Tutvuge Climate-ADAPTi põhiteenuste, temaatiliste omaduste ja vahenditega Climate-ADAPT

Küsi Climate-ADAPTilt

Teie tehisintellekti assistent Climate-ADAPTi teadmiste, andmete ja ressursside uurimiseks teistelt kohanemisalaste teadmiste pakkujatelt Euroopas.

Proovi AI otsinguassistenti

ELi kohanemismissioon

ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni portaal pakub Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohast teavet ja vahendeid kliimamuutustele vastupanu võime ettevalmistamiseks ja kavandamiseks.

Euroopa kliimamõju ja -valmiduse portaal

Portaal näitab interaktiivsete kaartide ja diagrammide abil, kuidas kuumalained, üleujutused, põuad ja metsa- ja maastikupõlengud mõjutavad Euroopat üha enam, ning toob näiteid valmisoleku kohta.

Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus

Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus pakub juurdepääsu paljudele asjakohastele kliimamuutuste ja tervisega seotud väljaannetele, vahenditele, veebisaitidele ja muudele ressurssidele.

Euroopa kliimariskide hindamine

Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab.

Põllumajandus

Kliimamuutustel on keeruline mõju põllumajandussüsteemide aluseks olevatele biofüüsikalistele protsessidele, millel on ELi eri piirkondades nii negatiivsed kui ka positiivsed tagajärjed. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris, kõrgemad temperatuurid, muutused sademete struktuuris ja äärmuslike sündmuste sageduses mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka toidutootmise kvantiteeti, kvaliteeti ja stabiilsust. Kliimaerinevused mõjutavad veevarusid, pinnast, kahjureid ja haigusi, tuues kaasa märkimisväärsed muutused põllumajanduses ja loomakasvatuses.

Bioloogiline mitmekesisus

Bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll kliima reguleerimisel, andes seega olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmiseks oluline saavutada leevenduseesmärgid koos ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega. Seetõttu ei ole võimalik tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega ilma kliimamuutustega tegelemata, kuid sama võimatu on võidelda kliimamuutustega ilma bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega tegelemata.

Hooned

Hooned võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad. Tulevikus võib rohkemate tormide, lume- või vajumiskahjustuste, vee sissetungi, sisekliima halvenemise ja hoonete eluea lühenemise tõttu suureneda kokkuvarisemise, seisundi halvenemise ja väärtuse olulise vähenemise oht. Euroopa Komisjoni eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas hoonete vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uute ja olemasolevate hoonete puhul tuleb hinnata nende vastupidavust praegustele riskidele ja tulevastele kliimamuutustele ning neid tuleb vastavalt kavandada või ajakohastada. Peamine poliitika, mida kasutatakse hoonete vastupidavuse toetamiseks, on ühtekuuluvuspoliitika (mida nimetatakse ka regionaalpoliitikaks).

Ettevõtlus ja tööstus

Ettevõtted seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele, peamiselt leevendusmeetmed. Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju tarneahelatele, turustamisele ja müügile mitmel viisil. Kuumus mõjutab negatiivselt inimeste tervist ja võib põhjustada kehvemaid töötulemusi (vähenenud tootlikkus) või väiksemat töötundide arvu (tööjõu pakkumine).

Rannikualad

Meretaseme tõus võib põhjustada üleujutusi, rannikuerosiooni ja madalate rannikusüsteemide kadumist. Samuti suurendab see tormipuhangute ohtu ja soolase vee maismaale tungimise tõenäosust ning võib ohustada ranniku ökosüsteeme. Oodatav veetemperatuuri tõus ja ookeanide hapestumine aitavad kaasa rannikualade ökosüsteemide restruktureerimisele; mis mõjutab ookeanide ringlust ja biogeokeemilist jalgrattasõitu.

Kultuuripärand

Katastroofide mõju sellele pärandile on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega. Temperatuuri pidev tõus ning temperatuuri ja niiskuse kõikumine või külmumis-sulamistsüklite kõikumine põhjustab materjalide lagunemist ja stressi, mis suurendab vajadust taastamise ja säilitamise järele. Näiteks mikroorganismide põhjustatud bioloogiline lagunemine on tõenäolisem.

Katastroofiohu vähendamine

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud igat liiki loodusõnnetused: tõsised üleujutused, põuad ja metsatulekahjud, millel on laastav mõju inimeste elule, Euroopa majandusele ja keskkonnale. Viimasel kümnendil on Euroopa Komisjon võtnud vastu mitu strateegiat ja meedet katastroofiohu vähendamiseks, näiteks üleujutuste direktiiv ja selle rakendamine (ajakava), ELi meetmed veepuuduse ja põua vastu võitlemiseks ning roheline raamat kindlustuse kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral.

Energia

Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit mitmel viisil, alates muutustest kütte- ja jahutusnõudluses; mõju energiavarustuse tingimustele – näiteks hüdroenergia kättesaadavuse vähenemine pikaajaliste põudade ajal ja jahutusvee kättesaadavuse vähenemine, mis mõjutab elektrijaamade tõhusust. Lisaks võivad muutuvad kliimatingimused energiataristut rohkem kahjustada. Euroopa Komisjoni üldine eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas energiasektori vastupanuvõimet kliimamuutustele, pakkudes strateegilisi raamistikke.

Finantsküsimused

Viimastel aastatel aset leidnud äärmuslikud ilmastikunähtused on suurendanud vajadust integreerida kliimamuutustega kohanemine ELi eri poliitikavaldkondadesse. ELil on vähe konkreetseid meetmeid kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks finants- ja kindlustussektori poliitikasse. Paljud loodusõnnetustega seotud Euroopa poliitikameetmed (vt katastroofiohu vähendamine) on finants- ja kindlustussektori jaoks siiski väga olulised, kuna need võivad aidata ära hoida märkimisväärseid kahjusid ja finantskatastroofe. Euroopa Komisjon on võtnud ka kohustuse suurendada kliimaga seotud tegevuste rahastamist, tagades, et vähemalt 20 % Euroopa eelarvest moodustavad kliimaga seotud kulutused.

Metsandus

Kliimamuutuste kiire tempo võib ületada metsa ökosüsteemide loomuliku kohanemisvõime. See suurendab tormidest, tulekahjudest, kahjuritest ja haigustest tingitud häiringute ohtu, mis mõjutab metsa kasvu ja tootmist. See mõjutab metsanduse majanduslikku elujõulisust, peamiselt Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, ning metsade suutlikkust osutada keskkonnateenuseid, sealhulgas muuta CO2 sidumise funktsiooni. 2013. aastal võttis komisjon vastu uue ELi metsastrateegia, milles käsitletakse metsade ja metsandussektori ees seisvaid uusi probleeme.

Tervishoid

Kliimamuutused tekitavad uusi terviseriske ja võimendavad praeguseid terviseprobleeme. Kliimamuutused avaldavad nii otsest kui ka kaudset mõju inimeste, taimede ja loomade tervisele. Otsene mõju tuleneb äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu kuumalained ja üleujutused, intensiivsuse ja sageduse muutustest. Kaudset mõju võib tunda putukate (st sääskede ja puukide põhjustatud siirutajatega levivate haiguste), näriliste või vee, toidu ja õhu kvaliteedi muutuste kaudu. Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale on lisatud komisjoni talituste töödokument.

IKT

Kliimamuutustest IKT-le tulenevad probleemid jagunevad kahte põhikategooriasse: ägedad sündmused ja kroonilised pinged. Ägedad sündmused (mida nimetatakse ka kriitilisteks või kriisisündmusteks) hõlmavad üleujutusi (pluvial, fluvial, coastal), jäätorme, kuumalaineid jne. Ägedad sündmused ohustavad IKT-taristuid, hävitades või blokeerides füüsilised varad, millest nad sõltuvad. Krooniline stress tuleneb kliimanormide järkjärgulisematest muutustest, näiteks temperatuurivahemike ja niiskustaseme muutuste lisamisest. Kuigi nendel mõjudel on väiksema tõenäosusega katastroofilised tagajärjed, põhjustavad need varade seisundi halvenemist, sagedasemaid maksejõuetusi ja lühemat eluiga.

Maakasutuse planeerimine

Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, mis hõlbustab kohalikul tasandil kliimamuutustega kohanemist. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on kättesaadavad ELi kohaliku omavalitsuse maakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoonideks jaotamine ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad suurenenud üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Mere- ja kalandussektor

Kliimamuutustel on merekeskkonnale eeldatavasti ränk mõju. Veetemperatuuri tõus aitab kaasa mereökosüsteemide ümberkorraldamisele, mis mõjutab ookeanide ringlust, biogeokeemilist ringlust ja mere bioloogilist mitmekesisust. Ookeani hapestumine mõjutab mõnede kaltsiumkarbonaati eritavate liikide (molluskid, planktonid ja korallid) võimet toota oma kestasid või skeletid. Soojem ja happelisem merevesi mõjutab seega negatiivselt kalandust ja vesiviljelust.

Mägipiirkonnad

Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Liustikud on kogenud märkimisväärset massikadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammikeskkondi, mõjutades seeläbi vee kättesaadavust, põllumajandustootmist, turismi ja tervishoiusektorit. Hooajalised lumejooned on kõrgematel kõrgustel ja lumehooajad muutuvad lühemaks. Puude jooned liiguvad üles ja metsamustrid muutuvad madalamatel kõrgustel.

Turism

Kuna ilmal ja kliimal on otsustav mõju reisihooajale ja puhkusesihtkohtade valikule, on turismitööstus neist väga sõltuv. Samuti on tugev seos looduse ja turismi vahel, samuti kultuuripärandi ja turismi vahel. Sõltuvalt asukohast ja aastaajast võivad kliimamuutused turismi positiivselt või negatiivselt mõjutada.

Transport

Vajadust kohandada transpordisüsteemi kliimamuutuste mõjuga on rõhutatud alates Euroopa Komisjoni valgest raamatust kliimamuutustega kohanemise kohta (KOM(2009)148). Transpordi kohanemist käsitletakse Euroopa transpordi-, kliimamuutuste ja teaduspoliitika kombineerimise kaudu. Euroopa Liit edendab parimaid tavasid, integreerides kohanemise oma transporditaristu arendamise programmidesse, ning annab suuniseid, näiteks töötades välja asjakohased ehitusstandardid. Meetmed keskenduvad transpordi infrastruktuurile ja eelkõige üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T).

Linnapiirkond

Euroopas elab peaaegu 73 % elanikkonnast linnapiirkondades ja prognooside kohaselt suureneb see arv 2050. aastaks üle 80 %. Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt peaaegu kõiki linnade komponente – nende keskkonda, majandust ja ühiskonda. See tekitab linnaplaneerimisele ja -juhtimisele uusi keerukaid probleeme. Kliimamuutuste mõju Euroopa majandustegevuse, ühiskonnaelu, kultuuri ja innovatsiooni keskustele on avaldanud mõju kaugelt üle kohalike omavalitsuste piiride.

Veemajandus

Kliimamuutused mõjutavad otseselt veeressursse ning nende ressursside majandamine mõjutab ökosüsteemide, sotsiaal-majandusliku tegevuse ja inimeste tervise haavatavust. Samuti eeldatakse, et veemajandusel on kohanemisel üha olulisem roll. Prognooside kohaselt toovad kliimamuutused kaasa suuri muutusi vee kättesaadavuses kogu Euroopas, kusjuures veenappus ja põuad suurenevad peamiselt Lõuna-Euroopas ning üleujutuste oht suureneb suuremas osas Euroopast.

Lisateabe saamiseks külastage: ELi valdkondlik poliitika

Juhtumiuuringud on platvormi Climate-ADAPT juhtalgatused, mis näitavad Euroopas juba elluviidavaid algatusi.
Neil on terviklik struktuur, mis hõlmab kõiki kohanemise rakendustsükli põhiaspekte.

Tutvuge kõigi juhtumiuuringutega

Intercommunal Climate smart business park Waidhofen an der Ybbs, Lower Austria

An orchard as living laboratory for exploring climate resilient agrobiodiversity and food production in IJsselstein (The Netherlands)

Community-led partnership for coastal restoration in the Maharees peninsula, Ireland

Kohandamise tugivahend

Kohanemise toetusvahendi (AST) eesmärk on abistada riigi tasandi poliitikakujundajaid ja koordinaatoreid kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja kavade väljatöötamisel, rakendamisel, seirel ja hindamisel. AST töötati välja praktilise juhisvahendina riikliku tasandi osalejatele kõigi sammude jaoks, mis on vajalikud riikliku kohanemisstrateegia väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Samuti toetab see riigi tasandist madalama tasandi osalejaid ja riikidevahelisi osalejaid kohanemisstrateegiate ettevalmistamisel, väljatöötamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel. Selles viidatakse asjakohastele ressurssidele ja sihtotstarbelistele vahenditele kliimamuutustega kohanemiseks.

Linnapiirkondade kohta teabe saamiseks külastage linnakeskkonnaga kohanemise toetusvahendit

Riikide profiilides on esitatud riiklike kohanemismeetmete praegune olukord, nagu on teatatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse alusel. ELi liikmesriigid on õiguslikult kohustatud esitama aruande iga kahe aasta tagant, samas kui EMP liikmesriigid teevad seda vabatahtlikult, ning energiaühenduse lepinguosalised esitavad aruande kooskõlas asjaomase vastuvõetud määrusega.

Vaata riikide profiile

Ressursikataloog on kontrollitud kvaliteediga ressursside andmebaas.

Juurdepääs kataloogile

no results

Euroopa Keskkonnaameti ülevaade: Euroopa kohanemispoliitika edeneb, kuid kasvavate kliimariskidega tegelemiseks on vaja jõulisemaid meetmeid

Kuigi Euroopa riigid on teinud märkimisväärseid edusamme kliimamuutustega kohanemise kavandamisel ja poliitikameetmete vastuvõtmisel, rõhutatakse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) viimases riiklike kliimamuutustega kohanemise meetmete ülevaates, et rakendamist ja hindamist tuleb märkimisväärselt tugevdada, et tagada meetmete tõhus toimetulek Euroopa ees seisvate suurenevate kliimariskidega.

Loe lähemalt