Kliimariskid Euroopas

Viimastel aastatel on Euroopas täheldatud mõnda oma kõigi aegade kõrgeimat temperatuuri, mis ületab industriaalühiskonna eelse taseme rohkem kui 2,2 °C võrra, mis on rohkem kui 2,5 korda üle maailma keskmise. Suved on olnud tavapärasest pidevalt soojemad, mis annab märku süvenevast kliimakriisist. Põhja-Euroopa, eriti talvel, soojeneb märkimisväärselt, mõjutades lumekatet ja igikeltsa. See suundumus peegeldub kogu Euroopa mägipiirkondades, nagu Püreneed ja Šveitsi Alpid.

2021. aastal tabasid Saksamaad ja Belgiat tõsised üleujutused, mille tagajärjel sai kahju 44 miljardit eurot ja hukkus üle 200 inimese. 2023. aastal tabasid äärmuslikud ilmastikuolud Sloveeniat rängalt, kusjuures kahju oli hinnanguliselt 16 % riigi SKPst. Ka Kreeka kannatas 2023. aastal üleujutuste all, mis mõjutasid eelkõige riigi elutähtsat põllumajandussektorit. Samal ajal maadlevad Lõuna- ja Lääne-Kesk-Euroopa kuivemate suvede ja kuumalainete sagenemisega, nõudes kiiret kohanemist. 2022. aasta erakordselt kuumal suvel suri hinnanguliselt 60 000–70 000 inimest enneaegselt ja troopiliste haiguste levik sääskede kaudu suurenes kogu Euroopas. Alpide liustike kiire sulamine ja merepinna temperatuuri tõus suurendavad kliimariske veelgi. Euroopa kliimanarratiivi iseloomustavad äärmuslik kuumus, külmaperioodid ja sademete hulga muutumine, mistõttu on vaja kiiresti ümber hinnata meie lähenemisviis esilekerkiva kliimaolukorraga tegelemisele ja sellega kohanemisele.

Üldiselt on Euroopa maailma kõige kiiremini soojenev kontinent ning kliimariskid ohustavad Euroopa energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantsstabiilsust ja inimeste tervist. Esimeses Euroopa kliimariskide hinnangus (EUCRA) tuuakse esile 36 suurt kliimariski, millest paljud vajavad kiiret tegutsemist.

EUCRA keskendub neljale maismaa ja mere makropiirkonnale. Selle eesmärk on aidata kindlaks määrata kliimamuutustega kohanemise ja kliimatundlike sektorite poliitilised prioriteedid. Teave selle kohta, millised riskid on teie piirkonnas esile tõstetud Euroopa Keskkonnaameti aruandes. Joonisel 2 on esitatud peamiste kliimaga seotud ohtude suundumused Euroopa eri piirkondades:

Joonis 2.

Peamiste kliimaga seotud ohtude

täheldatud ja prognoositavad suundumused Euroopa eri piirkondades (EUCRA, 2024)

Eespool on esitatud kliimaga seotud kriitiliste ohtude suundumused Euroopa eri makropiirkondades, sealhulgas kuumalained, tugevad sademed ja põud. See hõlmab nii minevikus (1952–2021) täheldatud andmeid kui ka prognoositavaid suundumusi tulevikuks kuni sajandi lõpuni (2081–2100). Need prognoosid põhinevad erinevatel sotsiaal-majanduslikel suundumustel, mida esindavad stsenaariumid SSP1-2.6 madala stsenaariumi korral ja SSP3-7,0 kõrge stsenaariumi korral. Teave pärineb Copernicuse kliimamuutuste teenusest (C3S), mis tagab usaldusväärsuse ja usaldusväärsuse.