa- ja maastikupõlengute ohu hooaega (Liu et al., 2010; Pechony ja Shindell, 2010) – peamiselt Vahemere riikides, kuid ka parasvöötme piirkondades on oht suurenemas (Depicker jt, 2018).

Tuleohtlike piirkondade laienemise ja valglinnastumise tõttu Euroopa elanikkonna kokkupuude nendega eeldatavasti suureneb (EEA, 2020).

Policy vastused

Maakasutuse planeerimine, mis vähendab valglinnastumist metsa- ja võsapiirkondadesse, on oluline meede, millega piiratakse metsatulekahjude mõju asustatud aladele, nagu ka asulate ümbruse arendamata maa kasutamise reguleerimine, et vältida tulekahjusid põhjustada võivaid tegevusi. Madala tuleohuga maakatte liikide (nt küpsed looduslikud metsad) edendamine on näide madalate kuludega meetmest. Ekstensiivsed põllumajandustavad, nagu loomade karjatamine puhkealadel, agrometsandus, st puittaimestiku ning põllumajanduskultuuride ja/või kariloomade integreerimine, on muud majandamisvahendid, mis vähendavad metsa- ja maastikupõlengute tekkimise ja leviku tõenäosust (EEA, 2020).

Kuna enamik metsa- ja maastikupõlenguid Euroopas algavad inimtegevusest (süütamine või hooletus), on teadlikkuse suurendamine peamine meede metsa- ja maastikupõlengute ohu vähendamiseks (EEA, 2020).

Euroopa tasandil jälgib ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) metsatulekahjudega seotud tegevust peaaegu reaalajas ning pakub igakuiseid ja hooajalisi prognoose temperatuuri ja sademete anomaaliate kohta, mis suurendavad metsa- ja maastikupõlengute ohtu. Riiklikul tasandil on näiteid varajastest hoiatustest: Portugalis töötati välja riiklik hoiatussüsteem, mille kohaselt saadetakse hoiatused tekstisõnumite kaudu mobiiltelefonidele, mis tegutsevad metsa- ja maastikupõlengute või muude äärmuslike sündmuste ohus olevates piirkondades (EEA, 2020).

Alates 2019. aastast on ELi elanikkonnakaitse mehhanismi täiendatud programmiga rescEU, mis pakub riikidele katastroofide korral koostööd, kaitstes kodanikke ja hallates riske. Euroopa Komisjon kaasrahastab rescEU tuletõrjelaevastiku valmisolekuvalmidust, et kõrvaldada võimalikud riiklikud puudused metsatulekahjudele reageerimisel. Aastatel 2007–2020 oli 20 % kõigist ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu esitatud abitaotlustest seotud metsatulekahjudega (Euroopa Komisjon, 2021).

Viited

• Analiit, A. et al. (2012) Metsatulekahjud on seotud suurenenud suremusega tihedas linnakeskkonnas. Okupatsioon. Environ. Med. 69, 158–162. https://doi.org/10.1136/OEM.2010.064238.

• Depicker, A. jt. (2018) Belgia esimene metsa- ja maastikupõlengute riskihindamine. Nat. Ohtude maa Syst. Sci. Arutlege. 1–32. https://doi.org/10.5194/NHESS-2018-252.

• Dong, TT ja teised. (2017) „In vitro assessment of the toxicity of bushfire emissions: Ülevaade. Sci. Täielik keskkond. 603–604, 268–278. https://doi.org/10.1016/J.SCITOTENV.2017.06.062.

• Euroopa Komisjon (2021), „Metsatulekahjud“.

• Euroopa Keskkonnaamet (2020), Urban adaptation in Europe: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele.

• Finlay, S.E. jt. (2012). Metsa- ja maastikupõlengute mõju tervisele. PLOS kurr. 4. https://doi.org/10.1371/4F959951CCE2C.

• Kizer, KW (2021), „Wildfire Smoke Pollution, Climate Change, and Skin Disease“ (Tulekahjude suitsureostus, kliimamuutused ja nahahaigused). JAMA Dermatoloogia 157, 639–640. https://doi.org/10.1001/JAMADERMATOL.2021.0026

• Kollanus, V. jt. (2017) „Eurtality due to vegetation fire-originated PM2,5 exposure in Europe –Assessment for the years 2005 and 2008“ (Taimestiku põlengust põhjustatud suremus PM2,5-osakestega kokkupuute tõttu Euroopas – hinnang 2005. ja 2008. aasta kohta). Environ. Tervise perspektiiv. 125, 30–37. https://doi.org/10.1289/EHP194.

• Lancet Countdown ja Euroopa Keskkonnaamet (2021), The Lancet Countdown on Health and Climate Change: Reageerimine kliimamuutustest tulenevatele terviseriskidele Euroopas.

• Liu, J.C. jt (2015) „A systematic review of the physical health impacts from non-occupational exposure to wildfire smoke“ (Süstemaatiline ülevaade füüsilisest tervisemõjust, mis tuleneb mittetööalasest kokkupuutest metsa- ja maastikupõlengute suitsuga). Environ. Resolutsioonid 136, 120–132. https://doi.org/10.1016/J.ENVRES.2014.10.015

• Liu, Y. jt. (2010) „Trends in global wildfire potential in a changing climate“ (Ülemaailmse metsa- ja maastikupõlengute potentsiaali suundumused muutuvas kliimas). Sel eesmärgil. Ecol. Juhtida. 259, 685–697. https://doi.org/10.1016/J.FORECO.2009.09.002.

• Molina-Terrén, D.M. jt (2019) „Analysis of forest fire fatalities in Southern Europe: Hispaania, Portugal, Kreeka ja Sardiinia (Itaalia). Ameerika Ühendriigid, J. Wildl. Tulekahju 28, 85–98. https://doi.org/10.1071/WF18004

• Pechony, O. ja Shindell, D.T. (2010) Ülemaailmsete metsa- ja maastikupõlengute liikumapanev jõud viimase aastatuhande ja eelseisva sajandi jooksul. Protseduur Natl. Acad. Sci. U. S. A. 107, 19167–19170. https://doi.org/10.1073/PNAS.1003669107

• Pereira, P. (2015) „Wildfires in Lithuania“ (Leedu metsatulekahjud), väljaandes: Bento Gonçalves, A. J. ja Vieira, A. A. B. (toim), Wildland Fires: A Worldwide Reality, Nova Science Publishers, Inc., New Yoerk, lk 185–198.

• San-Miguel-Ayanz, J. jt. (2020) Metsatulekahjud Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas 2019. aastal.

• Santos, M.Y. et al., (2015) Kas metsatulekahjud ja kopsupõletik on ruumiliselt ja ajaliselt seotud? Lect. Märkused Comput. Sci. (Ümber suunatud leheküljelt Subser. Lect. Märkused Artif. Intellektuaalne teave. Lect. Märkused bioinformaatika kohta), 9043, 42–53. https://doi.org/10.1007/978-3-319-16483-0_5

• Tornevi, A. jt. (2021) „Respiratory Health Effects of Wildfire Smoke during Summer of 2018 in the Jämtland Härjedalen Region, Sweden“ (Põlengusuitsu hingamiselundite tervisemõjud 2018. aasta suvel Rootsis Jämtlandi Härjedaleni piirkonnas). Rahvusvaheliselt tunnustatud J. Environ. Res. avalik ravi. 2021, kd 18, lk 6987 18, 6987. https://doi.org/10.3390/IJERPH18136987

• Xu, R. jt. (2020) „Wildfires, Global Climate Change, and Human Health“ (Loodustulekahjud, ülemaailmsed kliimamuutused ja inimeste tervis). The New England Journal of Medicine 2020 (Uus-Inglismaa meditsiiniajakiri 2020); 383: 2173-2181 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMsr2028985

Lingid lisateabe juurde

• Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS)

• Teabeportaal ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS)

• Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Metsatulekahjud Euroopas“

• Ressursside kataloogikirjed