Seire, aruandlus ja hindamine

Seire, aruandlus ja hindamine on kohanemispoliitika tsükli viimane etapp, mida on visualiseeritud kohanemist toetavas vahendis, ning järkjärgulise kohanemisprotsessi oluline aspekt. See võib aidata mõista edusamme ja tulemuslikkust, õppida ja edastada õppetunde ning anda teavet tulevase poliitika ja tavade kohta. Seetõttu on sellel oluline roll, mis võimaldab kohanemisel aja jooksul areneda ja paraneda.

Vaatamata viimastel aastatel tehtud olulistele edusammudele on kogemused MRE valdkonnas endiselt piiratud. Seda tähelepanekut on mitu korda mainitud ka IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma 2022. aasta aruandes kliimamuutuste kohta: Mõjud, kohanemine ja haavatavus. Vaid vähesed riigid on juba alustanud oma seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemide rakendamist, keskendudes peamiselt seirele, ning vähem on vaadeldud hindamise aspekti. Lisaks, võttes arvesse ELi ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid arvukaid aruandluskohustusi, on riigid huvitatud sünergiate kindlakstegemisest, mis võivad tekkida erinevates seire-, aruandlus- ja kontrolliprotsessides.

Püüdes edendada õppimist ja toetada Euroopa riike MRE-süsteemide kavandamisel ja rakendamisel, on Euroopa Keskkonnaamet (EEA) Euroopa kliimamuutustega kohanemise ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse teemakeskuse (ETK-CA – endine ETC/CCA) toel uurinud MRE-protsesside erinevaid aspekte ja edastanud selle areneva tava kohta varajasi teadmisi mitmes aruandes:

• Riiklikud kohanemispoliitika protsessid Euroopa riikides (2014): Käesolevas EEA aruandes antakse põhjalik ülevaade riiklikest kohanemispoliitika protsessidest Euroopas, tuginedes ulatusliku enesehindamisküsimustiku tulemuste ainulaadsele kogumile. Järelevalve, aruandlus ja hindamine olid üks käesolevas aruandes käsitletud põhiteemasid.
• Kliimamuutustega kohanemise riiklik seire, aruandlus ja hindamine Euroopas (2015): Käesolevas aruandes antakse ülevaade kliimamuutustega kohanemise järelevalve-, aruandlus- ja hindamissüsteemidest Euroopa riikide tasandil. See pakub usaldusväärset ja sihipärast teavet, et toetada kliimamuutustega kohanemise poliitika ja meetmete tulemuslikku ja tõhusat rakendamist. Muu hulgas näitab aruanne riikide tähtsust ja huvi kogemuste vahetamise vastu, eelkõige seoses meetoditega, mida saab kasutada kohanemispoliitika seireks ja hindamiseks.
• Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas 2016. aastal. Näitajatel põhinev aruanne: Käesoleva neljanda aruande „Kliimamuutused, mõjud ja haavatavus Euroopas” eesmärk on toetada 2013. aasta ELi kohanemisstrateegia rakendamist ja hindamist ning riiklike ja riikidevaheliste kohanemisstrateegiate ja -kavade väljatöötamist ja rakendamist. Selles vaadeldakse varasemaid ja prognoositavaid kliimamuutusi ning nende mõju ökosüsteemidele ja ühiskonnale, haavatavust nende mõjude suhtes, kohanemispoliitika väljatöötamist ja selle aluseks olevat teadmusbaasi.
• Riiklikul tasandil kohanemiseseire, aruandlus ja hindamine Euroopas: Muudest poliitikavaldkondadest saadud õppetunnid ja kogemused (2017): Käesolevas Euroopa territoriaalse koostöö / kliimamuutuste liidu töödokumendis tuuakse esile bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutustega kohanemise ja rahvusvahelise arengu ning kestlikkuse poliitikavaldkondades töötavatelt hindamiskogukondadelt saadud ülekantavad õppetunnid, mis võivad olla aluseks kliimamuutustega kohanemiseks vajalikele MRE-süsteemidele. See annab Euroopas, eelkõige riiklikul tasandil, teadmisi, inspiratsiooni ja asjakohaseid väljavaateid neile, kes töötavad MRE-süsteemidega kohanemiseks Euroopas.
• „National climate change vulnerability and risk assessments in Europe“ (Riiklikud kliimamuutustega seotud haavatavuse ja riskide hindamised Euroopas), 2018: Käesolevas EEA aruandes esitatakse kliimamuutuste mõju, haavatavuse ja riskide riiklikest hindamistest saadud õppetunnid ning nende panus riikliku kohanemispoliitika väljatöötamisse. See hõlbustab vastastikust õppimist ja kogemuste jagamist riikide vahel lähenemisviiside ja praktiliste lahenduste kohta, mida nad on kasutanud oma hinnangute koostamiseks ja esitamiseks.
• „Indicatorsfor adaptation to climate change at national level – Lessons from emerging practice in Europe“ (Kliimamuutustega kohanemise näitajad riiklikul tasandil – õppetunnid Euroopa uutest tavadest), 2018: Käesolevas ETC/CCA töödokumendis antakse ülevaade peamistest ELi ja ülemaailmse tasandi raamistikes sisalduvatest aruandlusprotsessidest. Ülemaailmsel tasandil on Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030 (Sendai raamistik), kestliku arengu eesmärgid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Pariisi kokkulepe tunnistatud kliimamuutustega kohanemise seisukohast oluliseks ning need on esitatud käesolevas aruandes. Täpsemalt uuritakse käesolevas töödokumendis, kuidas eespool nimetatud raamistike kontekstis välja töötatud näitajaid saab Euroopa riikides rakendada ja kas on olemas nende rahvusvaheliste poliitikaraamistike aruandlusprotsessidega seotud koostoime. Dokumendis antakse ka ülevaade hiljutistest edusammudest kliimamuutustega kohanemise seireks ja hindamiseks kasutatavate näitajate väljatöötamisel ja rakendamisel riiklikul tasandil, vaadeldes nelja Euroopa riiki, kus olid sellised kohanemisnäitajad 2017. aasta keskpaigaks kehtestatud: Austria, Soome, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Käesolevas töödokumendis esitatud teavet täiendab andmebaas, milles esitatakse nelja eespool nimetatud riigi riikliku tasandi kohanemisnäitajate metaandmed.
• Riikliku kohanemispoliitikajärelevalve ja hindamine kogu poliitikatsükli jooksul (2020): Käesolevas aruandes antakse ülevaade riikide arengust seoses kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja kavadega ning nende rakendamisega ülemaailmsete ja Euroopa poliitikaraamistike kontekstis. Aruandes võetakse kokku riiklikul tasandil saadud õppetunnid kohanemise seire, aruandluse ja hindamise kohta, edasised suunad ja võimalused vastastikuseks õppimiseks seoses kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja kavade hindamisega riiklikul ja Euroopa tasandil ning asjaomastest ELi poliitikavaldkondadest tulenevate uute aruandlusnõuete mõju hindamise parandamisele ELi tasandil.