2025. aasta Gasteini Euroopa tervisefoorum: istung kliimamuutuste ja tervisealase ebavõrdsuse teemal

Kokkuvõte Euroopa tervisefoorumi Gasteini istungjärgust kliimamuutuste ja tervisealase ebavõrdsuse teemal, oktoober 2025.

Vaata kogu sessiooni siit (link YouTube'ile).

„Houston, meil on probleem“

Bad Hofgastein, oktoober 2025 – Kliimakriis ja ebavõrdsus on omavahel tihedalt seotud ning süvendavad üksteist viisil, mis ohustab kogukondade füüsilist ja vaimset tervist kogu maailmas ja põlvkondade vahel. Olemasolevad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised erinevused muudavad teatavad üksikisikud ja rühmad kliimamuutuste negatiivsete mõjude suhtes vastuvõtlikumaks. Neid erinevusi suurendavad omakorda kokkupuude kuumuse, äärmuslike ilmastikutingimuste, õhusaaste ja muude kliimaga seotud riskidega. Kliimamuutused võimendavad riske, süvendavad haavatavust ja süvendavad tervisealast ebavõrdsust ning nende sügavat mõju nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale.

Kliimakriis ja ebavõrdsus on omavahel tihedalt seotud ning süvendavad üksteist viisil, mis ohustab kogukondade füüsilist ja vaimset tervist kogu maailmas ja põlvkondade vahel. Olemasolevad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised erinevused muudavad teatavad üksikisikud ja rühmad kliimamuutuste negatiivsete mõjude suhtes vastuvõtlikumaks. Neid erinevusi suurendavad omakorda kokkupuude kuumuse, äärmuslike ilmastikutingimuste, õhusaaste ja muude kliimaga seotud riskidega. Kliimamuutused võimendavad riske, süvendavad haavatavust ja süvendavad tervisealast ebavõrdsust ning nende sügavat mõju nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale.

2025. aasta Gasteini Euroopa tervisefoorumil korraldasid Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ning Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus ühiselt kliimamuutuste ja tervisealase ebavõrdsuse teemalise istungi. Arutelus osalesid Aleksandra Kazmierczak (EuroopaKeskkonnaamet), Maurizio Curtarelli (EU-OSHA), Jan C. Semenza (LancetCountdown Euroopas, Heidelbergi ülikool, Umeå ülikool ja programmi „Euroopa horisont“ kliima- ja terviseklaster ), Rita Araújo (EuroopaKomisjon), Francesca Racioppi (WHOEuroopa Keskkonna-ja Tervisekeskus) ja Vania Putatti (EuroHealthNet ja programmi „Euroopa horisont“ kliima- ja terviseklaster ).

_{Istungjärgul välja töötatud karikatuur, milles rõhutatakse sõnumit, et kliima- ja tervisealase ebavõrdsusega tõhusaks tegelemiseks tuleb meetmeid kiirendada lisaks tõendite kogumisele ja andmete kogumisele tempos, mis vastab mõju kiireloomulisusele.}

Ebavõrdsus tähelepanu keskpunktis: Kes kannab põhiraskust?

Istungjärgu esimeses osas keskenduti hiljutistele edusammudele teadmiste ja toetustegevuse valdkonnas, mille eesmärk on tegeleda kliimast tingitud tervisealase ebavõrdsusega. Peamised järeldused olid järgmised:

• Ebavõrdsus määratleb paljud töötajate tervise aspektid kliimamuutuste kontekstis: Curtarelli tutvustas tööohutuse ja töötervishoiu 2025. aasta uuringu „Pulse 2025“ tulemusi. Uuringus küsitleti töötajaid kogu ELis, Islandil, Norras ja Šveitsis. Andmetest ilmnes ebaproportsionaalne kliimamõju välitöötajatele, füüsilise töö tegijatele või madala kvalifikatsiooniga töötajatele ning sisserändaja staatusega töötajatele. Suuri erinevusi esineb ka piirkondade ja tööhõivesektorite vahel ning kolmandik vastanutest teatas kokkupuutest kliimariskidega, nagu äärmuslik kuumus, halb õhukvaliteet ja äärmuslikud ilmastikunähtused, ning selge seos nende kokkupuute ja terviseprobleemide tekkimise vahel. Curtarelli rõhutas, kui oluline on, et töökohad tunnistaksid kliimamuutustega seotud riske ning rakendaksid tõhusaid meetmeid nende riskide ennetamiseks ja juhtimiseks, eelkõige kõige enam mõjutatud töötajate puhul.

• Me teame, kes on ohus ja kuidas, kuid tegevusetus võimaldab ebavõrdsusel püsida: Semenza rõhutas hiljutiste kuumalainete surmavat mõju Euroopas ja mujal, osutades lünkadele arusaamises kuuma mõjust elanikkonna tervisele ning valitsuste suutlikkuses maandada riske ja vähendada suremust. Ta rõhutas, kuidas hästi koordineeritud soojustervise tegevuskavad, mis seovad varajase hoiatamise süsteemid tõhusalt rahvatervise meetmetega, võivad päästa elusid. Samuti nõudis ta tugevamaid seiresüsteeme, et paremini avastada kuumalaineid ja kliimatundlikke haigusi, nagu dengue, chikungunya ja Zika, ning neile reageerida. Semenza hoiatas, et alainvesteerimine varajase hoiatamise süsteemidesse ja tervishoiusüsteemidesse seab haavatavad rühmad, näiteks madala sissetulekuga elanikkonnarühmad, suuremasse ohtu.

• Ebavõrdsust tuleb arvesse võtta tulevastes teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise prioriteetides: Araújo tõstis esile tervise ja kliimamuutustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilist kava, milles esitatakse strateegiline visioon kliima- ja terviseuuringuteks eelseisvatel aastatel. Ta paljastas, et konsultatsioonide ajal oli tervisealane ebavõrdsus aruteludes kriitilise tähtsusega. SRIA sisaldab peatükki kliimast tingitud tervisealase ebavõrdsuse kohta ning selles võetakse kogu ulatuses arvesse sotsiaal-majanduslikku ja tervisealast haavatavust. Araújo kuulutas Euroopa bioteaduste strateegia raames välja ka kaks juhtalgatust: üks selleks, et rakendada SRIA programmi „Euroopa horisont“ kaudu, ja teine selleks, et parandada kliima- ja tervisevaldkonna rahastamise ja lahenduste ülemaailmset koordineerimist rahastajate platvormi kaudu, mis mõlemad pakuvad rohkelt võimalusi tegeleda ebavõrdsusega teadusuuringute ja nende rakendamise kaudu.

• Ebavõrdsuse püsimisele aitavad kaasa juhtimisalased lüngad ja poliitilise hoo puudumine: Racioppi tutvustas üleeuroopalist kliima- ja tervisekomisjoni, mis on WHO juhitud jõupingutus kaasata WHO Euroopa piirkonna eri valdkondade ja osade sõltumatuid juhte, et töötada välja üleskutse meetmete võtmiseks, eesmärgiga mobiliseerida liikmesriike ning teha kindlaks tõhusad ja tõenditel põhinevad poliitilised kontaktpunktid ja meetmete võtmise vahendid. Komisjon aitab ületada poliitilist inertsust kliima- ja terviselahenduste, sealhulgas tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud lahenduste rakendamise laiendamisel ja kiirendamisel. Racioppi tõi silmatorkava näite kuuma tervise tegevuskavadest, mis on olulised ennetus- ja võrdsusvahendid, kuid WHO Euroopa piirkonna 53 riigist on vaid 22 teatanud, et on need kasutusele võtnud.

• Kliimast tingitud tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja terviklikumaid poliitikaraamistikke: Putatti rõhutas, kui oluline on töötada välja terviklik ELi kliima- ja tervisestrateegia, märkides, et kliimamuutuste kui peamise rahvatervise teguriga tegelemine on endiselt oluline. Erinevate tervist mõjutavate tegurite keerukad seosed näitavad vajadust integreeritud, mitut sektorit hõlmava poliitilise strateegia järele, mis hõlmaks eri poliitikavaldkondi, sealhulgas tulevasi ELi algatusi, nagu vaesusevastane strateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ning taskukohast eluaset ja energiat käsitlevad kavad. Putatti rõhutas vajadust suuremate investeeringute järele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et edendada tõhusaid ja sisukaid meetmeid kliima- ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks.

Publiku vaade: kohalik tegevus, lapsekeskne poliitika ja kodanikuühiskonna hääl

Istungil osalejad tõstatasid arutelu käigus mitu kriitilist punkti, sealhulgas vajaduse toetada eesliinil olevaid kogukonna tervishoiutöötajaid, et tagada kohalikul tasandil tugevad võrdsetel võimalustel põhinevad alt üles suunatud vastused. Prioriteedina nimetati ka kodanikuühiskonna osalejate piisavat toetamist ja rahastamist. Teised rõhutasid laste ebaproportsionaalset haavatavust õhusaaste ja äärmusliku kuumuse suhtes ning nõudsid sihipärasemat poliitikat. Küsimused rahastamismehhanismide kohta tõid esile ka dilemma: kuigi rahastamisvõimalused on olemas, puudub tervishoiusektoril ilmselgelt suutlikkus neile juurde pääseda, mis kujutab endast takistust, mille ületamisele avaliku sektori asutused peavad kaasa aitama.

Tõenditest tegudeni: kapseldunud mõtteviisi lõhkumine, eelnevad jõupingutused ja muutuste kiirendamine

Istungil korraldatud Slido küsitluses paluti osalejatel teha kindlaks kõige kiireloomulisemad sammud kliimast tingitud tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Tulemused kajastasid laiapõhjalist konsensust süsteemsete muutuste prioriseerimise suhtes, et tegeleda ebavõrdsuse algpõhjustega nii sotsiaalses valdkonnas, füüsilises keskkonnas kui ka teadus- ja poliitikameetmetes.

Slido küsitluse tulemused

Paneelarutelul osalejad vastasid küsitluse tulemustele kohustuste, toetusavalduste ja järgmiste sammude üksikasjadega oma vastavates rollides:

• Curtarelli kinnitas taas vajadust toetada kliimamuutustega kohanemise jõupingutusi ja ennetusmeetmeid töökohtadel, töötades välja praktilised vahendid ja riskihindamismehhanismid, ning julgustas töötajaid otseselt osalema kohanemismeetmete kavandamises.

• Putatti tutvustas programmi „Euroopa horisont“ kliima- ja terviseklastri tööd, mille eesmärk on muu hulgas parandada seiresüsteeme, integreerides sotsiaaldemograafilisi näitajaid ja kogudes liigendatud andmeid, et anda õigeaegset teavet avaliku sektori sekkumiseks. Ta märkis, et klaster avaldab peagi poliitikaülevaate, milles kirjeldatakse iga projekti jõupingutusi kliima- ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel.

• Semenza rõhutas, et kuigi tõendid on üliolulised, nõuab hädavajalik üleminek kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale palju enamat, tuues näiteks kahjuliku poliitika (nt fossiilkütuste toetused) kaotamise.

• Araújo kutsus üles muutma teadusuuringud kiiremini meetmeteks, mis jätavad ruumi ka haavatavate inimeste vajadustele, tunnistades, et kuigi kliimamuutused nõuavad kiireloomulisust, ei saa lahendused olla kõigile ühesugused.

• Racioppi tervitas publiku keskendumist tervist mõjutavatele teguritele, mis on kooskõlas WHO tulevase Euroopa tööprogrammiga (2026–2030), milles on olulisel kohal kliimamuutused ja ebavõrdsus.

_{Sõnapilv töötati välja kõlarite põhisõnumitega.}

„Palju on toimumas, kuid mitte vajalikus ulatuses ja tempos. [...] Houston, meil on probleem.“
– Francesca Racioppi (WHO Euroopa Keskkonna- ja Tervisekeskuse büroo juhataja)

Istungjärk lõppes üldiselt tugeva konsensusega: kuigi teadusuuringud ja teadlikkus on edasi arenenud, nõuab süsteemne muutus kiiret ja koordineeritud tegutsemist. Paneelarutelul osalejad nõustusid, et kliimast tingitud tervisealase ebavõrdsusega tegelemine nõuab tõendite kiiremat tõlkimist, terviklikku poliitikat, valdkondadevahelist ja valdkondadevahelist koostööd teadusuuringute ja juhtimise valdkonnas, pidevat rahastamist ja haavatavate rühmade prioriseerimist kohanemispüüdlustes. Paneelis esindatud organisatsioonid kohustusid neid meetmeid edendama ja kutsusid kõiki sidusrühmi tungivalt üles viima kriisi kiireloomulisuse vastavusse rakendatavate ja kaasavate tõendite, kindlate lahenduste ja otsustavate sekkumistega.

Sõnum oli selge: ilma viivitamatute ja kaasavate meetmeteta süveneb kliimast tingitud tervisealane ebavõrdsus ja põhjustab laastavaid inimkulusid.