Kohanemine ELi poliitikavaldkondades

Kliimamuutustel on keeruline mõju põllumajandussüsteemide aluseks olevatele biofüüsikalistele protsessidele, millel on ELi eri piirkondades nii negatiivsed kui ka positiivsed tagajärjed. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris, kõrgemad temperatuurid, muutused sademete struktuuris ja äärmuslike sündmuste sageduses mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka toidutootmise kvantiteeti, kvaliteeti ja stabiilsust. Kliimaerinevused mõjutavad veevarusid, pinnast, kahjureid ja haigusi, tuues kaasa märkimisväärsed muutused põllumajanduses ja loomakasvatuses.

Bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll kliima reguleerimisel, andes seega olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmiseks oluline saavutada leevenduseesmärgid koos ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega. Seetõttu ei ole võimalik tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega ilma kliimamuutustega tegelemata, kuid sama võimatu on võidelda kliimamuutustega ilma bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega tegelemata.

Hooned võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad. Tulevikus võib rohkemate tormide, lume- või vajumiskahjustuste, vee sissetungi, sisekliima halvenemise ja hoonete eluea lühenemise tõttu suureneda kokkuvarisemise, seisundi halvenemise ja väärtuse olulise vähenemise oht. Euroopa Komisjoni eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas hoonete vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uute ja olemasolevate hoonete puhul tuleb hinnata nende vastupidavust praegustele riskidele ja tulevastele kliimamuutustele ning neid tuleb vastavalt kavandada või ajakohastada. Peamine poliitika, mida kasutatakse hoonete vastupidavuse toetamiseks, on ühtekuuluvuspoliitika (mida nimetatakse ka regionaalpoliitikaks).

Ettevõtted seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele, peamiselt leevendusmeetmed. Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju tarneahelatele, turustamisele ja müügile mitmel viisil. Kuumus mõjutab negatiivselt inimeste tervist ja võib põhjustada kehvemaid töötulemusi (vähenenud tootlikkus) või väiksemat töötundide arvu (tööjõu pakkumine).

Meretaseme tõus võib põhjustada üleujutusi, rannikuerosiooni ja madalate rannikusüsteemide kadumist. Samuti suurendab see tormipuhangute ohtu ja soolase vee maismaale tungimise tõenäosust ning võib ohustada ranniku ökosüsteeme. Oodatav veetemperatuuri tõus ja ookeanide hapestumine aitavad kaasa rannikualade ökosüsteemide restruktureerimisele; mis mõjutab ookeanide ringlust ja biogeokeemilist jalgrattasõitu.

Katastroofide mõju sellele pärandile on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega. Temperatuuri pidev tõus ning temperatuuri ja niiskuse kõikumine või külmumis-sulamistsüklite kõikumine põhjustab materjalide lagunemist ja stressi, mis suurendab vajadust taastamise ja säilitamise järele. Näiteks mikroorganismide põhjustatud bioloogiline lagunemine on tõenäolisem.

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud igat liiki loodusõnnetused: tõsised üleujutused, põuad ja metsatulekahjud, millel on laastav mõju inimeste elule, Euroopa majandusele ja keskkonnale. Viimasel kümnendil on Euroopa Komisjon võtnud vastu mitu strateegiat ja meedet katastroofiohu vähendamiseks, näiteks üleujutuste direktiiv ja selle rakendamine (ajakava), ELi meetmed veepuuduse ja põua vastu võitlemiseks ning roheline raamat kindlustuse kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral.

Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit mitmel viisil, alates muutustest kütte- ja jahutusnõudluses; mõju energiavarustuse tingimustele – näiteks hüdroenergia kättesaadavuse vähenemine pikaajaliste põudade ajal ja jahutusvee kättesaadavuse vähenemine, mis mõjutab elektrijaamade tõhusust. Lisaks võivad muutuvad kliimatingimused energiataristut rohkem kahjustada. Euroopa Komisjoni üldine eesmärk on suurendada taristu, sealhulgas energiasektori vastupanuvõimet kliimamuutustele, pakkudes strateegilisi raamistikke.

Viimastel aastatel aset leidnud äärmuslikud ilmastikunähtused on suurendanud vajadust integreerida kliimamuutustega kohanemine ELi eri poliitikavaldkondadesse. ELil on vähe konkreetseid meetmeid kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks finants- ja kindlustussektori poliitikasse. Paljud loodusõnnetustega seotud Euroopa poliitikameetmed (vt katastroofiohu vähendamine) on finants- ja kindlustussektori jaoks siiski väga olulised, kuna need võivad aidata ära hoida märkimisväärseid kahjusid ja finantskatastroofe. Euroopa Komisjon on võtnud ka kohustuse suurendada kliimaga seotud tegevuste rahastamist, tagades, et vähemalt 20 % Euroopa eelarvest moodustavad kliimaga seotud kulutused.

Kliimamuutuste kiire tempo võib ületada metsa ökosüsteemide loomuliku kohanemisvõime. See suurendab tormidest, tulekahjudest, kahjuritest ja haigustest tingitud häiringute ohtu, mis mõjutab metsa kasvu ja tootmist. See mõjutab metsanduse majanduslikku elujõulisust, peamiselt Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, ning metsade suutlikkust osutada keskkonnateenuseid, sealhulgas muuta CO2 sidumise funktsiooni. 2013. aastal võttis komisjon vastu uue ELi metsastrateegia, milles käsitletakse metsade ja metsandussektori ees seisvaid uusi probleeme.

Kliimamuutused tekitavad uusi terviseriske ja võimendavad praeguseid terviseprobleeme. Kliimamuutused avaldavad nii otsest kui ka kaudset mõju inimeste, taimede ja loomade tervisele. Otsene mõju tuleneb äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu kuumalained ja üleujutused, intensiivsuse ja sageduse muutustest. Kaudset mõju võib tunda putukate (st sääskede ja puukide põhjustatud siirutajatega levivate haiguste), näriliste või vee, toidu ja õhu kvaliteedi muutuste kaudu. Euroopa Komisjoni kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale on lisatud komisjoni talituste töödokument.

Kliimamuutustest IKT-le tulenevad probleemid jagunevad kahte põhikategooriasse: ägedad sündmused ja kroonilised pinged. Ägedad sündmused (mida nimetatakse ka kriitilisteks või kriisisündmusteks) hõlmavad üleujutusi (pluvial, fluvial, coastal), jäätorme, kuumalaineid jne. Ägedad sündmused ohustavad IKT-taristuid, hävitades või blokeerides füüsilised varad, millest nad sõltuvad. Krooniline stress tuleneb kliimanormide järkjärgulisematest muutustest, näiteks temperatuurivahemike ja niiskustaseme muutuste lisamisest. Kuigi nendel mõjudel on väiksema tõenäosusega katastroofilised tagajärjed, põhjustavad need varade seisundi halvenemist, sagedasemaid maksejõuetusi ja lühemat eluiga.

Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, mis hõlbustab kohalikul tasandil kliimamuutustega kohanemist. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on kättesaadavad ELi kohaliku omavalitsuse maakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoonideks jaotamine ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad suurenenud üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Kliimamuutustel on merekeskkonnale eeldatavasti ränk mõju. Veetemperatuuri tõus aitab kaasa mereökosüsteemide ümberkorraldamisele, mis mõjutab ookeanide ringlust, biogeokeemilist ringlust ja mere bioloogilist mitmekesisust. Ookeani hapestumine mõjutab mõnede kaltsiumkarbonaati eritavate liikide (molluskid, planktonid ja korallid) võimet toota oma kestasid või skeletid. Soojem ja happelisem merevesi mõjutab seega negatiivselt kalandust ja vesiviljelust.

Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Liustikud on kogenud märkimisväärset massikadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammikeskkondi, mõjutades seeläbi vee kättesaadavust, põllumajandustootmist, turismi ja tervishoiusektorit. Hooajalised lumejooned on kõrgematel kõrgustel ja lumehooajad muutuvad lühemaks. Puude jooned liiguvad üles ja metsamustrid muutuvad madalamatel kõrgustel.

Kuna ilmal ja kliimal on otsustav mõju reisihooajale ja puhkusesihtkohtade valikule, on turismitööstus neist väga sõltuv. Samuti on tugev seos looduse ja turismi vahel, samuti kultuuripärandi ja turismi vahel. Sõltuvalt asukohast ja aastaajast võivad kliimamuutused turismi positiivselt või negatiivselt mõjutada.

Vajadust kohandada transpordisüsteemi kliimamuutuste mõjuga on rõhutatud alates Euroopa Komisjoni valgest raamatust kliimamuutustega kohanemise kohta (KOM(2009)148). Transpordi kohanemist käsitletakse Euroopa transpordi-, kliimamuutuste ja teaduspoliitika kombineerimise kaudu. Euroopa Liit edendab parimaid tavasid, integreerides kohanemise oma transporditaristu arendamise programmidesse, ning annab suuniseid, näiteks töötades välja asjakohased ehitusstandardid. Meetmed keskenduvad transpordi infrastruktuurile ja eelkõige üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T).

Euroopas elab peaaegu 73 % elanikkonnast linnapiirkondades ja prognooside kohaselt suureneb see arv 2050. aastaks üle 80 %. Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt peaaegu kõiki linnade komponente – nende keskkonda, majandust ja ühiskonda. See tekitab linnaplaneerimisele ja -juhtimisele uusi keerukaid probleeme. Kliimamuutuste mõju Euroopa majandustegevuse, ühiskonnaelu, kultuuri ja innovatsiooni keskustele on avaldanud mõju kaugelt üle kohalike omavalitsuste piiride.

Kliimamuutused mõjutavad otseselt veeressursse ning nende ressursside majandamine mõjutab ökosüsteemide, sotsiaal-majandusliku tegevuse ja inimeste tervise haavatavust. Samuti eeldatakse, et veemajandusel on kohanemisel üha olulisem roll. Prognooside kohaselt toovad kliimamuutused kaasa suuri muutusi vee kättesaadavuses kogu Euroopas, kusjuures veenappus ja põuad suurenevad peamiselt Lõuna-Euroopas ning üleujutuste oht suureneb suuremas osas Euroopast.