Kohanemine Karpaatide mägedes

Karpaatide mäed on teine pikim mägisüsteem Euroopas, mille pindala on umbes 210 000 ruutkilomeetrit. Karpaatide piirkonna territooriumi jagavad seitse riiki (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovaki Vabariik ja Ukraina), kellest viis on ELi liikmed.

Karpaatide mägipiirkond on üks olulisemaid ja rikkamaid looduskaitsealasid Euroopa mandril. Karpaatides elab ligikaudu 30 % Euroopa taimestikust ning Euroopa suurimad pruunkarude, huntide, ilveste, Euroopa piisonite ja haruldaste linnuliikide populatsioonid, sealhulgas kogu maailmas ohustatud keiserlik kotkas. Lisaks looduslikule mitmekesisusele on suure ökoloogilise ja kultuurilise tähtsusega poollooduslikud elupaigad, nagu mägikarjamaad ja heinamaad, mis on sajanditepikkuse traditsioonilise maakorralduse tulemus. Maailma Looduse Fond lisas Karpaatide piirkonna „Global 200“ ülemaailmsesse ökopiirkondade loetellu, mis on tuntud bioloogilise mitmekesisuse erakordse taseme poolest. Karpaatide mägipiirkond pakub olulisi ökosüsteemi hüvesid ja teenuseid, nagu toit, magevesi, metsasaadused ja turism, ning on osa kolmest suurest vesikonnast: Doonau, Dnestri jõgi (Musta mereni) ja Visla jõgi (Läänemereni).

Karpaadid on sillaks Euroopa põhja- ja edelakultuuri vahel, mille tulemuseks on suur kultuuriline mitmekesisus.

Karpaatide keskkonnaohud

Maa kasutamata jätmine, elupaikade muutmine ja killustumine, raadamine, jätkusuutmatud metsandus- ja põllumajandustavad ning reostus põhjustavad Karpaatide maastiku ja elurikkuse kadumist. Selle peamised põhjused on sotsiaal-majanduslik areng ja kliimamuutused. Maa kasutamata jätmine ja elupaikade kadumine on kõige märkimisväärsem kaugemates piirkondades kõrgematel kõrgustel, kus traditsiooniline põllumajandus ei suuda konkureerida kaasaegse põllumajandusega. Elupaikade ümberkujundamine ja killustumine on peamiselt seotud jätkusuutmatu turismi ja taristu arendamisega, samal ajal kui põllumajandus on peamine pinna- ja põhjavee reostuse allikas. Kliimamuutused, mis põhjustavad muutusi sademete mustrites, lumekattes ja temperatuuris, intensiivistavad eespool kirjeldatud protsesse.

Kliimamuutused ja kohanemine Karpaatide mägedes

Kliimamuutuste praeguse ja prognoositava mõju tõttu on algatatud mitmeid ELi rahastatavaid projekte, sealhulgas:

• CARPATCLIMi eesmärk oli ühtlustada 1961.–2010. aasta kliimaandmeid ja teha need kättesaadavaks võrgustatud andmebaasis;
• CarpathCC, kus viidi läbi mitu haavatavuse uuringut ja hinnati kohanemismeetmeid;
• CARPIVIA, mille käigus hinnati Karpaatide piirkonna peamiste ökosüsteemide ja ökosüsteemipõhiste tootmissüsteemide haavatavust ning pakuti välja kohanemisvõimalused.

	Euroopa Komisjon	Euroopa Keskkonnaamet