Kampülobakterioos

Kampülobakterioosi kogu- ja riigisisestest juhtumitest teatamise määr (kaart) ja teatatud juhtumite koguarv (graafik) Euroopas

_{Märkused: Kaardil ja graafikul on esitatud andmed EMP liikmesriikide kohta. Kaardil esitatud piirid ja nimed ei tähenda Euroopa Liidu ametlikku heakskiitu ega heakskiitu. Kaardil esitatud piirid ja nimed ei tähenda Euroopa Liidu ametlikku heakskiitu ega heakskiitu. Haigusest tuleb teatada ELi tasandil, kuid aruandlusperiood on riigiti erinev. Kui riigid ei teata juhtumitest, kuvatakse kaardil teatamismäär 0. Kui riigid ei ole konkreetsel aastal taudist teatanud, ei ole see määr kaardil nähtav ja see on märgistatud kui „teatamata“ (viimati ajakohastatud 2024. aasta augustis).}

Allikas & ülekanne

Enamasti nakatuvad inimesed Campylobacter'i bakteritega saastunud toidu, sageli alaküpsetatud liha või pastöriseerimata piima tarbimise või saastunud toidu töötlemisel saastunud tarvikute kasutamise kaudu. Kampülobakterid on levinud loomadel, nii toiduks kasvatatavatel loomadel kui ka lemmikloomadel (Heimesaat et al., 2021). Inimesed võivad haigestuda ka pärast kokkupuudet saastunud veega puhketegevuse ajal või kloorimata vee joomisel (Tang et al., 2011), mis tuleneb otsesest kokkupuutest nakatunud loomade või nende väljaheitega või otsesest inimestevahelisest ülekandest (Romdhane ja Merle, 2021).

Mõju tervisele

Kampülobakterioos põhjustab maopõletikku (gastroenteriiti), mis põhjustab (sageli verist) kõhulahtisust ja oksendamist, samuti kõhuvalu, palavikku, peavalu või iiveldust. Sümptomid võivad kesta üks kuni kümme päeva. Rasketel juhtudel võivad tekkida hilinenud seotud sümptomid, neuroloogilised häired või muud tüsistused. Harvadel juhtudel võivad infektsioonid põhjustada halvatust (st Guillaini-Barré sündroomi), mis võib põhjustada püsiva puude (Saito, 2002).

Haigestumine

EMP liikmesriikides (v.a Šveits ja Türgi andmete puudumise tõttu) ajavahemikul 2007–2022:

• 2022. aastal teatas 30 ELi/EMP riiki 140 241 nakkusest
• Haiglaravi on vajalik 5-10% juhtudest
• 341 surmajuhtumit (ECDC, 2024) ja surmajuhtum vahemikus 0,03–0,05%
• Haigusjuhtude stabiilne arv alates 2015. aastast, millele järgnes nakkuste arvu vähenemine 2020. aastal, mis võis olla tingitud COVID-19 pandeemia piirangutest ja võimalikust teatamata jätmisest. 2021. aastal oli üldine teatatud juhtumite määr 44,5 juhtumit 100 000 elaniku kohta, mis on endiselt madalam kui enne 2020. aastat teatatud juhtumite määr. Juhtumite arv püsis 2022. aastal stabiilne.
• Kuni 2019. aastani oli ligikaudu 11–15 % juhtumitest seotud reisimisega.

(ECDC, 2017–2022; ECDC, 2024)

Jaotus elanikkonna lõikes

• Vanuserühm, kus esineb kõige rohkem haigusi Euroopas: 0–4aastased (ECDC, 2017–2024)
• Rühmad, kellel on risk haigestuda raskesse haigusesse: väikelapsed, eakad, madala immuunsusega inimesed
  

Kliimatundlikkus

Kliimasobivus

Inimeste tervise seisukohast kõige olulisemad Camplyobacter’i tüved eelistavad temperatuuri vahemikus 37–42 °C, mis sobib mitme looma kehatemperatuuriga (Duffy ja Dykes, 2006). Sellest hoolimata võivad bakterid ellu jääda ka väljaspool looma keha. Näiteks veekeskkonnas on kampülobakteri aktiivsus ja biokilede moodustumine (st bakterikoosluste õhukesed ja tugevad limakihid) kõrgeimad temperatuuridel 10–15 °C (Thomas et al., 1999; Bronowski jt, 2014).

Hooajalisus

Euroopas esineb nakkusi aastaringselt, kuid kõige rohkem suvel, juunist augustini/septembrini. Mõned aastad näitavad veel väiksemat tipptaset aasta alguses, sageli jaanuaris (ECDC, 2017–2024). Suve tipptunni ajastus ja intensiivsus on Euroopa riikides erinev. Campylobacter’i nakkuste esinemine suureneb kõrgematel temperatuuridel ja sademete suurenemisel, kuigi vähemal määral (Lake et al., 2019).

Kliimamuutuste mõju

Soojem ja niiskem kliima koos äärmuslikumate sündmustega hõlbustab bakterite paljunemist ja inimeste kokkupuudet patogeenidega (Fitzgerald, 2015), seega on Euroopas oodata rohkem kampülobakteri nakkusi. Üleujutus suurendab inimeste kokkupuudet mudase keskkonnaga ja bakterite levikut, mis võib soodustada kampülobakteri levikut. Skandinaavia piirkonna kohta kättesaadavate hinnangute kohaselt kahekordistub kampülobakterioosi esinemissagedus 2080. aastaks keskmiste temperatuuride eeldatava tõusu ja sademete hulga suurenemise tõttu (Kuhn et al., 2020; Zeigler jt, 2014).

Ennetamine & ravi

Ennetamine

• Munakanade ja broilerite vaktsineerimine ning head sanitaartingimused lindude käitlemisel, et vähendada kampülobakteri esinemissagedust elusloomadel
• Hea sanitaarhügieen (kodulinnu)kasvandustes ja tapamajades fekaalse saastumise minimeerimiseks
• Tõhusad sanitaartavad lihatööstuses ja koduköökides
• Toortoidu valmistamine ja pastöriseerimine
• Teadlikkuse suurendamine haiguste edasikandumise kohta

Töötlemine

• Rehüdratsioon
• Antibiootikumid rasketel juhtudel

Viited

Bronowski, C., et al., 2014, Role of environmental survival in transmission of Campylobacter jejuni, FEMS microbiology letters 356(1), 8-19. http://doi.org/10.1111/1574-6968.12488

Devleesschauwer, B., et al., 2017, 2. peatükk – Campylobacter’i tervislik seisund ja majanduslik koormus, väljaandes: Klein, G. (toim), Campylobacter, lk 27–41. http://doi.org/10.1016/B978-0-12-803623-5.00002-2

Duffy, L. ja Dykes, G. A., 2006, „Campylobacter jejuni nelja tüve kasvutemperatuur mõjutab nende edasist ellujäämist toidus ja vees“, Letters in Applied Microbiology 43(6), 596–601. https://doi.org/10.1111/j.1472–765X.2006.02019.x

ECDC, 2017–2024, iga-aastane epidemioloogiline aruanne 2014–2022 – kampülobakterioos. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/en/campylobacteriosis/surveillance. Viimati vaadatud 2024. aasta augustis.

ECDC, 2024, „Surveillance Atlas of Infectious Diseases“ (Nakkushaiguste seire atlas). Kättesaadav aadressil https://atlas.ecdc.europa.eu/public/index.aspx. Viimati vaadatud 2024. aasta augustis.

EFSA ja ECDC, 2022, „The European Union One Health 2021 Zoonoses Report“ (Euroopa Liidu terviseühtsuse 2021. aasta zoonooside aruanne), EFSA Journal 20(12), e07666. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2022.7666

Fitzgerald, C., 2015, Campylobacter. Laborimeditsiini kliinikud 35(2), 289–298.https://doi.org/10.1016/j.cll.2015.03.001

Heimesaat, M. M. jt, 2021, „Human Campylobacteriosis – A Serious Infectious Threat in a One Health Perspective“ (Inimeste kampülobakterioos – tõsine nakkusoht terviseühtsuse perspektiivis), Backert, S. (toim), Fighting Campylobacter Infections: Towards a One Health Approach, Current Topics in Microbiology and Immunology, Springer International Publishing, lk 1–23. https://doi.org/10.1007/978-3-030-65481-8_1

Kuhn, K. G. jt, 2020, Campylobacter infections expected to increase to due to climate change in Northern Europe, Scientific Reports(10), 13874–13885. https://doi.org/10.1038/s41598-020-70593-y.

Lake, I., et al., 2019, Exploring Campylobacter seasonality across Europe using The European Surveillance System (TESSy), 2008–2016, Eurosurveillance 24(13), 1800028. https://doi.org/10.2807/1560-7917.ES.2019.24.13.180028

Romdhane, R. B., ja Merle, R., 2021, The Data Behind Risk Analysis of Campylobacter Jejuni and Campylobacter Coli Infections, Current Topics in Microbiology and Immunology 431, 25–58. https://doi.org/10.1007/978-3-030-65481-8_2

Saito, T., 2002, Fulminant Guillain-Barrè sündroom after campylobacter jejuni enteritis and anti-ganglioside antibody, sisemeditsiin 41(10), 760–761. https://doi.org/10.2169/internalmedicine.41.889

Tang, J. Y. H. jt, 2011, Campylobacter jejuni ülekandmine toorelt kanalt keedetud kanale puidu ja plastist lõikelaudade kaudu: Campylobacter jejuni ristsaastumine saastunud lõikelaudade kaudu, Letters in Applied Microbiology 52(6), 581–588. https://doi.org/10.1111/j.1472-765X.2011.03039.x

Thomas, C., et al., 1999, „Evaluation of the effect of temperature and nutrients on the survival of Campylobacter spp.“ (Hinnang temperatuuri ja toitainete mõju kohta Campylobacter spp. ellujäämisele). In water microcosms, Journal of Applied Microbiology 86(6), 1024–1032. https://doi.org/10.1046/j.1365-2672.1999.00789.x

Zeigler, M., et al., 2014, Outbreak of Campylobacteriosis Associated with a Long-Distance Obstacle Adventure Race–Nevada, oktoober 2012, Morbidity and Mortality Weekly Report 63(17), 4. Kättesaadav aadressil https://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm6317a2.htm