WHO Euroopa tegevus kliimamuutuste ja tervise valdkonnas

Visioon ja poliitiline pühendumus

WHO Euroopa piirkondlik büroo (WHO/Europe) on üks WHO kuuest piirkondlikust büroost ja see teenindab WHO Euroopa piirkonda, mis hõlmab 53 riiki. WHO/Euroopa töötab muu hulgas selle nimel, et teha kindlaks poliitikavalikud, mis aitavad ennetada kliimamuutuste tervisemõju, selleks valmistuda ja sellele reageerida, ning toetab ELi liikmesriike kõige sobivamate poliitikasuundade, meetmete ja strateegiate valimisel ja rakendamisel. WHO/Euroopa teeb koostööd mitmesuguste rahvatervise sidusrühmadega WHO Euroopa piirkonnas, et tagada koordineeritud tegevus tõhusa tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning tervishoiusüsteemide tugevdamiseks eri riikides.

WHO Euroopa piirkondlik büroo on alates 1990. aastatest toetanud kliimaga seotud terviseriskidega seotud meetmeid, sealhulgas Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi kaudu. Euroopa tööprogrammis (2020–2025) „Ühine tegevus parema tervise nimel“ on esitatud visioon sellest, kuidas WHO Euroopa piirkondlik büroo saab toetada riikide tervishoiuasutusi, et täita kodanike ootusi olla edukas tervetes kogukondades, kus rahvatervise meetmed ja asjakohane riiklik poliitika, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas, tagavad parema elu ja heaolu. Kliimamuutused ja tervis on üks 2017. aasta Ostrava keskkonna- ja tervisedeklaratsiooni seitsmest prioriteetsest valdkonnast. Selles deklaratsioonis võtsid WHO Euroopa piirkonna 53 liikmesriiki kohustuse töötada välja riiklikud keskkonna- ja tervisemeetmete portfellid.

Algatuse „Null kahetsust“ eesmärk on tõhustada meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks tervise nimel. See on suunatud poliitikakujundajatele, eelkõige tervishoiusektorist, et suurendada teadlikkust tervise ja kliimamuutuste vahelistest seostest. Algatus pakub asjakohaseid tõendeid, pakub poliitikameetmete valdkondi, mis võivad maksimeerida tervisealast kasu, ning edendab sektorite ja osalejate vahelist koostööd. Kõik see loob aluse kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste sõnastamiseks 2023. aasta juulis Ungaris toimunud seitsmendal keskkonna- ja tervishoiuministrite konverentsil.

COP26 terviseprogramm on ülemaailmne juhtalgatus, mis loodi selleks, et pöörata COP26-l ja pärast seda suuremat tähelepanu tervishoiule ja seada kõrgemad eesmärgid ning kutsuda valitsusi üles allkirjastama tervishoiusektori kohustusi kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ja kestlike vähese CO2 heitega tervishoiusüsteemide loomiseks ja arendamiseks. Seni on WHO Euroopa piirkonna Belgia, Taani, Gruusia, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaade, Norra, Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsused sellele üleskutsele positiivselt reageerinud ja võtnud kohustuse astuda konkreetseid samme nende eesmärkide saavutamiseks.

Budapesti deklaratsioon: meetmete kiirendamine tervemate inimeste, õitsva planeedi ja kestliku tuleviku nimel

WHO Euroopa piirkonna riikide tervishoiu- ja keskkonnaministrite poolt 6. juulil 2023 vastu võetud Budapesti deklaratsioonis sõnastatakse poliitilised kohustused ja meetmed, et tegeleda terviseriskidega, mida põhjustab kolmekordne kliimamuutuste, saaste ja elurikkuse vähenemise kriis, ning COVID-19st taastumisega ja selle kontekstis. Deklaratsioonis seatakse prioriteediks kiireloomulised ja laiaulatuslikud meetmed selle kolmekordse kriisiga seotud terviseprobleemide lahendamiseks ning selle eesmärk on kiirendada õiglast üleminekut vastupanuvõimelisele, tervislikule, õiglasele ja kestlikule ühiskonnale. Budapesti deklaratsiooni vastuvõtmisega on riigid võtnud kohustuse võidelda saaste ja kliimamuutuste vastu, tagada kõigile juurdepääs puhtale veele, kanalisatsioonile ja hügieeniteenustele, integreerida looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kaalutlused poliitikasse ning edendada puhast, ohutut ja tervislikku tehiskeskkonda. Täiendavad kohustused olid suunatud tervishoiusüsteemidele.

Deklaratsiooniga edendatakse tervishoiusektori osalemist kliimamuutustes ja rõhutatakse tervise tähtsust kliimapoliitika kujundamisel. Seoses kohanemispoliitikaga on peamine kohustus töötada välja, ajakohastada ja rakendada tervisealaseid riiklikke kohanemiskavasid kas eraldiseisvate dokumentidena või osana laiematest riiklikest kohanemiskavadest. Dokumendi teine väljaanne Zero kahetseb: Budapestis toimunud seitsmendal keskkonna- ja tervishoiuministrite konverentsilkäivitatud kliimamuutuste leevendamise ja tervisega kohanemise meetmete laiendamine WHO Euroopa piirkonnas annab tausta ning toetab deklaratsioonis sisalduvate kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste vastuvõtmist ja rakendamist kõrgetasemeliste taotluste ja konkreetsete rakendusmeetmete kaudu.

Selleks et toetada riikide rakendamissuutlikkust, on deklaratsiooni eesmärk ka tugevdada juhtimist, investeeringuid inimressurssidesse ning teadmiste ja tegevusvahendite loomist. Samuti rõhutatakse selles noorteorganisatsioonide mõjuvõimu suurendamist, et muuta nende tegevus poliitika kujundamisel ja rakendamisel asjakohasemaks. Tervemate inimeste, eduka planeedi ja kestliku tuleviku tegevuskava 2023–2030 on deklaratsiooni lahutamatu osa ja selles kirjeldatakse meetmeid vajalike üleminekute kiirendamiseks. Kohustuste täitmise kiirendamiseks käivitati uue tegevusele suunatud mehhanismina Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi partnerlused. Selle eesmärk on tuua kokku riigid ja partnerid, kellel on ühine huvi konkreetse teemavaldkonna vastu, et teha koostööd ühisprojektide ja -tegevuste valdkonnas. Käivitati neli EHP partnerlust, mis keskenduvad tervishoiusektori kliimameetmetele, noorte koostööle, inimeste bioseirele ja tervislikule liikuvusele. Tervishoiusektori kliimameetmete partnerluse eesmärk on luua piirkondlik praktikakogukond, et jagada lähenemisviise, kogemusi ja teadusuuringuid, kui riigid kaardistavad kliimamuutustele vastupanuvõimeliste, vähese CO2 heitega ja keskkonnasäästlike tervishoiusüsteemide arendamise viise ja lahendusi.
Euroopa poliitilises
kontekstis toetatakse deklaratsiooniga muu hulgas Euroopa rohelist kokkulepet, ELi ülemaailmset tervishoiustrateegiat, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (programm „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijad) ning ELi määrust tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta.

Kliimamuutustega seotud terviseküsimuste töörühm (HIC)

Tervise ja kliimamuutuste töörühm loodi 2012. aastal  Euroopa keskkonna ja tervishoiu rakkerühma (EHTF) volitusel WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide taotlusel, et kaitsta tervist kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. EHTF on juhtiv rahvusvaheline organ Euroopa keskkonna- ja tervishoiuprotsessi, eelkõige Ostrava keskkonna- ja tervishoiudeklaratsioonis sätestatud kohustuste rakendamiseks ja järelevalveks.

Kõrgetasemelise innovatsiooninõukogu töörühm koosneb liikmesriikide ja partnerite nimetatud esindajatest. See hõlbustab dialoogi ja koostööd WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahel, samuti teabevahetust ja kohustuste täitmist, et kaitsta tervist kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. Eelkõige edendab ja toetab töörühm tervisekaalutluste integreerimist riiklikesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikatesse ning toimib katalüsaatorina Ostrava deklaratsioonis sisalduvate kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste edendamisel, rakendamisel ja jälgimisel rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. HIC pakub platvormi kogemuste ja uuenduste vahetamiseks, vahendite edendamiseks, tõendite edastamiseks ning kliimamuutuste ja tervisega seotud heade tavade tutvustamiseks ning julgustab riikide ja sidusrühmade vahelist partnerlust.

Teadmiste ja tõendite arendamine

WHO/Euroopa on oluline teadmiste arendaja kliimamuutuste ja tervise valdkonnas. 2018. aastal avaldas WHO Euroopa büroo aruande „Publichealth and climate change adaptation policies in the European Union“ (Rahvatervise ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus),milles analüüsitakse tervisepoliitika arengut, et käsitleda kliimamuutustega kohanemist ELi riikides, ning koostatakse valik hea tava juhtumiuuringuid. Soojus ja tervis WHO Euroopa piirkonnas: ajakohastatud tõendid tõhusa ennetamise kohta (2021) koguvad kokku ja võtavad kokku kõige asjakohasemad tõendid tehnika taseme kohta, et anda ajakohast teavet ja suuniseid soojus- ja tervisemeetmete kavandamise kohta.

Tervise ja kliimamuutustega seotud riikide profiilide algatus on aluseks WHO järelevalvele tervise ja kliimamuutuste valdkonnas tehtud riiklike ja ülemaailmsete edusammude üle. Need töötatakse välja koostöös riiklike tervishoiuteenistustega ja neis esitatakse andmepõhised ülevaated kliimaohtudest ja kliimamuutustega riikide eeldatavast tervisemõjust, jälgitakse praeguseid poliitikameetmeid ning tehakse kokkuvõte kliima- ja tervishoiumeetmete peamistest prioriteetidest. Alates algatuse käivitamisest 2015. aastal on selles osalenud üle 80 riigi, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonna liikmesriigid esimeses 2015.–2018. aasta ülemaailmses sarjas. Praeguses 2021.–2022. aasta ülemaailmses tsüklis osales veel mitu WHO Euroopa piirkonna riiki. Kõik profiilid muutuvad veebis järk-järgult kättesaadavaks.