Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane aruandlus (2023, 2021)

Kreeka kliimaseaduse (seadus 4936/2022) artikli 5 kohaselt on mitut sektorit hõlmavad kliimamõju ja haavatavuse hindamised tulevikus riikliku strateegia lahutamatu osa, kus tervishoid on prioriteetne sektor. Kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia (NAS, 2016) hõlmab ka tervishoiusektorit.

Seoses kohanemisvõime parandamisega annab tervishoiuministeerium välja ringjuhiseid rahvatervise meetmete kohta, mis tuleb vastu võtta äärmuslike ilmastikutingimuste korral (nt üleujutused, metsatulekahjud), samuti juhiseid rahvatervise kaitsmiseks ning rasketest kuumalainetest ja kuumalainetest tuleneva kahju vähendamiseks. Lisaks tagatakse raskete soojus- ja kuumalainete ajal vaba juurdepääs jahedamatele ruumidele, samal ajal kui enamik Kreeka kodumajapidamisi on varustatud kliimaseadme või muude jahutusseadmetega. Tervishoiuministeerium annab välja ka määrusi ja ringjuhiseid, et tulla toime kasvavate haiguspuhangute ohuga, kuna kliimamuutustega seotud temperatuuritõus suurendab nakkushaiguste (nt Lääne-Niiluse viirus) esinemist ja levikut.

Riiklikku kliimamuutustega kohanemise komiteesse kuulub tervishoiuministeeriumi esindaja, mis toetab kohanemisalast koostööd riiklike ametiasutuste vahel.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervisestrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) ulatus ning sellega seotud sekkumiste liigid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Kreeka tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia (2016)

Tervisele avalduvate keskkonnariskidega tegelemise riiklik tegevuskava (2008–2012)

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Teave kohanemist käsitlevatest ELi ametlikest aruannetest. GovRegi aruandlus (2021),seire- jaaruandlusmehhanismi aruanne (2019).

Kreeka riiklikus kohanemisstrateegias (NAS, 2016)soovitatakse alternatiivseid kohanemisvõimalusi 15 konkreetse prioriteetse sektori, sealhulgas tervishoiu jaoks.

Kreeka riikliku meteoroloogiateenistuse 2014.–2019. aasta kliimaülevaate kohaselt on peamised äärmuslikud ilmastikunähtused kuumalained, sademete suur hulk ja üleujutused, tsüklonid, liivatormid ja maalihked. Äärmuslikel kuumalainetel on rahvatervisele negatiivsed tagajärjed.

Tervishoiuministeerium annab välja ringkirju äärmuslike ilmastikutingimuste (nt üleujutused, metsatulekahjud) korral võetavate rahvatervise meetmete kohta, samuti juhiseid rahvatervise kaitsmiseks ning tugevast kuumusest ja kuumalainetest tuleneva kahju vähendamiseks. Samuti annab ta välja määrusi ja ringkirju, et tegeleda haiguspuhangute kasvava ohuga, kuna kliimamuutustega seotud temperatuuri tõus suurendab nakkushaiguste esinemist ja levikut. Rakenduskavaga „Konkurentsivõime, ettevõtlus ja innovatsioon“ (2014–2020) toetatakse meetmeid, mille eesmärk on parandada üldkasutatavate hoonete, näiteks haiglate energiatõhusust ja mugavustingimusi.

Riikliku kliimamuutustega kohanemise teadmuskeskuse loomine, mis koondab kliimamuutustega kohanemisega seotud andmeid, teavet, häid tavasid ja lähenemisviise, võib samuti aidata jõuda sidusrühmadeni, sealhulgas kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavate sidusrühmadeni. Programmi LIFE IP AdaptInGR raames on kavas arendada riiklikku kliimamuutustega kohanemise teadmuskeskust ning üks selle arendamise eesmärke on suurendada eri sihtrühmade, sealhulgas kodanike teadlikkust kliimamuutustega kohanemisest ja edendada heade tavade jagamist kliimamuutustega kohanemise sidusrühmade vahel.

Ressursid Kreeka vaatluskeskuse kataloogis