Vee ja toidu kaudu levivad haigused

Vibrio nakkuse jaoks sobivate päevade arv aastas Läänemere piirkonnas. Allikas: Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: response to converging crises“, The Lancet 397(10269), lk 129–170 (DOI: 10.1016/S0140-6736(20)32290-X)

Terviseküsimused

Kõrgenenud veetemperatuur kiirendab teatavate vee kaudu levivate patogeenide, näiteks Vibrio liikide kasvu, mis toimivad kahe peamise kokkupuuteviisi kaudu: joogivee ja puhkevee kasutamine. Vibrio infektsioonid võivad põhjustada gastroenteriidi saastunud mereandide tarbimise või haavade nakatumise kaudu, mis puutuvad otseselt kokku rannikuvees esinevate Vibrio liikidega. Vibrio infektsioonid on rahvatervisele suureks probleemiks, sest need haavainfektsioonid võivad olla rasked ning põhjustada septitseemiat ja surma. Muud Euroopa jaoks olulised vee ja toidu kaudu levivad haigused on kampülobakterioos, salmonelloos, toksiini tootvate E. coli bakterite nakkused, leegionäride haigus, šigelloos, leptospiroos, giardiaas, krüptosporidioos. Lisaks võib kõrge õhutemperatuur kahjustada toidu kvaliteeti transpordi, ladustamise ja käitlemise ajal üldisemalt.
Nüüd on ka ökoloogilisi tõendeid selle kohta, et temperatuuri tõusu seostatakse antibiootikumiresistentsuse suurenemisega mitmesuguste patogeenide, sealhulgas Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae ja Staphylococcus aureus’e suhtes. Need andmed näitavad, et praeguseid prognoose antibiootikumiresistentsusest tuleneva koormuse kohta rahvatervisele võidakse kliimamuutuste tõttu alahinnata.

Täheldatud mõju

Kui merepinna temperatuuri (SST) lävi Vibrio kasvuks on 15 °C juures saavutatud, on SST ja Vibrio kontsentratsiooni suurenemise vahel madala soolsusega merekeskkonnas positiivne korrelatsioon. Läänemere soojenemist peetakse viimastel aastakümnetel Vibrio nakkuse olulise suurenemise peamiseks tõukejõuks. Vibrio jaoks sobiva rannajoone osakaal on võrreldes 1980. aastate lähtetasemega suurenenud 61 %; 2018. ja 2019. aastal on kõige rohkem päevi, mil on sobivad tingimused Vibrio ülekandeks ja 100% Läänemere rannikust, mis sobib aasta kõige kuumemas osas.

Prognoositav mõju

Vibrio põhjustatud nakkused on Läänemeres suurenenud ja kliimamuutuste tõttu eeldatavasti suurenevad need veelgi. Prognooside kohaselt suureneb SST sobivus Vibrio jaoks Läänemerel kliimamuutuste tõttu juulis, augustis ja septembris, kuid veelgi enam suvele vahetult eelnevatel ja järgnevatel kuudel (juunis ja oktoobris).
Kliimamuutused võivad suurendada ka muude vee ja toiduga levivate haiguste, näiteks temperatuuriga seotud salmonelloosi ja krüptosporidioosi riski, mida seostatakse äärmuslike sademete ja üleujutustega.

Policy vastused

Olenemata kliimateguritest võivad tervisekäitumisega seotud sekkumised ja toiduohutuseeskirjad vähendada kliimamuutuste kõige negatiivsemaid tagajärgi vee ja toiduga levivatele haigustele.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on välja töötanud Vibrio kaardivaaturi kui rahvatervise varajase hoiatamise süsteemi, mille eesmärk on aidata vähendada inimeste kokkupuudet saastunud rannikuvetega. See jälgib SST-d ja soolsust Läänemeres, et hoiatada Vibrio infektsioonide suurenenud keskkonnakõlblikkuse eest.

Viited

• EASAC, 2019, The imperative of climate action to protect human health in Europe (Kliimameetmete hädavajalikkus inimeste tervise kaitsmiseks Euroopas), EASACi poliitikaaruanne nr 38, Euroopa akadeemiate teadusnõukogu.

• WHO Euroopa, 2018, Public health and climate adaptation policies in the European Union (Rahvatervis ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus), Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, Kopenhaagen

• Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: response to converging crises“, The Lancet 397(10269), lk 129–170.

• Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jt, 2020, „Climate change as a driver of emerging risks for food and feed safety, plant, animal health and nutritional quality“, EFSA Supporting Publications 17(6) (DOI: 10.2903/sp.efsa.2020.EN-1881).

• MacFadden, D. R. jt, 2018, „Antibiotic resistance increases with local temperature“ (Antibiootikumiresistentsus suureneb kohaliku temperatuuriga), Nature Climate Change 8(6), lk 510–514 (DOI: 10.1038/s41558-018-0161-6).

• Semenza, J. C. jt, 2017, „Environmental Suitability of Vibrio Infections in a Warming Climate: An Early Warning System“, Environmental Health Perspectives 125(10), lk 107004 (DOI: 10.1289/EHP2198).

• Semenza, J.C., 2020, „Cascading risks of waterborne diseases from climate change“, Nature Immunology 21(5), lk 484–487 (DOI: 10.1038/s41590-020-0631-7)

Lingid lisateabe juurde

• Veebilehed, mis sisaldavad teavet haiguste kohta ja tõendeid kliimaga seotud seoste kohta: kampülobakterioos, salmonelloos, toksiini tootvate E. coli bakterite nakkused, leegionäride haigus, shigelloos, leptospiroos, giardiaas, krüptosporidioos
  
  
• Näitaja „kliimasobivus nakkushaiguste levikuks“ – Vibrio
  
  
• ECDC Vibrio kaardivaataja
  
  
• Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
  
  
• Ressursikataloogi kirjed