European Union flag

2023. aasta märtsis teatasid ELi liikmesriigid teist korda energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (artikkel 19) kohastest riiklikest kohanemismeetmetest. EMP riike, kes ei ole ELi liikmesriigid, kutsuti üles esitama vabatahtlikkuse alusel sarnast teavet. Sellel veebilehel tutvustatakse esitatud kohanemisteabe peamisi terviseaspekte. Riikide aruannete väljavõtted tervise kohta on kättesaadavad riikide kliima- ja terviseprofiilide kaudu. 

Põhisõnumid

    • 2023. aastal teatati, et kliimamuutuste mõju mõjutab kõige rohkem tervishoidu.

    • Enamikus kliimamuutustega seotud riskide ja haavatavuse hinnangutes märgitakse, et tervishoiusektoris on võimalike tulevaste mõjude oht suur. 

    • Tunnistatakse, et kliimaga seotud terviseohud mõjutavad haavatavaid elanikkonnarühmi ebaproportsionaalselt. 

    • Riikide võetud ennetavad meetmed kliimamuutuste mõju vähendamiseks tervishoiusektorile hõlmavad koostööl põhineva juhtimisstruktuuri loomist, tervishoiutöötajate koolitus- ja haridusprogramme, teadlikkuse suurendamist ja varajase hoiatamise süsteemide rakendamist. 

2023. aastal teatati, et kliimamuutuste mõju mõjutab kõige rohkem tervishoidu 

2023. aasta riigiaruannetes teatasid Euroopa riigid, et kliimamuutuste mõju mõjutab kõige rohkem tervishoidu. Samal ajal osutatakse Euroopa riiklikes ja piirkondlikes strateegiates, kavades ja raamistikes tervishoiule kui kliimamuutustega kohanemise prioriteetsele valdkonnale. See annab märku sellest, et Euroopa riigid tunnistavad laialdaselt kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ja tungivat vajadust valmistada tervishoiusektor ette paremaks reageerimiseks kliimamuutuste mõjule.

2023. aastal teatatud peamised mõjutatud sektorid. Allikas: Euroopa Keskkonnaamet, 2023

Enamik riike teatas võimaliku tulevase mõju suurest riskist.

Peamine lähenemisviis kliimamuutuste mõju kindlakstegemiseks kogu Euroopas on kliimamuutuste riski ja haavatavuse hindamine (CCRVA), mis hõlmab andmeid kliimaohtude, haavatavate sektorite, taristu ja demograafia kohta, et teha kindlaks kliimamuutustega seotud ohtudest tulenev riskitase. Paljud Euroopa riigid teatasid, et nad teevad riiklikke, kohalikke ja sektoripõhiseid CCRVAsid, sealhulgas uurivad konkreetseid riske ja haavatavusi rahvatervisele ja tervishoiusektorile.

Rohkem kui kolmandik riikidest teatas kliimamuutuste täheldatud mõju kõrgest tasemest, sealhulgas muutustest sündmuste sageduses ja ulatuses, suurest tõenäosusest puutuda kokku tulevaste kliimaga seotud ohtudega ja suurest haavatavusest. Enamik riike teatas ka, et nende tervishoiusektoris on kliimamuutuste tulevaste mõjude oht keskmine või suur. Horvaatia, Ungari, Läti, Portugal ja Slovakkia teatasid suurest murest kõigis neljas kategoorias. Mõned CCRVA tuvastatud peamised kliimaga seotud terviseohud hõlmavad nakkushaiguste puhanguid, kuumastressi, põuda, üleujutusi ja allergeenide levikut.

Riikide aruandlus kliimamuutuste mõju kohta tervishoiusektorile.

Allikas: Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev 2023. aasta aruanne

Kliimaga seotud terviseohud mõjutavad haavatavaid elanikkonnarühmi ebaproportsionaalselt.

CCRVAsid on kasutatud ka selleks, et teha kindlaks, kuidas kliimaga seotud terviseohud mõjutavad erinevaid demograafilisi rühmi erinevalt. Kogu Euroopas tunnistatakse üha enam, et kliimamuutuste mõju ei tunnetata võrdselt. Haavatavad elanikkonnarühmad, sealhulgas eakad, lapsed, puuetega inimesed, meditsiinilised eeltingimused või vaesuses elavad inimesed kogevad kliimamuutuste mõju erinevalt kui need ühiskonnaliikmed, kes elavad terviseprobleemideta ning kellel on juurdepääs kliimaga seotud mõjuga kohanemiseks vajalikele vahenditele ja ressurssidele. Haavatavad elanikkonnarühmad puutuvad kliimamuutuste mõjuga sageli rohkem kokku ja neil ei pruugi olla vajalikke vahendeid, et kliimaga seotud riskidele asjakohaselt reageerida või neid leevendada.

See lähenemisviis võimaldab poliitikakujundajatel töötada välja sihipärased strateegiad, et kaitsta haavatavaid elanikkonnarühmi kliimaga seotud ohtude ja rahvaterviseriskide eest. Mõned peamised meetmed, mida võetakse elanikkonna kaitsmiseks kliimast tingitud terviseriskide eest, hõlmavad seire- ja varajase hoiatamise süsteemide rakendamist, kogukonna teavitamist ja teadlikkuse suurendamist kliimaga seotud ohtude suhtes, paremat avalikku taristut, sealhulgas sinist ja rohelist taristut, et tegeleda linnade üleujutuste ja kuumariskiga, avalikke veeallikaid ning jahutuskeskuste kasutuselevõttu.

Euroopa riigid võtavad ennetavaid meetmeid, et tegeleda kliimamuutuste mõjuga tervishoiusektorile.

Euroopa riigid kavandavad ja rakendavad kohanemismeetmeid, milles võetakse arvesse kliimamuutuste mõju inimeste tervisele. Riigid, näiteks Horvaatia, Küpros, Tšehhi , Taani, Saksamaa või Portugal, annavad koostööst aru töörühmade, komisjonide ja muude juhtimisstruktuuride kaudu, mis ühendavad tervishoiu ja kliimamuutustega tegelevaid avaliku sektori asutusi ja muid sidusrühmi ning mille eesmärk on poliitika ulatuslikum integreerimine.

Sellistes riikides nagu Iirimaa, Soome ja Rootsi on välja töötatud valdkondlikud tervisega kohanemise kavad. Lisaks on Austrias ja Bulgaarias kliimaga seotud teemad integreeritud tervishoiuteenuste osutajate, sealhulgas arstide, õdede ja muude tervishoiutöötajate õppekavasse ja täiendõppesse. Selle eesmärk on suurendada tervishoiutöötajate suutlikkust reageerida kliimaga seotud tervisemõjudele ja neid ravida ning reageerida uutele ja tekkivatele kliimaga seotud terviseprobleemidele.

Paljud riigid, sealhulgas Austria, Bulgaaria, Küpros, Saksamaa ja Poola, on rakendanud programme, et suurendada üldsuse teadlikkust kliimamuutustega seotud tervisemõjudest, sealhulgas sellest, kuidas parandada isiklikku valmisolekut kodus. Mitu riiki on rakendanud ka seire- ja varajase hoiatamise süsteeme, et hoiatada üldsust, tööandjaid ja tervishoiusektorit kliimamuutustega seotud võimalike mõjude ja hädaolukordade eest. Varajase hoiatamise süsteemid on loodud selleks, et hoiatada ametiasutusi üleujutusohu, äärmuslike temperatuuride, allergeenide või patogeenide või nakkushaiguste esinemise eest, et anda aega ennetavaks reageerimiseks. Mõnes jurisdiktsioonis annavad varajase hoiatamise süsteemid teavet selle kohta, millal avada jahutuskeskused, evakueerida üleujutuspiirkondades elavad inimesed või sulgeda bakterite esinemise tõttu puhkekülad.  

Riikide aruanded sisaldavad näiteid meetmetest, mida on võetud mitmesuguste kliimaga seotud terviseriskide käsitlemiseks elu-, töökoha- ja tervishoiuasutustes.

Kõige sagedamini loetletud meetmete näited keskenduvad kõrgest temperatuurist tulenevate terviseriskide juhtimisele ja nakkushaiguste (eelkõige vektoritega levivate haiguste) seirele, millele järgneb üleujutustega seotud terviseprobleemide käsitlemine.

Saksamaal on käimas kliimamuutustest tulenevate terviseriskide integreerimine töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatesse sätetesse.  Soomes on kehtestatud sätted tegurite kohta, mis on seotud eluhoonete temperatuuritingimustega, mida mõjutavad muutuvad kliimatingimused. Austrias toetatakse suunistega „Het Action Plan“ meditsiini- ja hooldusasutusi nende endi soojuskavade väljatöötamisel ja koostamisel.

Riikides on näiteid kohanemiskavadest, milles keskendutakse tervishoiule riigi tasandist madalamal tasandil, näiteks Itaalias, Poolas, Portugalis, või Rumeenias.

Täiendav teave

Lisateavet saab riikide kliima- ja terviseprofiilidest.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.