Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane aruandlus (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 (NAS, 2017). Selles seatakse kaheksa kohanemiseesmärki, mis põhinevad Eesti majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsetel sektoritel, sealhulgas tervishoiu- ja päästesuutlikkuse parandamisel.

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üks alaeesmärke on tervist toetav keskkond, mille saavutamise üheks eelduseks on valmisolek ja paindlikkus arvestada kliimamuutuste mõjuga tervisele. Arengukava kohaselt tuleb arvesse võtta, et vaesed inimesed on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad (nt sagedasemad tormid ja üleujutused talvel ning kuumad perioodid suvel), kuna neil võivad puududa vahendid ja võrgustik kliimamuutuste mõjude tõrjumiseks või kliimariskide leevendamiseks.

Kliimamuutuste mõjudega kohanemist käsitletakse hädaolukorra seaduses, mille alusel on Terviseamet andnud juhiseid epideemiaohu hinnangu koostamisel. Tervishoiusündmuse korral on hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhtiv asutus Terviseamet. Veeseaduses sätestatud tegevuste ja plaanide eesmärk on ohjata üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi mitmele valdkonnale, sealhulgas inimeste tervisele.

Tervishoiusektori meetmetes rõhutatakse peamiselt elanikkonna teadlikkuse suurendamist kliimaga seotud riskide tervisemõjust ja tervishoiusüsteemi seiresuutlikkuse parandamist. Suurenevad riskid nõuavad täiendavaid uuringuid, et täpsustada üksikasjalikult riskide olemust. Peamised sektoris rakendatavad kohanemismeetmed on teabe-, seire- ja toetussüsteemide arendamine ning tegevuskavade koostamine kliimamuutustest tulenevate terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja terviseriskide juhtimiseks; Päästevõime suurendamine.

Kliimamuutused on horisontaalse teemana lisatud mitmesse sektori arengudokumenti ja arengukavasse, samuti pikaajalistesse strateegiatesse, sealhulgas rahvastiku tervise arengukavasse 2020–2030.

Piirkondlikul tasandil kiideti 2022. aastal heaks riskide maandamise kavad, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutustest põhjustatud kahju inimeste tervisele, varale ja keskkonnale Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva valgalades. Riskimaandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada riigi ja kohaliku omavalitsuse arengukavades, planeerimisotsustes ja kriisireguleerimiskavades.

Kohanemismeetmed ja tervishoiusektorile suunatud meetmed hõlmavad järgmist:

• Teabe-, seire- ja toetussüsteemide väljatöötamine ning tegevuskavade koostamine, et suurendada kliimamuutustest tulenevate terviseriskide, sealhulgas meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest, maastikutulekahjudest, vee kvaliteedist, intensiivsest õietolmu levikust, vetikate õitsemisest, haigusvektoritest ja parasiitidest tulenevate terviseriskide juhtimise tõhusust.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervisestrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) ulatus ning sellega seotud sekkumiste liigid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Eesti tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Riiklik tervisekava (2009–2020)

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Ressursid Eesti Observatooriumi kataloogis