Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane aruandlus (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse nii Austria kohanemisstrateegias kui ka tegevuskavas (riiklik strateegia ja riiklik tegevuskava, 2017). Kohanemismeetmetel ei tohiks olla sotsiaalseid negatiivseid külgi; vaid pigem minimeerida riske demokraatiale, tervisele, turvalisusele ja sotsiaalsele õiglusele.

Kohanemismeetmed ja rahvatervisega seotud meetmed hõlmavad järgmist:

• Üldised avalikud suhted ja konkreetne töö äärmuslikeks sündmusteks või nakkushaiguste puhanguteks valmistumisel: Teadlikkuse tõstmine, üldsuse teavitamine ning koordineeritud hädaabiteenistuste ja vastutavate asutuste suutlikkuse parandamine, et ennetada või minimeerida terviseriske ja vähendada surmaga lõppevaid õnnetusi äärmuslike sündmuste või nakkushaiguste puhangute korral.
• Kuumuse ja põuaga toimetulek: Soojusstressi vähendamine ja kliimamuutustega seotud täiendavate negatiivsete tervisemõjude ennetamine elanikkonna hulgas, eriti kuumale kalduvates piirkondades (nt linnapiirkondades, mida mõjutab soojussaare mõju).
• Üleujutuste, mudavoolude, laviinide, maalihete ja kivimite kukkumistega toimetulek: Kesktalituste tarnefunktsioonide säilitamine katastroofide korral ja surmaga lõppevate inimohvrite ning ägedate ja krooniliste ning füüsiliste ja vaimsete tervisemõjude ennetamine.
• Teadmiste ja ettevalmistuste täiendamine patogeenide/nakkushaigustega tegelemiseks: teadmistebaasi parandamine kliimamuutustega seotud muutuste kohta patogeenide ja nakkushaiguste tuvastamisel ja levikul; patogeenide, nakkushaiguste ja taudikandjate (vektorite) sisseseadmise ja leviku tõkestamine; parandada uute ja esilekerkivate haiguste varajast äratundmist, diagnoosimist ja ravi.
• Allergeensete ja toksiliste liikide levikuga seotud riskijuhtimine: Allergeensetest ja toksilistest taimedest ja loomadest tulenevate kahjulike tervisemõjude ennetamine/vähendamine.
• Saasteainete ja ultraviolettkiirgusega tegelemine: Äärmuslikest sündmustest ja kliimamuutustest tingitud saasteainetega kokkupuute muutustest tuleneva kahjuliku tervisemõju ennetamine/vähendamine.
• Seire- ja varajase hoiatamise süsteemide ühendamine ja edasiarendamine: Üldsuse, tervishoiu- ja abiorganisatsioonide ettevalmistamine kliimamuutustega seotud mõjudeks ja hädaolukordadeks, et vähendada/vältida tagajärgi tervisele, töötades välja ühtse ja sidusa seirestruktuuri, eelkõige ühendades olemasolevad süsteemid. See struktuur peaks olema kohandatav vastavate riskidega (nt üleujutused, kuumus, külm, patogeenid / nakkushaigused).
• Kliimaga seotud teemade lisamine arstide ning meditsiini-, ravi- ja diagnostikatöötajate koolitusse ja täiendõppesse: Arstide ja tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine kliimaga seotud terviseteemade käsitlemisel.
• Värske/külma õhu tootmispiirkondade, ventilatsiooniteede ning „rohelise“ ja „sinise“ taristu kaitse elamupiirkondades: mikrokliima parandamine tihedalt asustatud piirkondades, ülekuumenemise ja kuumasaarte mõju ennetamine ning inimeste tervisele avalduva suurema bioklimaatilise stressi kompenseerimine; värske/külma õhuga varustamise tagamine asulates, kuumusest tulenevate terviseriskide vältimine.
• Bioklimaatiliselt aktiivsete meetmete läbivaatamine ja (vajaduse korral) kohandamine arengukavades: mikrokliima parandamine tihedalt asustatud piirkondades, ülekuumenemise ja kuumasaarte mõju ennetamine ning inimeste tervisele avalduva suurema bioklimaatilise stressi kompenseerimine; kuumaga seotud terviseriskide ennetamine.

Kohanemismeetmete integreerimine valdkondlikesse poliitikatesse ja programmidesse ning seega nende süvalaiendamine suureneb, tuues praktilisi näiteid tervishoiusektorist.

Teine eduaruanne kohanemismeetmete rakendamise kohta näitab, et kliimamuutustega kohanemine on hoogustunud ja meetmete rakendamisega seotud tegevus on suurenenud kogu Austrias. Varajase hoiatamise ja seire süsteemid on olulised inimeste tervise kaitsmiseks. Soojuskaitsekavad on välja töötatud nii föderaaltasandil kui ka enamikus föderaalprovintsides; need on suunatud elanikkonna teavitamisele ja hoiatamisele.

Hea tervisetava kohanemise valdkonnas hõlmab järgmist:

• Juhend: Kaitse soojuse eest majades ja korterites. Juhendis on esitatud meetmed, mida saab kasutada energiatõhusa soojuskaitse saavutamiseks. Austria tervise- ja toiduohutuse ameti (AGES) näpunäited kuumuse vastu, sealhulgas soojendustelefon ja videod nõuetekohase toitumise kohta soojuse ja toiduohutuse valdkonnas suvel.

• Suunis soojusenergia tegevuskava kohta: Selleks et meditsiini- ja hooldusasutused saaksid koostada oma kütte tegevuskavad: Suunis on suunatud kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ning haiglate, õendus- ja hooldusasutuste eest vastutavate isikute hooldusasutustele. Soovitustega lühiajaliste, keskmise tähtajaga ja akuutsete meetmete kohta toetatakse organisatsioone oma küttekavade väljatöötamisel ja kehtestamisel.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervisestrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) ulatus ning sellega seotud sekkumiste liigid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Austria tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Austria kliimamuutustega kohanemise strateegia 1. osa

Österreichischer Strukturplan Gesundheit 2017

Läbivaadatud poliitikadokumentides käsitletud aspektid:

Ressursid Austria vaatluskeskuse kataloogis