Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane aruandlus (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse Läti riiklikus kliimamuutustega kohanemise kavas aastani 2030 (NAP, 2019). Üks riikliku tegevuskava viiest strateegilisest eesmärgist kliimamuutustega seotud riskidega tegelemiseks on: Inimeste elu, tervis ja heaolu on kaitstud kliimamuutuste kahjulike mõjude eest. See eesmärk hõlmab selliseid meetmeid nagu varajase hoiatamise süsteemi parandamine (eriti äärmuslike ilmastikutingimuste korral), tasuta joogivee kättesaadavus avalikes kohtades, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutuste teadlikkuse suurendamine, soovituste väljatöötamine sotsiaalhoolekandeasutustele ja sotsiaaltöötajatele terviseennetusmeetmete kohta kuumalainete ajal jne.

Tervishoid on üks sektoritest, mis kuulub Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse poolt välja töötatud kliimamuutustega kohanemise riikliku seire süsteemi. Selline seiresüsteem on oluline riiklike poliitiliste strateegiate edasiarendamiseks, kuna see koosneb andmetest ja näitajatest, millega mõõdetakse eri majandussektorite haavatavust kliimamuutuste tõttu.

Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium koostöös BaltConsultsiga. Läti & Leedu keskkond, protsesside analüüsi ja uurimise keskus, LVMI Silava ja Rohelise Vabaduse Ühing on välja töötanud uuringud riskide ja haavatavuse hindamise ning kohanemismeetmete kindlaksmääramise kohta kuues valdkonnas, sealhulgas tervis ja heaolu.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervisestrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) ulatus ning sellega seotud sekkumiste liigid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, kuid kaardivaaturi abil saab visualiseerida riikide poliitika eri aspektide geograafilist katvust kogu Euroopas. Läti tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Teave kohanemist käsitlevatest ELi ametlikest aruannetest. GovRegi aruandlus (2021),seire- jaaruandlusmehhanismi aruanne (2019).

Üks riiklikus kohanemiskavas (NAP, 2019)käsitletud sektoreid on tervishoid ja heaolu. Tervishoiuministeerium kuulub riikliku tegevuskava rakendamise eest vastutavate ministeeriumide hulka.

Läti üldine kliimamuutustega kohanemise prioriteet on vähendada inimeste, majanduse, taristu, ehituse ja keskkonna haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Selle eesmärgi saavutamiseks on riiklikul tegevuskaval üle 80 konkreetse kohanemismeetme ja viis strateegilist eesmärki kliimamuutustega seotud riskidega tegelemiseks. Katastroofiohu juhtimine ja kodanikukaitse on üks riikliku tegevuskava viiest strateegilisest eesmärgist: „Inimeste elu, tervis ja heaolu, olenemata soost, vanusest ja sotsiaalsest taustast, on kaitstud kliimamuutuste kahjuliku mõju eest“. Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud meetmed, mis käsitlevad nii inimeste tervist ja heaolu kui ka kodanikukaitset, näiteks varajase hoiatamise süsteemi parandamine (eriti äärmuslike ilmastikutingimuste korral), tasuta joogivee kättesaadavus avalikes kohtades, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutuste teadlikkuse suurendamine, soovituste väljatöötamine sotsiaalhoolekandeasutustele ja sotsiaaltöötajatele terviseennetusmeetmete kohta kuumalainete ajal jne.

Tehtud on kliimamuutuste esmase ja teisese mõju, riskide ja haavatavuse hindamised, mis hõlmasid ka kohanemismeetmete kulude-tulude analüüsi, näitajaid ja seiresüsteemi projekti. Analüüsitud sektorid hõlmasid ka tervishoidu ja heaolu.

Ressursid Läti vaatluskeskuse kataloogis