All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
An official website of the European Union | How do you know?
Environmental information systems
ET
ELi kliimamuutustega kohanemise missioon
ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni portaal pakub Euroopa piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele asjakohast teavet ja vahendeid kliimamuutustele vastupanu võime ettevalmistamiseks ja kavandamiseks.
Euroopa kliimaandmete uurija (European Climate Data Explorer)
Pakub interaktiivset juurdepääsu paljudele Copernicuse kliimamuutuste teenuse kliimaindeksitele, et toetada kliimamuutustega kohanemist.
Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus
Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus pakub juurdepääsu mitmesugustele asjakohastele kliimamuutuste ja tervisega seotud väljaannetele, vahenditele, veebisaitidele ja muudele ressurssidele.
Euroopa kliimariskide hindamine
Euroopa kliimariskide hinnang annab põhjaliku hinnangu peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab.
Põllumajandus
Kliimamuutustel on põllumajandussüsteemide aluseks olevatele biofüüsikalistele protsessidele keeruline mõju, millel on ELi eri piirkondades nii negatiivsed kui ka positiivsed tagajärjed. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris, kõrgemad temperatuurid, sademete hulga ja äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka toidutootmise kvantiteeti, kvaliteeti ja stabiilsust. Kliimamuutused mõjutavad veevarusid, mulda, kahjureid ja haigusi, põhjustades olulisi muutusi põllumajanduses ja loomakasvatuses.
Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll kliima reguleerimisel, andes seega olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Samal ajal on oluline saavutada leevendamiseesmärgid koos ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega, et vältida elurikkuse vähenemist. Seetõttu on võimatu tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemiga ilma kliimamuutustega tegelemata, kuid samavõrd võimatu on võidelda kliimamuutustega ilma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemiga tegelemata.
Hooned
Hooned võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad. Tulevikus võib tormide sagenemise, lume- või vajumiskahjustuste, vee sissetungimise, sisekliima halvenemise ja hoonete eluea lühenemise tõttu suureneda kokkuvarisemise, seisundi halvenemise ja väärtuse märkimisväärse vähenemise oht. Euroopa Komisjoni eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas hoonete vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uute ja olemasolevate hoonete vastupidavust praegustele riskidele ja tulevastele kliimamuutustele tuleb hinnata ning vastavalt kavandada või ajakohastada. Peamine poliitika, mida kasutatakse hoonete vastupidavuse toetamiseks, on ühtekuuluvuspoliitika (mida nimetatakse ka regionaalpoliitikaks).
Äri ja tööstus
Äriühingud seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele, peamiselt leevendusmeetmetest. Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju tarneahelatele, turustamisele ja müügile mitmel viisil. Kuumus mõjutab negatiivselt inimeste tervist ja võib põhjustada kehvemaid töötulemusi (vähenenud tootlikkus) või väiksemat töötundide arvu (tööjõupakkumine).
Rannikualad
Meretaseme tõus võib põhjustada üleujutusi, rannikuerosiooni ja madalate rannikusüsteemide kadumist. Samuti suurendab see tormipuhangute ohtu ja soolase vee maismaale sissetungimise tõenäosust ning võib ohustada ranniku ökosüsteeme. Oodatav veetemperatuuri tõus ja ookeanide hapestumine aitavad kaasa rannikualade ökosüsteemide ümberkorraldamisele; mis mõjutab ookeanide ringlust ja biogeokeemilist ringlust.
Kultuuripärand
Katastroofide mõju sellele pärandile on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega. Temperatuuri pidev tõus ning temperatuuri ja niiskuse kõikumised või külm-sula tsüklite kõikumised põhjustavad materjalide degradeerumist ja stressi, mis toob kaasa suurema vajaduse taastamise ja säilitamise järele. Näiteks mikroorganismide põhjustatud bioloogiline lagunemine on tõenäolisem.
Katastroofiohu vähendamine
Viimastel aastatel on Euroopa kogenud igat liiki looduskatastroofe: tõsised üleujutused, põuad ja metsatulekahjud, millel on laastav mõju inimeste elule, Euroopa majandusele ja keskkonnale. Viimasel kümnendil on Euroopa Komisjon võtnud katastroofiohu vähendamiseks vastu mitmeid strateegiaid ja meetmeid, näiteks üleujutuste direktiiv ja selle rakendamine (ajakava), ELi meetmed veepuuduse ja põua vastu, roheline raamat kindlustuse kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral.
Energia
Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit mitmel viisil, alates muutustest kütte- ja jahutusnõudluses, mõju energiavarustuse tingimustele – näiteks vee kättesaadavuse vähenemine hüdroenergia tootmiseks pikaajaliste põudade ajal ja jahutusvee kättesaadavuse vähenemine, mis mõjutab elektrijaamade tõhusust. Lisaks võib muutuvate kliimatingimuste tõttu olla energiataristu kahjustustele vastuvõtlikum. Euroopa Komisjoni üldine eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas energia vastupanuvõimet kliimamuutustele, luues strateegilised raamistikud.
Finantsküsimused
Viimaste aastate äärmuslikud ilmastikunähtused on suurendanud vajadust integreerida kliimamuutustega kohanemine ELi eri poliitikavaldkondadesse. ELil on vähe konkreetseid meetmeid kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks finants- ja kindlustussektori poliitikasse. Siiski on paljud looduskatastroofidega seotud Euroopa poliitikavaldkonnad (vt katastroofiohu vähendamine) finants- ja kindlustussektori jaoks väga olulised, kuna need võivad aidata ära hoida märkimisväärseid kahjusid ja finantskatastroofe. Euroopa Komisjon on võtnud endale ka kohustuse suurendada kliimaga seotud tegevuste rahastamist, tagades, et vähemalt 20 % Euroopa eelarvest moodustavad kliimaga seotud kulutused.
Metsandus
Kliimamuutuste kiire tempo võib ületada metsaökosüsteemide loomuliku kohanemisvõime. See suurendab tormidest, tulekahjudest, kahjuritest ja haigustest tingitud häirete ohtu, mis mõjutab metsade kasvu ja tootmist. See mõjutab metsanduse majanduslikku elujõulisust, peamiselt Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, ning metsade suutlikkust pakkuda keskkonnateenuseid, sealhulgas muutusi CO2 siduja funktsioonis. 2013. aastal võttis komisjon vastu uue ELi metsastrateegia, milles käsitletakse metsade ja metsandussektori ees seisvaid uusi probleeme.
Tervishoid
Kliimamuutused tekitavad uusi terviseriske ja võimendavad praeguseid terviseprobleeme. Kliimamuutused avaldavad inimeste, taimede ja loomade tervisele eeldatavasti nii otsest kui ka kaudset mõju. Otsene mõju tuleneb äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks kuumalainete ja üleujutuste intensiivsuse ja sageduse muutustest. Kaudset mõju võib tunda muutuste kaudu putukate (sääskede ja puukide põhjustatud vektoritega levivad haigused), näriliste levitatavate haiguste esinemissageduses või muutuste kaudu vee, toidu ja õhu kvaliteedis. Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale on lisatud komisjoni talituste töödokument.
IKT
Kliimamuutustest IKT-le tulenevad väljakutsed jagunevad kahte põhikategooriasse: ägedad sündmused ja kroonilised pinged. Ägedad sündmused (mida nimetatakse ka kriitilisteks või kriisisündmusteks) hõlmavad üleujutusi (lammi-, jõe-, rannikuveed), jäätorme, kuumalaineid jne. Ägedad sündmused ohustavad IKT taristuid, hävitades või blokeerides füüsilise vara, millest need sõltuvad. Kroonilised pinged tulenevad kliimanormide järkjärgulisematest muutustest, näiteks temperatuurivahemike ja niiskustasemete muutustest. Kuigi nendel mõjudel on väiksema tõenäosusega katastroofilised tagajärjed, toovad need kaasa varade suurema degradeerumise, sagedasemad ebaõnnestumised ja lühema eluea.
Maakasutuse planeerimine
Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, et hõlbustada kliimamuutustega kohanemist kohalikul tasandil. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on ELis kättesaadavad munitsipaalmaakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoneerimis- ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.
Mere- ja kalandusasjad
Kliimamuutustel on merekeskkonnale eeldatavasti ränk mõju. Veetemperatuuri tõus aitab kaasa mereökosüsteemide ümberkorraldamisele, mis mõjutab ookeanide ringlust, biogeokeemilist ringlust ja mere bioloogilist mitmekesisust. Ookeani hapestumine mõjutab mõnede kaltsiumkarbonaati eritavate liikide (molluskid, planktonid ja korallid) võimet toota nende kestasid või skeletid. Soojem ja happelisem merevesi mõjutab seega kalandust ja vesiviljelust negatiivselt.
Mägipiirkonnad
Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Liustikud on kogenud märkimisväärset massilist kadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammide keskkonda, mõjutades seeläbi vee kättesaadavust, põllumajandustootmist, turismi ja tervishoiusektorit. Hooajalised lumejooned leitakse kõrgematel kõrgustel ja lumehooajad muutuvad lühemaks. Puude jooned liiguvad ülespoole ja metsamustrid muutuvad madalamatel kõrgustel.
Turism
Kuna ilmal ja kliimal on otsustav mõju reisihooajale ja puhkusesihtkohtade valikule, on turismitööstus neist väga sõltuv. Samuti on tugev seos looduse ja turismi, samuti kultuuripärandi ja turismi vahel. Sõltuvalt asukohast ja aastaajast võivad kliimamuutused turismi positiivselt või negatiivselt mõjutada.
Transport
Vajadust kohandada transpordisüsteemi kliimamuutuste mõjuga on rõhutatud alates Euroopa Komisjoni kohanemist käsitlevast valgest raamatust (KOM(2009)148). Transpordi kohanemist käsitletakse Euroopa transpordi-, kliimamuutuste ja teaduspoliitika kombineerimise kaudu. Euroopa Liit edendab parimaid tavasid, integreerides kohanemise oma transporditaristu arendamise programmidesse, ning annab suuniseid, näiteks töötades välja piisavad ehitusstandardid. Meetmed keskenduvad transporditaristule ja eelkõige üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T).
Linnapiirkond
Euroopas elab peaaegu 73 % elanikkonnast linnapiirkondades ja prognooside kohaselt suureneb see 2050. aastaks üle 80 %. Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt peaaegu kõiki linnade osi – nende keskkonda, majandust ja ühiskonda. See tekitab uusi ja keerukaid väljakutseid linnaplaneerimisele ja -juhtimisele. Kliimamuutuste mõju Euroopa majandustegevuse keskustele, ühiskondlikule elule, kultuurile ja innovatsioonile ulatub kaugemale kohalike omavalitsuste piiridest.
Veemajandus
Kliimamuutused mõjutavad otseselt veevarusid ning nende majandamine mõjutab ökosüsteemide haavatavust, sotsiaal-majanduslikku tegevust ja inimeste tervist. Samuti eeldatakse, et veemajandusel on kliimamuutustega kohanemisel üha kesksem roll. Prognooside kohaselt põhjustavad kliimamuutused suuri muutusi vee kättesaadavuses kogu Euroopas, suurendades veepuudust ja põudasid peamiselt Lõuna-Euroopas ning üleujutuste ohtu suuremas osas Euroopast.
Lisateabe saamiseks külastage: ELi valdkondlik poliitika
Juhtumiuuringud on platvormi Climate-ADAPT juhtalgatus, milles tutvustatakse Euroopas juba elluviidavaid algatusi.
Neil on terviklik struktuur, mis hõlmab kohanemise rakendustsükli kõiki põhiaspekte.
Kohandamise tugivahend
Kliimamuutustega kohanemise toetusvahendi (AST) eesmärk on aidata riigi tasandi poliitikakujundajatel ja koordinaatoritel töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kavasid. AST töötati välja praktilise suunisena riikliku tasandi osalejatele kõigi sammude jaoks, mis on vajalikud riikliku kohanemisstrateegia väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Samuti toetatakse sellega kohalikke ja piirkondlikke osalejaid ning riikidevahelisi osalejaid kohanemisstrateegiate ettevalmistamisel, väljatöötamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel. Selles viidatakse asjakohastele ressurssidele ja sihtotstarbelistele vahenditele kliimamuutustega kohanemisel.
Linnapiirkondade nõustamiseks külastage Urban Adaptation Support Tooli
Riikide profiilid näitavad juhtimismääruse alusel teatatud riiklike kohanemismeetmete hetkeseisu riikide kaupa.
Ressursside kataloog on kvaliteedikontrolli läbinud ressursside andmebaas
no results
Euroopa Keskkonnaameti viimane aruanne: Kliimamuutuste mõju, mis suurendab kokkupuudet kahjulike toksiinidega
Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaate kohaselt suurendab kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus ohtu, et inimesed puutuvad kokku nn mükotoksiinidega, mis on teatavates toiduainetes, söödas ja põllukultuurides leiduvate seente toodetud looduslikud toksiinid. Need toksiinid võivad kahjustada tervist ja saastumise suurenemise vältimiseks on vaja ühiseid meetmeid Euroopa ja riiklikul tasandil, teadusuuringute, poliitika ja tavade valdkonnas, et riske tõhusalt vähendada.
Lisateave selle kohta, kuidas metsad saavad kliimamuutustega kohaneda
Leidke juurdepääsupunkte Climate-ADAPTi ressurssidele, millega toetatakse metsade tervena, mitmekesisena, vastupanuvõimelisena ja tootlikuna püsimise meetmeid.
Climate-ADAPT uudiskirja arhiiviga saate tutvuda siin
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?
Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.