Kliimamuutustega kohanemist ja tervishoidu käsitlev Euroopa poliitika

Kliima ja tervishoid ELi peamistes poliitikadokumentides

ELis käsitletakse mitmes poliitikavaldkonnas kliimamuutustest inimeste tervisele tuleneva mõju ennetamist.

Peamine üldine poliitikaraamistik on Euroopa roheline kokkulepe. Selles esitatakse uus majanduskasvu strateegia, et muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Samal ajal peab see üleminek olema õiglane ja kaasav, jätmata kedagi kõrvale.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ⁇ kuni 2030 ettepanekus kutsutakse üles tugevdama seoseid keskkonna- (sealhulgas kliima-) ja tervishoiupoliitika vahel,sealhulgas inimeste tervise ning kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise seirekaudu ⁇ .

Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi poliitika

2021. aasta juunis jõustunud Euroopa kliimamääruse artikli 5 kohaselt on kliimamuutustega kohanemine ELi institutsioonide ja liikmesriikide juriidiline kohustus, mille kohaselt nad peavad „tagama pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 7“. Samutivõetakse liikmesriikide kohanemispoliitikas arvesse asjaomaste sektorite erilist haavatavust, integreeritakse kliimamuutustega kohanemine järjepidevalt kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning keskendutakse eelkõige kõige haavatavamatele ja mõjutatumatele elanikkonnarühmadele ja sektoritele.

Euroopa Komisjon võttis 2021. aasta veebruaris vastu teatise „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Selles esitatakse pikaajaline visioon, et EL muutuks 2050. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohandatud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, ning märgitakse ka vajadust sügavama arusaamise järele tervisega seotud kliimariskidest. Selle strateegia üks põhimeetmeid on Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet valmistavad ette esimest Euroopa kliimariskide hindamist (EUCRA). See on kavas avaldada 2024. aasta kevadel ning selles hinnatakse kliimamuutustega seotud olulisi mõjusid ja riske Euroopas, sealhulgas neid, mis on seotud rahvatervisega.

ELi tervishoiualase tegevuse koordineerimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika eesmärk on seega täiendada liikmesriikide poliitikat ja tagada tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades. Näiteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise koordineerimise tugevdamiseks võttis EL 2022. aastal vastu määruse 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1082/2013/EL. Sellega antakse ELile tugevad ja terviklikud volitused koordineerimiseks ja koostööks, et reageerida tõhusamalt tõsistele piiriülestele terviseohtudele nii Euroopa Liidu (EL) kui ka ELi liikmesriikide tasandil. Selle eesmärk on tugevdada ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamist; tugevdada epidemioloogilist seiret ja seiret; parandada andmete esitamist; ning tugevdada ELi koordineerimist.

Euroopa Komisjon loob tugevat Euroopa terviseliitu, et veelgi parandada tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist. Teatise kohaselt: Euroopa terviseliidu loomine – valmisolek ja vastupanuvõime ⁇tugineb ELi ühistele jõupingutustele ühitada suhted looduskeskkonnaga, kasutades erinevaid ja kestlikumaid majanduskasvu mudeleid. Kliimamuutuste vastu võitlemisel ja nendega kohanemise viiside leidmisel, elurikkuse säilitamisel ja taastamisel, toitumise ja elustiili parandamisel, keskkonnareostuse vähendamisel ja kõrvaldamisel on positiivne mõju kodanike tervisele.

Programm „EL tervise heaks“ ⁇ (edaspidi „programm“) on seni suurim ELi terviseprogramm, mille raames investeeritakse 5,3 miljardit eurot ELi lisaväärtusega meetmetesse, mis täiendavad ELi riikide poliitikat ja järgivad üht või mitut programmi „EL tervise heaks“ eesmärki.

Programmi eesmärk on parandada ja edendada tervist liidus, kaitsta inimesi liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, täiustada ravimeid, meditsiiniseadmeid ja kriisi korral olulisi tooteid ning tugevdada tervishoiusüsteeme. Programmi „EL tervise heaks“ eesmärk on muu hulgas aidatavõidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele,pakkudes rahastamiskõlblikele üksustele ja tervishoiule rahalisi vahendeid. Programmi eesmärke püütakse saavutada, tagades inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, kui see on asjakohane.

Komisjoni 2023. aasta juuni teatises „Terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele“ nimetatakse kliimamuutusi üheks kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja reostuse „planeedi kolmekordse kriisi“ koostisosaks. Samuti rõhutatakse selles, et noored on kliimamuutuste pärast väga mures ja et paljud neist näevad oma tulevikku hirmuäratavana.

Kliimamuutuste ja tervishoiu valdkonna Euroopa ametid ja asutused

Selleks et tugevdada Euroopa kaitset nakkushaiguste vastu, loodi 2005. aastal Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus vastutab nakkushaiguste, sealhulgas muutuva kliimaga seotud haiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. Euroopa riigid esitavad oma seiresüsteemide andmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele. Määruse (EL) 2022/2371 kohaselt ajakohastatakse loetelu haigustest, millest tuleb ECDC-le ELi tasandil teatada, et võimaldada haiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud haiguste õigeaegset avastamist.  ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku (E3), mis pakub meteoroloogiliste tingimuste reaalajas seirevahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamisvahendeid. Lisaks rahastavad ECDC ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). ⁇ VectorNet ⁇ , nüüd oma teises iteratsioonis (2019–2023), mis on platvorm, mis toetab andmete kogumist vektorite ja patogeenide kohta vektorites, mis on seotud nii loomade kui ka inimeste tervisega. See hõlbustab andmete vahetamist lülijalgsete haiguste vektorite geograafilise leviku kohta Euroopas.

2021. aastal loodud ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) viib ELi valmisoleku ja reageerimisvõime tõsiste piiriüleste terviseohtude korral uuele tasemele ning on tugevama Euroopa terviseliidu loomise põhielement. HERA, mille eelarve aastateks 2022–2027 on 6 miljardit eurot, töötab selle nimel, et ennetada, avastada ja kiiresti reageerida tervisealastele hädaolukordadele, sealhulgas kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele. See töötab kahes režiimis: Enne tervisekriisi teeb HERA valmisolekuetapis tihedat koostööd teiste ELi ja riiklike tervishoiuasutuste, tööstuse ja rahvusvaheliste partneritega, et parandada ELi valmisolekut tervisealasteks hädaolukordadeks. ELi tasandi rahvatervise hädaolukorras lülitub HERA kiiresti ümber hädaolukordadele, tehes kiireid otsuseid ja käivitades erakorralisi meetmeid.

⁇ Euroopa Keskkonnaamet ⁇ haldab koos Euroopa Komisjoniga Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust. See annab poliitikakujundajatele usaldusväärset ja sõltumatut teavet keskkonna kohta, sealhulgas kliimaohtude suundumuste ja prognooside ning nende mõju kohta inimeste tervisele.

ELi poliitikavaldkonnad, millel on kaasnevad hüved seoses kliimamuutuste mõjuga tervisele

Paljud muud ELi poliitikavaldkonnad võimaldavad tegeleda ka kliimamuutuste tervisemõjudega. Näiteks renoveerimislaine ⁇ eesmärk on muuta hooned energiatõhusamaks, tunnistades, et halvasti soojustatud ja varustatud hoonetes elavad inimesed puutuvad talvel rohkem kokku hüpotermiaga ja suvel kuumastressiga, eelkõige kuuluvad nad haavatavatesse rühmadesse. 2020. aasta mais käivitatud ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 edendatakse puude istutamist ja looduse taastamist ning see võib aidata jahutada linnapiirkondi ning vähendada üleujutusi ja muid loodusõnnetusi. Strateegia, mille eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele, sisaldab ka muid meetmeid ja kohustusi, nagu üleskutse suurematele Euroopa linnadele töötada välja linnaruumi haljastamise kavad. ELi kestliku rahanduse taksonoomia eesmärk on luua tervislikum ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisem elukeskkond, suunates rohkem erainvesteeringuid keskkonnasäästlikesse tegevustesse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisse.

Investeeringud teadmiste arendamisse ja rakendamisse

⁇ Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm kuni 2027. aastani. Selle 95,5 miljardi euro suuruse eelarvega eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ning suurendada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. See pakub arvukalt rahastamisvõimalusi kliimamuutuste tervisemõju käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, eelkõige nn terviseklastri ⁇ raames, kuid võib-olla ka muude eriprogrammide raames.

Programmi „Euroopa horisont“ teine oluline osa on nn ELi missioonid – kohustused lahendada suuri ühiskondlikke probleeme –, mis hõlmavad järgmist:

• ELi missioon kliimamuutustega kohanemiseks, sealhulgas ühiskonna ümberkujundamiseks⁇ ⁇ ⁇ . Selle 673 miljoni euro suuruse eelarvega keskendutakse ELi piirkondade, linnade ja kohalike omavalitsuste toetamisele nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Seni on missiooni hartale alla kirjutanud üle 300 piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse
• kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon, mille eesmärk on edendada õiglast üleminekut, et parandada inimeste tervist ja heaolu koos kaasnevate hüvedega, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Teave eelmisest ELi raamprogrammist ⁇ „Horisont 2020“⁇ ,⁇ rahastatud teadusprojektide ja tulemuste kohta on kättesaadav vaatluskeskuse ressursside kataloogis ⁇ .