European Union flag

ELi liikmesriikide puhul põhineb teave nende ametlikul kohanemisaruandel: 2023. ja 2021. aasta kohanemisaruanded vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevale määrusele (vt ELi kohanemisaruanded, Climate-ADAPTi riikide profiilid). Märkus: Asjakohane teave on kopeeritud ELi ametlikest aruannetest kohanemise kohta (esitatud kuni 15. novembrini 2023), ilma teksti sisu täpsustamata. Teatamise ajal kehtinud teave ei pruugi praegu enam kehtida. Kõik vajalikud teksti täiendused on selgelt esile tõstetud. Lisaks koguti EEA kliimamuutuste ja tervise analüüsis järgmist teavet: Euroopa riikliku poliitika läbivaatamine (2021). Märkus: Teatav teave, mis kehtis avaldamise ajal, ei pruugi praegu enam kehtida. Kõik vajalikud teksti täiendused on selgelt esile tõstetud. 

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane aruandlus (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse 2015. aasta kliimameetmete ja vähese CO2-heitega arengu seaduses (kliimaseadus, 2015), riiklikus kohanemisstrateegias (NAS, 2017) ja 2023. aasta kliimaalases tegevuskavas (2022). Kliimameetmete kava kohanemist käsitlev peatükk sisaldab 20 meedet, mis tuleb võtta 2023. aastal ja mis on liigitatud prioriteetsetesse valdkondadesse, millest üks on vastupanuvõime kliimamuutustele tervishoius. Kliimamuutustega kohanemise tegevuskava kohanemismeetmetes keskenduti selgelt kohanemismeetmete integreerimisele üldistesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas tervishoidu.

Tervishoiuministeerium töötas riikliku kohanemisraamistiku (kehtestatud kliimaseaduse alusel) alusel välja tervishoiusektori kohanemiskava (SAP, 2018) kooskõlas kliimaseaduse nõuetega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis tehakse kindlaks peamised riskid, millega sektor silmitsi seisab, ning lähenemisviis, mida kasutatakse nende riskidega tegelemiseks ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks tulevikus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi väljatöötamisel kohaldati kuueetapilist kliimamuutustega kohanemise kavandamisprotsessi, mida on kirjeldatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevates (riiklikes) valdkondliku planeerimise suunistes. Valdkondlikes kavades nõutakse haavatavust ja riskianalüüsi, nagu on sätestatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevates valdkondlikes suunistes, mis vaadatakse läbi 2023. aastal.

Kliimameetmete piirkondlikud bürood abistavad kohalikke omavalitsusi kliimameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning sektorisisese, st tervishoiualase suutlikkuse suurendamisel, et reageerida kliimamuutustele ja nendega kohaneda. CAROdel oli keskne roll kohalike omavalitsuste kohanemisstrateegiate väljatöötamise koordineerimisel, tagades kooskõla SAPidega.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervisestrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) ulatus ning sellega seotud sekkumiste liigid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Iirimaa tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Riiklik kohanemisraamistik (2018)

Tervishoid. „Climate Change Sectoral Adaptation Plan 2019–2024“ (Kliimamuutustega kohanemise valdkondlik kava 2019–2024). Koostatud riikliku kohanemisraamistiku alusel

Tervisliku Iirimaa strateegiline tegevuskava 2021–2025

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Iirimaa vaatluskeskuse kataloogi ressursid

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.