European Union flag

Üleujutustega seotud surmajuhtumid (1980–2022). Allikas: CATDAT poolt RiskLayer GmBH

Allikas: CATDAT poolt RiskLayer GmBH. Andmekogum on koostatud ja tehtud kättesaadavaks Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe „GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamine Euroopa keskkonna toetamiseks“ alusel. Vt metaandmed siin.

Terviseküsimused

Üleujutused võivad mõjutada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Üleujutuste ajal hõlmavad otsesed füüsilised tervisemõjud uppumist, üleujutusvees olevate objektidega kokkupuutest põhjustatud vigastusi, hüpotermiat ja elektrilisi vigastusi. RiskLayer GmMH CATDATi andmete kohaselt hukkus aastatel 1980–2022 seoses üleujutustega EMP 32 riigis 5582 inimest.

Üleujutustest põhjustatud reovee ülevool suurendab nakkushaiguste ohtu, eelkõige lastel (EEA, 2020). Üleujutused suurendavad viirusinfektsioonide, näiteks noroviiruse, A-hepatiidi ja rotaviiruse riski; parasiitide Cryptosporidium spp. ja Giardia põhjustatud nakkused (vähemal määral); ning Campylobacter spp., patogeense E. coli, Salmonella enterica ja vähemal määral Shigella spp. põhjustatud bakteriaalsed infektsioonid. (ECDC, 2021).

Üleujutuste järel jääv seisev vesi (nt keldrites, aedades, parkides, põllumajandusmaadel) võib luua sobivaid kohti sääskede kasvatamiseks, suurendades sääskede kaudu levivate haiguste ohtu. Lisaks võib suureneda südameinfarkti, hingamisteede probleemide ja halbade rasedustulemuste risk (ECDC, 2021; Paterson jt, 2018).

Üleujutuste kaudne mõju nii üleujutuse ajal kui ka pärast seda hõlmab terviseprobleeme, mis on tingitud ravi katkemisest; puhastuse ja rekonstrueerimisega seotud füüsiline töökoormus; meditsiiniabi, elektri või puhta vee nappus; ning probleemid toidu, elektri või kanalisatsiooni tarneahelatega (Paterson et al., 2018). Üleujutusvesi võib põhjustada varalist kahju, mis võib põhjustada ümberasumist ja ülerahvastatust. Üleujutustest mõjutatud eluruumides elamine võib põhjustada kopsu- ja süsteemseid seeninfektsioone (nt õhu kaudu ja tolmuga leviv Aspergillus)ning kokkupuudet mükotoksiinidega.

Üleujutused võivad kaasa tuua ka töökohtade kadumise, juurdepääsu puudumise lastehoiu- ja kooliteenustele ning koduvägivalla suurenemise (Mason et al., 2021). Kuni 75 % üleujutuste all kannatavatest inimestest kannatab vaimse tervise probleemide all: trauma, vaimne stress lühiajalises perspektiivis kuni posttraumaatilise stressihäireni (PTSD), ärevus, unetus, psühhoos ja depressioon (Munro et al., 2017; WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2013).

Üleujutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad elanikkonnarühmad on eakad, lapsed, krooniliste haiguste või füüsiliste häiretega inimesed ja rasedad naised (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017). Ajutistesse varjupaikadesse majutatud inimestel on suurem tõenäosus terviseprobleemide tekkeks nakkushaiguste patogeenidega kokkupuutumise suurema tõenäosuse tõttu ühiskondlikes majutuskohtades ja nende regulaarse tervishoiuteenuse katkemise tõttu. Hädaabi- ja kiirabitöötajad on suurema tööalase kokkupuute tõttu suuremas vee kaudu levivate haiguste ohus, kuna nad puutuvad kokku saastunud üleujutusvee, prahi ja mudaga (ECDC, 2021).

Täheldatud mõju

Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel puutub Euroopas (EL 27 + Ühendkuningriik) praegu igal aastal kokku 172 000 inimest jõgede üleujutustega (Dottori et al., 2020) ja 100 000 inimest puutub kokku rannikualade üleujutustega (Vousdoukas et al., 2020). Kümnendik Euroopa linnaelanikkonnast elab praegu piirkondades, mida võivad ohustada üleujutused (EEA, 2020). Rohkem kui kolmandik Euroopa elanikkonnast elab rannikualadel (EEA, 2021c).

Aastatel 1980–2022 põhjustasid üleujutused EMP liikmesriikides 5582 surmajuhtumit. Vastavalt Paprotny et al. (2018), üleujutuste suundumused ajavahemikul 1870–2016 näitavad, et igal aastal suureneb pidevalt üleujutatud alade arv ja mõjutatud inimeste arv. Surmajuhtumite arv on selle aja jooksul siiski vähenenud, mis viitab hädaabi- ja tervishoiusüsteemide suuremale valmisolekule. Sellest hoolimata olid 2021. aasta suvised üleujutused Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus on vähemalt 212 dokumenteeritud surmajuhtumit, enam kui 50 aasta kõige surmavamad ilmastikuga seotud üleujutused Euroopas (ECDC, 2021).

Prognoositav mõju

Üleujutuste oht muutuvas kliimas tõenäoliselt suureneb paljudes Euroopa piirkondades. Prognoosid nii suure kui ka keskmise heite stsenaariumide kohta näitavad suurt usaldust äärmusliku sademete hulga suurenemise vastu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades ning Alpide piirkonnas, samas kui Lõuna-Euroopa prognoosid on mitmekesisemad (IPCC, 2021; EEA, 2021b).

Muutuvas kliimas prognoositakse, et sajandi lõpus on Euroopas jõgede iga-aastase üleujutusega kokkupuutuvate inimeste arv globaalse soojenemise 1,5 °C stsenaariumi korral 252 000; 338 000 eurot 2 °C stsenaariumi korral; ja 484 000 – rohkem kui kolm korda rohkem kui praegu – 3 °C stsenaariumi korral. Kohanemismeetmetega võib aga kõigi globaalse soojenemise stsenaariumide korral kokku puutuda kuni 100 000 inimest (Dottori et al., 2020).

Euroopa merede suhteline veetase tõuseb kogu käesoleva sajandi jooksul kõigi heitestsenaariumide korral jätkuvalt, põhjustades sagedasemaid rannikualade üleujutusi enamikul Euroopa rannikualadel (EEA, 2021c). Prognooside kohaselt puutub suurte heitkoguste stsenaariumi korral 2100. aastaks rannikualade üleujutustega kokku kuni 2,2 miljonit inimest ja mõõduka leevendusstsenaariumi korral 1,4 miljonit inimest, kui täiendavaid kohanemismeetmeid ei võeta. Kohanemismeetmetega peaks see arv vähenema vastavalt 0,8 miljonile ja 0,6 miljonile (Vousdoukas jt, 2020).

Euroopa vananev elanikkond, kes kannatab krooniliste haiguste ja sotsiaalse eraldatuse all, on üha enam haavatav üleujutustega seotud füüsilise ja vaimse tervise probleemide suhtes. Suurenev linnastumine, mis hõlmab lammide jätkuvat arendamist ja linnade pinnakatte suurendamist, suurendab tõenäoliselt ka eurooplaste kokkupuudet üleujutustega.

Policy vastused

Meetmed elanikkonna tervise kaitsmiseks üleujutuste eest võib jagada meetmeteks, mis on seotud ennetamise, valmisoleku, reageerimise ja taastumisega (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017). Pikaajaline ennetamine hõlmab muu hulgas üleujutusriskiga piirkondade kindlakstegemist, üleujutustundlikku linnaplaneerimist, keskendudes linnaruumi haljastamisele ja pindade läbilaskvusele. Muud üleujutuste ennetamise meetmed hõlmavad inimtegevuse ümberpaigutamist lammidest eemale; kanalisatsioonisüsteemide ajakohastamine; ning üleujutuste eest kaitsmise taristu, näiteks tammide või tammide kasutamine (EEA, 2020). Valmisoleku- ja reageerimismeetmed on näiteks vastupidavad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid; üleujutuskindlad hooned; evakuatsioonikeskuste olemasolu; üleujutusteks valmisoleku kava olemasolu. See hõlmab tervishoiuasutuste hädaolukorra lahendamise plaane, mis võimaldavad neil jätkata tööd töökorralduse, patsiendihoolduse, tarnehalduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017).

Euroopa tasandil võib üleujutuste mõju vähendada selliste varajase hoiatamise süsteemide tõhus kasutamine nagu Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS), mis on Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) osa. ELi RescEU programm pakub riikidele katastroofide (nt kriitilised üleujutused) korral koostööd, kaitstes kodanikke ja juhtides riske.

Taastamismeetmed hõlmavad vaimse tervise järelhooldust, haavatavatele inimestele mõeldud sätteid, elektriohtude vältimist taastumise ja puhastamise ajal ning epidemioloogilist/hügieenilist/sanitaarjärelevalvet.

Viited

Lingid lisateabe juurde

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.