ELi tervishoiupoliitika

Poliitikaraamistik

Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele tuleb ennetada mitmel tasandil ja mitmes poliitikavaldkonnas. Lissaboni lepingu kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika täiendab seega liikmesriikide poliitikat ja tagab tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades.

2013. aastal võttis Euroopa Liit vastu otsuse tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta (otsus 1082/2013/EL). See otsus tugevdab valmisolekut ELis ja terviseohtudele reageerimise koordineerimist. See aitab liikmesriikidel valmistuda võimalikeks tulevasteks pandeemiateks ja tõsisteks piiriülesteks ohtudeks, mida põhjustavad nakkushaigused, keemilised, bioloogilised või keskkonnasündmused, sealhulgas need, mis on seotud kliimamuutustega, ning kaitsta kodanikke nende eest. Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia raames tegeleb EL piiriüleste terviseohtudega, sealhulgas kliimamuutustest tulenevate ohtudega, uues ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuses (HERA).

Seoses äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu üleujutused või metsatulekahjud, loodi 2013. aastal liidu elanikkonnakaitse mehhanism, et tugevdada ELi liikmesriikide (ning Islandi, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia ja Türgi) koostööd elanikkonnakaitse valdkonnas. 2019. aastal liidu elanikkonnakaitse mehhanismile lisatud rescEU eesmärk on tõhustada nii kodanike kaitset katastroofide eest kui ka tekkivate riskide juhtimist. Lisaks loob rescEU uue Euroopa ressursside reservi, nagu lennukid, helikopterid ja meditsiiniseadmed. Kui hädaolukorra ulatus ületab riigi reageerimisvõime, võib ta mehhanismi kaudu abi taotleda. Näiteks mobiliseeriti 2018. aastal seitsmest ELi riigist tuletõrjetöötajad ja -varustus, et aidata Rootsil võidelda enneolematute metsatulekahjudega.

Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud komisjoni kohustus tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Lisaks kutsutakse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus üles tugevdama seoseid keskkonna- (sealhulgas kliima-) ja tervishoiupoliitika vahel, sealhulgas „jälgidesinimeste tervist ning kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemist”.

Komisjon on teinud ettepaneku uue programmi „EL tervise heaks“ visiooni (2021–2027) kohta, et tugevdada terviseohutust ja valmistuda tulevasteks tervisekriisideks. Programmi „EL tervise heaks“ käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on muu hulgas „aidatavõidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele“. Lisaks parandab Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa terviseliidu kohta veelgi tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist.

Teadmusbaasi parandamine

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) vastutab nakkushaiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud nakkushaiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku (E3), mis pakub meteoroloogiliste tingimuste reaalajas jälgimise vahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamise vahendeid. Lisaks on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võõrustanud VectorNeti, mis on platvorm andmete vahetamiseks lülijalgsete haiguste siirutajate geograafilise leviku kohta Euroopas, ning on koostanud mitmesuguseid uuringuid, milles keskendutakse kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hindamisele Euroopas.

Euroopa Liit on rahastanud asjakohase teabe ja eksperditeadmiste arendamist kliima ja tervise valdkonnas ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ ning Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S)arendamise kaudu. Lisateavet kõige olulisemate teadus- ja teadmusprojektide kohta leiab vaatluskeskuse ressursikataloogist.

Teadusuuringute rahastamise programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) maht on 94 miljardit eurot, et suurendada Euroopa toetust tervishoiu ja kliimaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevusele. Programmi „Euroopa horisont“ teadusuuringute raamistiku lahutamatu osa on ELi missioonid, mille eesmärk on lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist. Kliimamuutustega kohanemise, sealhulgas ühiskonna ümberkujundamise ELi missioon tegutseb kliimamuutustega kohanemise meetmete portfellina (teadusprojektid, poliitikameetmed või isegi seadusandlikud algatused). Kavandatud missiooni kokkuvõttes rõhutatakse vajadust kaitsta inimeste tervist ja heaolu kliimamõjude eest (sealhulgas kõrged temperatuurid, äärmuslikud ilmastikunähtused ja nakkushaigused), pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Lisaks hõlmab kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon õiglase ülemineku edendamist, et parandada inimeste tervist ja heaolu, millega kaasnevad hüved, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi kolmas terviseprogramm (2014–2020), rahastamisvahend, millega toetatakse ELi riikide vahelist koostööd ning toetatakse ja arendatakse ELi tervishoiumeetmeid, hõlmas muu hulgas vajadust kaitsta liidu kodanikke tõsiste piiriüleste terviseohtude, sealhulgas kliimamuutustest tulenevate ohtude eest.

Mitmed esilekerkivad temaatilised poliitikameetmed – näiteks hoonete energiatõhususe või kestliku rahanduse valdkonnas – pakuvad võimalusi edendada meetmeid, mis käsitlevad kliimamuutuste tervisemõju. Renoveerimislaine eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, tunnistades, et energiatõhusates hoonetes elavad inimesed puutuvad rohkem kokku äärmuslike temperatuuridega, mis põhjustavad haavatavate elanikkonnarühmade hulgas talvel hüpotermiat ja suvel kuumastressi. ELi kestliku rahanduse taksonoomia eesmärk on luua tervislikum ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisem elukeskkond, suunates rohkem investeeringuid keskkonnasäästlikesse tegevustesse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisse.